Obsah (8)

§ 329§ 424§ 73§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50

1-23-1047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1047 (23233000046) Kohtunik Innokenti Menšikov Koht

§ 329

järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik Süüdistatav PK isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; x; emakeel vene keel; töökoht xxx; eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, nimelt: - 03.11.2022 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1-22-6699

§ 424

lg 1 järgi (5 kuud ja 28 päeva tingimisi vangistust 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga kuni 02.05.2024; lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks; karistusest täielikult tingimisi vabastatud

§ 73

lg 1 järgi) Tõkend – kinni peetud 21.01.2023; hilisemas menetluses tõkendit kohaldatud ei ole. kaitsja Viktoria Ivanova kohtumenetluses ei osalenud Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada P K süüdi

§ 329

järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada P Ki karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-22-6699 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud ja 28 1 1-23-1047 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse – võrra ning mõista temale liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev, s.o 21.01.2023. Ärakandmata karistuseks tuleb lugeda 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud ärakandmata karistus, s.o 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust – 327 (kolmesada kakskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada P Ki üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

P K on kohustatud:

1. elama alalises elukohas aadressil x;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõista P Kilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha, s.o summa 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot; - kaitsjatasu riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest 194,4 (sada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti) eurot. Kokku summas 1281,90 kokku eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab P K temalt väljamõistetud menetluskulud summas 1281,90 (tuhat kakssada kaheksakümmend üks eurot ja 90 senti) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700007967 ning selgitus „P K, 1-23-1047, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 2 1-23-1047 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. P K on kohtu alla antud selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6699

§ 424

lg 1 alusel kriminaalkorras karistatud ja mille eest temale

§ 50

lg 1 p 1 alusel oli lisakaristusena määratud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 19.11.2022. a, 21.01.2023 kl 00.02 ajal Sillamäel, Kesk tn 1a juures juhtis mootorsõidukit Jeep Compass (reg-nr x). Sellise käitumisega hoidis P K teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud lisakaristuse, nimelt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, täitmisest. Seega P K, hoides kõrvale

§ 50

lg 1 p 1 alusel kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest, pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas P Ki, tema kaitsja Viktoria Ivanova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadiku vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus P Ki süüdimõistmist

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada P Ki karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 122-6699 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistuse – võrra ning mõista temale liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestatakse 1 kohtueelses menetluses kinnipeetud päeva. Karistuse kandmata osa 10 kuud ja 27 päeva vangistust asendada 327 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat ning kohustada P Ki järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

P Kilt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 1087,50 eurot ja kaitsjatasu riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest 194,40 eurot, s.o 1281,90 menetluskulud summas kokku eurot. Menetluskulude tasumist võimaldatakse P Kil otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas P K, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P K süüdi

§ 329järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. 3 1-23-1047 6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 4