← Eesti

2-21-18869/40

Obsah (5)§ 101§ 108§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18869 Tsiviilasi M Li hagi A Li vastu el

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) – 50 eurot (s.o 50% hagejale kuuluva lasterikka pere toetuse osast (1/3 toetusest);

§ 101lg 5 ja PHS § 21 lg 2)) perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest; 2.4.

175,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (s.o 50% lapsetoetusest;

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) – 50 eurot (s.o 50% hagejale kuuluva lasterikka pere toetuse osast (1/3 toetusest);

§ 101lg 5 ja PHS § 21 lg 2) alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

  1. Punktis 2.4 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1

(12)
  1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja A L on kohustatud tasuma punktis 2.4 nimetatud elatise iga kuu
  2. kuupäevaks hageja seadusliku V F arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS), märkides selgituseks „M L elatis“ ja lisades kalendrikuu ning aasta, mille eest elatis tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  5. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja tütar. xxx lahutati hageja vanemate abielu. Pärast lahkuminekut jäi tütar ema kasvatada ja vanemad leppisid kokku, et lapse isa maksab elatisraha lähtudes lapse vajadustest ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kostja maksis regulaarselt elatisraha summas 292 eurot.
  6. Alates jaanuarist
  7. a lapse isa hakkas rikkuma oma kohustusi. Hageja seaduslik esindaja mitmekordselt palus elatisraha maksta. Alates jaanuar kuni detsember 2021 on kostja maksnud elatist 800 eurot (29.04.2021 – 200 eurot; 01.06.2021 – 200 eurot; 07.10.2021 – 150 eurot; 07.10.2021 – 50 eurot; 08.11.2021 – 200 eurot).
  8. Hageja on xxx aastat vana ja käib xxx (tasuta). Hageja tegeleb iluvõimlemisega (xxx). Laps on sellises vanuses, kus ta kasvab ja areneb kiiresti ning temale on vaja tihti uusi riideid, jalatseid, ühtlasi tuleb tagada täisväärtuslik toitumine. Igakuised kulutused hageja ülalpidamiseks moodustavad 584 eurot kuus: Nr. Kulutuste nimetus (sh viide hagi lisale) 1 Riided ja jalatsid (Lisa 5) 2 Hügieenitarbed (seep, hambapasta, šampoon, kreem) (Lisa 6) 3 Ravimid, vitamiinid (Lisa 7) 4 Toitmine 5 Meelelahutused (loomaaed, tsirkus, bassein, kino, teater, muuseum, uus aasta ja teised Keskmine summa, eurot 135 24 45 180 45 2
(12)pidustused; lapse sünnipäev) (Lisa 8) 6 7 8 9 10 Kulud seoses lasteaia vajadustega (pildistamine, õpetajate kingitused) Elamiskulud (725.83eur / 5 kuud = 145 eurot / 4in); TV + internet (22.98eur x 3 kuud = 68.94 / 4in); elektrienergia (75,94eur / 3kuud = 25,31 eurot / 4 in) (Lisa 10) Juuksur Mänguasjad, raamatud ja muud asjad (Lisa 9) Iluvõimlemine (Lisa 11) 10 36.25/17,23/6,32 Kokku: 60 10 45 30
  1. Hageja seaduslik esindaja on lapsehoolduspuhkusel (sündis laps xxx, hageja tütar)ning vanemahüvitise suurus on 923.34 eurot kuus. Samuti saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt lapsetoetust 60 eurot. Lapse ema on abielus. Kostja on xxx aastat vana xxx töövõimeline isik, ta töötab ning tal on olemas pidev sissetulek.
  2. Alates 01.01.2021 - 30.11.2021 on kostja maksnud elatisraha 800 eurot. Seega on võlg 2082 eurot (262 eurot x 11 kuud – 800 euro (jaanuar-november 2021).
  3. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt elatisraha summas 262 eurot, alates 01.12.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni; välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisraha tagasiulatuvalt summas 2082 eurot; elatisraha kanda iga kuu
  4. kuupäevaks hageja seadusliku pangaarvele nr xxx Swedbank AS-is.
  5. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Isa kohtub lapsega lähtudes oma soovidest ja ema ei ole kunagi takistanud ega takista isa ja lapse kohtumisi ja ajaveetmist nädalavahetustel ja nädala jooksul, kuid mitte vahelduva elukohana. Lapse ema rõhutab, et vanemad peavad lähtuma lapse huvidest ja tema elurežiimist. Kostja väide, et ta on faktiliselt tasunud igakuiselt lapsele 200 eurot (osaliselt pangaarvele, osaliselt sularahas), on väär ning ei vasta tõele.
  6. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 10.09.2021 on tehtud ülekanne summas 200 eurot, kuid see on seotud kostja poolt võla tagastamisega lapse emale, kuna abielu jooksul lapse ema võttis laenu AS-ist xxx summas 5611,02 eurot lapse isa kohustuste täitmiseks kohtutäiturite ees. Abielu jooksul lapse ema sai teada, et kostja suhtes on algatatud täitemenetlused. Lapse isa palus lapse emal võtta laenu oma võla tasumiseks täitemenetluste käigus. Lapse isa laenu ei saanud võtta, kuna tema pangaarved olid arestitud. Lapse ema oli valmis aitama ja abikaasad leppisid kokku, et lapse ema vormistab laenu ja lapse isa tagastab raha kohtutäituritele. Kostja on hageja seaduslikule esindajale tagastanud raha osaliselt ja viimane ülekanne oli kostja poolt tehtud 10.09.2021 summas 200 eurot ja antud summa kanti viivitamatult laenu katteks.
  7. Kostja ei tea, kui palju on vaja maksta reaalselt lapse ülalpidamiseks, kuna kooselu ajal oli laps ema majandamisel ehk siis emal tegeles kõigega, mis puudutas elamist ja lapse hooldamist. Seetõttu on ainetud väited, mis puudutavad hageja kulude suurust. Toidukulud kallinevad igakuiselt ja summa 180 eurot kuus lapsele on põhjendud ja vastab lapse minimaalsetele vajadustele. Laps kasvab ja tema toitumine peab olema regulaarne ja täisväärtuslik. Tütar kasvab ja see nõuab vajalikke hügieenitarbeid ja ravimeid enda eest 3
(12)hoolitsemiseks. Samuti on laps mitu korda aastas haige. Seega kulud summas 69 eurot (hügieenitarvete jaoks 24 eurot, ravimite/vitamiinide tarbeks 45 eurot) on põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei tea, kui palju maksab talvekostüüm, sügis/kevad kombinesoon, saapad, sandaalid ja muud vajalikud asjad. Samuti on vaja võtta arvesse, et laps kasvab kiiresti ja on vaja vahetada riideid ja jalatseid 2 korda aastas. Seega kulud summas 135 eurot tütrele on põhjendatud ja tõendatud. Lapse ema poolt on esitatud kviitungid kulude tõendamiseks, aga lapse isa poolt on esitatud paljasõnalised vastuväited. Kostja märkis, et laps läheb vanaemaga puhkama (juulis 2022) ja reisi eest on tasunud kostja. Lapse ema ei eita seda fakti, et lapse vanaema väga palus anda nõusoleku, et tütar sõidab koos vanaema ja tema lastega puhkusele. Aga lapse isa absoluutselt ei osale reisi rahastamises. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel lapse isa püüab kasutada lapse vanaema raha.
  1. Lapse ema ei eita fakti, et lapsel on 2 kodakondsust ja ta sai lapsetoetust kuni detsembrini
  2. a ka xxx. Alates
  3. a toetus puudub.
  4. Kostja ei ole esitatud mitte ühtegi kviitungit lapse vajaduste katmiseks alates jaanuarist 2021.a. käesoleva ajani, mis tõendab, et isa ei täida oma ülalpidamiskohustusi lapse suhtes ja ei tea reaalselt, kui palju on vaja maksta lapse vajalike kulude katteks. Hageja ei ole nõus isa poolt pakutud elatisraha summaga 100 eurot.
  5. Pooled leppisid kokku, et isa kannab elatisraha lapse ema pangakontole üle.
  6. a maksis kostja elatist ülekandega lapse ema pangakontole. Kuigi kostja pangakonto oli kohtutäituri poolt arestitud, palus kostja seda teha kolmandatel isikutel. Hageja seaduslik esindaja palus korduvalt maksta elatisraha regulaarselt. Ta helistas kostjale ja hakkas kirjutama meeldetuletusi sotsiaalvõrgustikus. Kostja vastas lapse emale, et ta mäletab ja kannab elatisraha tema pangakontole üle. Kahjuks lapse ema ei säilitanud kirjavahetust elatisraha nõudmise osas täies ulatuses. Vanemate vahel olid usalduslikud suhted ja lapse ema oli kindel, et lapse isa täidab oma ülalpidamiskohustusi järgmisel kuul ka eelnevate kuude eest ja ootas, kuna selline kogemus oli juba varasemast olemas. Aga lapse isa täitis oma kohustusi osaliselt ja viimane ülekanne summas 200 eurot oli tehtud 08.11.
  7. a. Lähtudes kostja käitumisest oli lapse ema oli sunnitud 01.12.2021 pöörduma kohtu poole.
  8. Hageja seaduslik esindaja seletab, et ta on abielus ja temal on kolm last: P M (ik xxx); L M (ik xxx); F E (ik xxx). Seoses sellega hageja seaduslik esindaja saab peretoetust 520 eurot (lapsetoetus - P M – 60 eurot; L M – 60 eurot; F E – 100 eurot; lasterikka pere toetus, kui peres kasvab 3-6 last – 300 eurot). Kuna hageja seaduslik esindaja saab peretoetust täies ulatuses Eestis, siis xxx lõpetas toetuse maksmise
  9. a.
  10. Istungil märkis hageja, et veedab kostjaga aega igakuiselt Maalselt 5-6 päeva nagu jõustumata suhtlemiskorra menetluses kohtulahend ka ette nägi. Hageja palus vastavalt kehtivale

-ile mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuiselt elatisraha alates jaanuarist 2022 summas 163,44 ja alates 01.04-st elatisraha summas 175,64 eurot (

§ 101lg 3, 4). Tagasiulatuvalt palus välja mõista jaanuar-november 2021 elatisraha summas 1500 eurot. 4

(12)Hageja lisas, et alates septembrist lapse kulud tõusevad, kuna vanemad leppisid kokku, et laps hakkab käima iluvõimlemise huviringis maksumusega 90 eurot kuus, lugemise huviringis maksumusega 90 eurot kuus. KOSTJA VASTUS
  1. Kostja hagiavaldust ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata.
  2. Kostja on esitanud kohtule avalduse hagejaga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi 2-21-17084), kuid jõustunud lahend puudub. Kostja selgitab, et suuliselt oli kokku lepitud mitte teha teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel. Avalduse esitamise hetkeks oli aga lapse ema juba pea aasta vältel teinud lapsega suhtlemisel takistusi. Kostja märgib, et faktiliselt on lapse ema loonud olukorra, milles lapsele on tekkinud nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja soovib määrata kindlaks lapsega suhtlemise korra tingimustel, mille kohaselt elab/veedab laps pool ajast kostja juures. Kostja peab seega esitatud hagiavaldust pahatahtlikuks, mis tuleks tegelikkuses jätta menetlemata.
  3. Kostja selgitab, et on tasunud igakuiselt lapsele 200 eurot – osaliselt on kostja tasunud pangaarvele, kuid osaliselt andnud üle sularahas lapse emale. Tegemist oli/on vanemate vahel kokkulepitud igakuise elatisega ja mida kostja on märgitult korrapäraselt (igakuiselt tasunud). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud ka septembris 200 eurot. Hageja on antud summa ekslikult jätnud hagiavaldusest välja.
  4. Nõue tagasiulatuva elatise osas on täiel määral põhjendamata. Jättes kõrvale, et ka faktiliselt on kostja ülalpidamiskohustust täitnud, märgib kostja, et hageja on tagasiulatuva elatise nõude puhul piirdunud üksnes nõude formaalse aluse väljatoomisega, jättes selgitamata, milles seisnes

§ 108järgne kahju.

  1. Hinnates hageja kulutusi, võib nendega nõustuda üksnes osaliselt. Nii on kostjal raske uskuda, et igakuiselt kulub lapse riietamiseks 135 eurot, hügieenitarvete jaoks 24 eurot, ravimite/vitamiinide tarbeks 45 eurot, toidu jaoks 180 eurot. Kostja peab küll võimalikuks, et mõnel kuul eraldivõetuna on kulutused riietele 135 eurot, hügieenitarvetele 24 eurot, ravimitele 45 eurot jne, kuid mitte igakuiselt. Seda ei ole hageja (st Lapse ema) tegelikkuses ka tõendanud. Samuti on korteri ülalpidamiskulutustega – kostja ei sea loomulikult kahtluse alla, et need kulutused peavad olema elatisega hõlmatud, kuid üldteada on ka see, et antud kulutused on nt suuremad talvel ja väiksemad suvel. Tõendeid sellest, milline on nö keskmine summa, ei ole hageja tegelikkuses esitanud. Lapse ema on jätnud märkimata, et laps kuulub leibkonda, mille liikmeteks on tema ema, kolm õde-venda ja ema abikaasa. Kostja osundab seega nn mastaabiefektile, millele hagiavalduses on targu jäetud viitamata. Kostja peab seetõttu ebausutavaks nt seda, et kulud lapse toidule moodustavad kuus kokku 180 eurot. Kostja märgib, et just toidu (kuid mitte ainult) puhul toimib mastaabiefekt ja mida arvestades peab kostja hageja poolt nimetatud summat ülepaisutatuks.
  2. Hagiavalduses ei ole esile toodud ka asjaolusid, mille kohaselt laps läheb koos enda vanaemaga puhkamas (juulis 2022) ja millise reisi eest on tasunud kostja (ja milliseks 5

(12)reisiks on Lapse ema nõusoleku andnud). Samuti ei ole hagiavaldust leitavad kostja ja lapse koosviibitud ajad ning mille arvelt elatist vähendada tuleb.
  1. Lapse ema saab lisaks Eesti Vabariigis makstavale lapsetoetusele toetust ka xxx. Kuivõrd Laps omab xxx kodakondsust, tasutakse Lapse emale xxx toetust ca 80 eurot kuus (7 000 rubla), kuid millist summat hagiavalduses kajastatud ei ole.
  2. Kostja jätkab 100-eurose elatise maksmist kohtumenetluse kestel.
  3. Kostja selgitas istungil, et umbes 10 päeva kuus veedab laps kostjaga. Suhtlemine käib kohtumääruse alusel kuigi pole jõustunud. Laps on ka kostja vanaema juures lisapäevad. Kõik pühad laps on kostjaga, samuti laupäev, pühapäev. Augustis oli laps isa perega xxx 2 nädalat. Kui laps elab/suhtleb isaga, on kulud üürikorteri kommunaalkuludele ja toidule. Isa ostis lapse huvitegevusega seonduvalt tarvikuid ja riideid. Hageja ema saab xxx pensionikeskusest raha kuni
  4. a või
  5. a. xxx riik määrab summad ja väljastab n.ö talongi, mida võib kulutada lapse haridusele või korteri-kinnistu ostmiseks, laste eest sai hageja ema osta xxx korteri. Kostja on töötu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  7. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida 6

(12)indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • 25.09.2019 lahutati hageja vanemate abielu (tlk 5) ning hageja jäi elama ema juurde; • kuni
  2. a detsembrini tasus kostja hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras; • perioodil jaanuar kuni detsember
  3. a on kostja maksnud pangaülekandega elatist 800 eurot (29.04.2021 – 200 eurot; 01.06.2021 – 200 eurot; 07.10.2021 – 150 eurot; 07.10.2021 – 50 eurot; 08.11.2021 – 200 eurot; tlk 6 – pangakonto väljavõte); • hageja seaduslikul esindajal on kolm last: P M (ik xxx); L M (ik xxx); F E (ik xxx); • hageja seaduslik esindaja saab peretoetust 520 eurot (lapsetoetus - P M – 60 eurot; L M – 60 eurot; F E – 100 eurot; lasterikka pere toetus, 300 eurot); • xxx maksis kuni 31.12.2021 hagejale lapsetoetust 80 eurot kuus.
  4. Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks: a. igakuise elatisraha 262 eurot alates 01.12.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni; b. tagasiulatuva elatisraha 2082 eurot perioodi 01.01.2021 - 30.11.2021 eest. Istungil hageja vähendas nõuet osaliselt ning palus kostjalt välja mõista hageja kasuks: a. igakuise elatisraha alates 01.01.2022 – 31.03.2022 summas 163,44 eurot ja alates 01.04.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 175,64 eurot; b. tagasiulatuva elatisraha 1500 eurot perioodi 01.01.2021 - 30.11.2021 eest. Eeltoodust tulenevalt on hageja lõplik nõue järgmine: hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: a. tagasiulatuva elatisraha 1500 eurot perioodi 01.01.2021 - 30.11.2021 eest; b. elatisraha 262 eurot perioodi 01.12.2021 kuni 31.12.2021 eest; c. igakuise elatisraha alates 01.01.2022 – 31.03.2022 summas 163,44 eurot ja alates 01.04.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 175,64 eurot (st seadusjärgne miinimummäär, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest ja hageja osa lasterikka pere toetusest).
  5. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tasus ja tasub ka menetluse kestel hagejale ülalpidamist rahas (sh ülekandega ja sularahas); (ii) veedab hagejaga vahetult aega 10 kalendripäeva kuus ning kannab sel ajal hageja kulusid vahetult; (iii) ostis hagejale treeningvarustuse ja -riided ning käes temaga koos 2-nädalasel Türgi reisil; (iv) hageja igakuised kulud on ülemäärased, kusjuures tuleb arvestada ka mastaabisäästuga; (v) on 7

(12)töötu; (vi) arvestada tuleb hagejale makstavate riiklike toetustega, lisaks saab hageja Vene Föderatsioonilt igakuist lapsetoetust ning hagejale on Venemaale ostetud korter; (vii) tagasiulatuv nõue on alusetu, kuivõrd hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, et talle oleks kahju tekkinud. 29. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse hagiavalduses esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 584 eurot kuus. Viimases dokumendis on hageja täpsustanud, et huvitegevusega seotud kulud on varasema 30 euro asemel edaspidi 180 eurot kuus. Seega on hageja lõplik kulude suurus 734 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras (või alla selle), puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 30.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd

§ 102

lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 31. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastavad vastuväited valdavas osas tõendatud-põhistatud, v.a riiete ja jalatsite kulu ning tervishoiukulu osas. Kohus leiab, et 1 620 euro suurune aastakulu 4-aastase lapse riietele ja jalanõudele on selgelt ülemäärane. Kohus hindab kulu mõistlikuks suuruseks 65 eurot kuus. Tervishoiukulu suurus on mõistlik 30 euro ulatuses, see katab igakuise vitamiinide vajaduse ning ravimid seoses tavapäraste hooajaliste tervisemuredega. Seega kokkuvõttes on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kohtu hinnangul järgmised: Nr. Kulutuste nimetus (sh viide hagi lisale) 1 Riided ja jalatsid 2 Hügieenitarbed (seep, hambapasta, šampoon, kreem) Keskmine summa, eurot 65 24 8

(12)3 4 5 6 7 8 9 10 Ravimid, vitamiinid Toitumine Meelelahutus (loomaaed, tsirkus, bassein, kino, teater, muuseum, uus aasta ja teised pidustused; lapse sünnipäev) Kulud seoses lasteaia vajadustega (pildistamine, õpetajate kingitused) Elamiskulud Juuksur Mänguasjad, raamatud ja muud asjad Iluvõimlemine, lugemise huviring 45 180 45 10 60 10 45 180 Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 664 eurot kuus.
  1. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Hageja seaduslikul esindajal on kolm last. Puudub vaidlus, et lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on nimetatud olukorras kokku 520 eurot (60 + 60 + 100 + 300), toetust makstakse hageja emale. Seega makstakse hageja emale hageja eest lapsetoetust 60 eurot. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 ja 5 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Lasterikka pere toetust makstakse üksnes seetõttu, et kõik kolm last elavad emaga. Lasterikka pere toetus tuleb jagada võrdselt 3 lapse vahel, st igale lapsele kuulub sellest 100 eurot. Seda tuleb tingimata hageja elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega pärast toetuste mahaarvamist hageja kuludest, tuleb vanematel kanda hageja kulusid 504 euro (664 - 160) ulatuses, millest kostja kohustus on 252 eurot kuus. Samuti tuleb 2021.a elatisnõude (s.o tagasiulatuva nõude) puhul arvesse võtta Vene Föderatsiooni poolt tasutud lapsetoetust summas 80 eurot kuus (vt allpool). Asja lahendust mittemõjutavad on kostja tõendamata väited, mis puudutavad Vene Föderatsiooni poolt hagejale soetatud korteri olemasolu. Väidetud korteri olemasolu ei anna alust arvata, et hageja ülalpidamiskulud oleksid sellevõrra mingil määral kaetud.
  2. Kostja märgib, et hageja kulude osas tuleb arvesse võtta mastaabisäästu. Samas ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, millisel määral ning miks tuleks mastaabisäästuga arvestada. Kostjal ei ole ülalpidamiskohustust teiste hageja leibkonnas kasvavate laste osas. Hageja ja M Pi vanusevahe on peaaegu 3 aastat ning nad on erinevast soost, mistõttu mastaabisäästu arvestada pole kohane. Hageja ja E Fi vanusevahe on üle 3 aasta, mistõttu mastaabisäästu arvestada pole samuti kohane.
  3. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult lapse kulusid kandes). Laps veedab aega kostjaga 10 kalendripäeva kuus, mil kostja teeb lastele kulutusi - ostab hagejale riideid, trennitarvikuid ja veedab aega reisides jne. Hageja on kinnitanud, et veedab kostjaga 5-6 kalendripäeva kuus. Suhtluskorra tsiviilasjas ei ole kohtulahend jõustunud. Kohus märgib, et kostja väited on tõendamata, mistõttu kohus nendega ei arvesta. Lisaks märgib kohus, et väidetavad reisiga seotud kulud ei ole eluks vältimatult vajalikud, mistõttu ei saaks neid otseselt pidada ka elatisekohustuse täitmisega 9
(12)seotud kulutusteks (veelgi enam olukorras, kus kulud on väidetavalt kandnud lapse vanaema, mitte kostja). Lõpetuseks lisab kohus, et 5-6 kalendripäeva kuus ei ole sedavõrd oluline osa ajast, et hakkaks hageja elatisnõuet mõjutama – hageja seaduslik esindaja kannab jätkuvalt enamiku hageja kuludest.
  1. Kostja ei ole eelmenetluses esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda miinimummääras elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Alles istungil on kostja märkinud, et on töötu. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest tööealist ja -võimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema.
  2. Lähtudes eeltoodust tuleb
  3. a detsembri eest kostjalt välja mõista elatisraha 212 eurot. Kohus lähtub siinjuures hageja põhjendatud kuludest 664 eurot, millest on maha arvestatud Eesti Vabariigi poolt makstavad peretoetused kogusummas 160 eurot ning xxx poolt tasutud lapsetoetus summas 80 eurot, st vanemad pidid ise kulusid kandma täiendavalt 424 euro ulatuses (664-160-80), millest kostja osa on 212 eurot (424/2).
  4. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja osas alates 01.01.2022 kuni 31.03.
  5. a 163,44 eurot ja alates 01.04.
  6. a 175,64 eurot (arvestades sealjuures peretoetustega).
  7. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatisraha 1500 eurot perioodi 01.01.2021 - 30.11.2021 eest.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. 10

(12)Kohus on ülal tuvastanud, et hageja põhjendatud kulud on 664 eurot, millest tuleb maha arvestada Eesti Vabariigi poolt makstavad peretoetused kogusummas 160 eurot ning xxx poolt tasutud lapsetoetus summas 80 eurot, st vanemad pidid ise
  1. a hageja kulusid kandma täiendavalt 424 euro ulatuses (664-160-80), millest kostja osa on 212 eurot (424/2). Seega pidanuks kostja tasuma hagejale perioodi 01.01.2021 - 30.11.2021 eest elatist kokku 2 332 eurot (11 x 212). Pooled ei vaidle, et kostja on perioodil hagejale elatist tasunud 800 eurot. Kostja väited, mille kohaselt on ka sularahas tasutud, on tõendamata. Kostja väide
  2. a tehtud 200eurose elatismakse osas on tõendamata, seevastu on tõendatud hageja väide, mille kohaselt oli makse tehtud vanemate vahelise kokkuleppe raames ja oli suunatud kostja huvides võetud laenukohustuse katteks (tlk 60-64, 83-85 – konto väljavõtted ja maksekorraldus; sellele viitab ka asjaolu, et maksel puudus selgitus, kuigi elatisemaksete puhul oli maksekorralduse selgituses tavapäraselt viide hagejale olemas, vt tlk 47 – konto väljavõte). Seega on elatisevõlgnevus 1 532 eurot (2 332 - 800). Lähtudes nõude piiridest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatisevõlgnevus 1 500 eurot. Hageja on tõendanud, et ta on enne hagi esitamist järjepidevalt pöördunud kostja poole nõudega tasuda elatist (tlk 87-90 – sõnumivahetus vanemate vahel), mispeale on kostja lubanud elatist tasuda või esitanud põhjenduse, miks on tasumine viivituses. Seega oli kostja oma kohustusest teadlik ja võis eeldada, et hageja võib elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse pöörduda. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine nõutud ulatuses asetaks ta erakordselt raskesse majanduslikku seisu. Kostja viited, mille kohaselt hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, et talle oleks kahju tekkinud, on asjakohatud, kuivõrd

§ 108

annab hagejale õiguse nõuda (

  1. i)ülalpidamiskohustuse täitmist ja (
  2. ii)kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Hageja on esitanud üksnes ülalpidamiskohustuse täitmise nõude, mistõttu kahju tekkimisega seonduv ei ole asjakohane. 39. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisraha: a. 1500 eurot perioodi 01.01.2021 - 30.11.2021 eest (tagasiulatuv elatis); b. 212 eurot perioodi 01.12.2021 kuni 31.12.2021 eest; c. 163,44 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60eurosest lapsetoetusest ja pool hagejale kuuluvast 100-eurosest lasterikka peretoetusest) perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest; d. 175,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60eurosest lapsetoetusest ja pool hagejale kuuluvast 100-eurosest lasterikka peretoetusest) alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Punktis d toodud elatisemäär muutub iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  3. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt 2022.a jooksul juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast 11

(12)otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub kanda väljamõistetud elatise iga kuu
  2. kuupäevaks hageja seadusliku pangaarvele nr xxx Swedbank AS-is. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  3. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.