KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 9.03.2023 Tallinn Haldusasja number 3-23-31 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 08.12.

) § 157 kohaselt peeti ametnike kohta teenistuslehte ning § 158 lg 3 kohaselt saadeti teenistusest vabastamisel teenistuslehed Riigikantseleile. Seega ei vasta tõele väide, nagu enne 2013 aastat ei oleks ametnike kohta teenistuslehti peetud. Esmakordsel ametisse nimetamisel pidi ametnik andma ametivande, mida hoiti koos teenistuslehega (

§ 28

). Alates 01.01.2010 säilitab teenistuslehti Rahandusministeerium (

§ 158lg 3, ATS2013 § 124 lg 7).

Riigi Tugiteenuste Keskus on vastanud, et nende arhiivis ei ole kaebaja teenistuslehte. 14.4 Tallinna Linnakantselei 21.10.2022 kirja kohaselt puuduvad neil andmed kaebaja töötamise kohta Keskkonnaametis. 14.5 Vastustaja tegi päringu Tallinna Linnaarhiivi, kuid arhiiv väljastab teatise vaid juhul, kui isik (kaebaja) tasub riigilõivu. Kaebaja ei ole nõus riigilõivu tasuma, mistõttu arhiiv teatist ei väljastanud. 14.6 Kokkuvõtvalt ei leidnud haldusmenetluses tõendamist kaebaja töötamine ametnikuna ning tema teenistuses olek seisuga 01.01.1996, mistõttu sõltumata asutustest, kus ta töötas või milliseid ülesandeid täitis, puudub alus tema töötamise arvestamiseks avaliku teenistuse staaži hulka. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööraamatu kannetest nähtuvalt töötas kaebaja 20.09.1982-08.01.1985 Eesti NSV Riikliku melioratsiooni- ja veemajanduskomitees inseneri ametikohal; 09.01.1985-06.04.1985 Maardu Keskkoolis bioloogia õpetajana, 08.04.198514.11.1988 Veemajanduse Inspektsiooni vaneminsenerina ja 15.11.1988-13.05.1996 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis juhtiv insener- ja riikliku inspektorina. 3

) § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes ATS-i1996 jõustumisel, st, 01.01.1996, on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži

§-des 153-156 sätestatud korras.

§ 153

punktis 1 sätestatud tegevuste hulka arvatakse enne

jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes.

§ 163

sätestas, et kahe kuu jooksul arvates ATS jõustumisest vormistatakse töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumise päevast.

1. Vastustaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 18.09.2014 otsusele nr 3-31-31-14, milles Riigikohus selgitas, et tuvastamiskaebuse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, milliseks oleks õigussuhted pidanud asutuse õiguspärase käitumise korral kujunema, vaid üksnes sellel, millised nad tegelikult olid (otsuse p 14). Ka rõhutas kohus, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (s.o 01.01.1996) teenistuses. ATS v.r § 163 lg 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametnik vormistada nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates
2. jaanuarist
3. Avalik teenistussuhe ei saanud ATS v.r § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma ATS v.r § 28 ja § 163 lg 3 järgi ametivande (otsuse p 16). Riigikohus on selgitanud, et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada (otsuse p 17).
4. Arvestades kohtule esitatud tõendeid leiab kohus, et vastustaja on 08.12.2022 otsusega nr 423633/3 jätnud õigesti kaebaja vanaduspensioni suurendamise staažina arvesse võtmata töötamise 20.09.1982-08.01.1985 Eesti NSV Riikliku melioratsiooni- ja veemajanduskomitees inseneri ametikohal; 09.01.1985-06.04.1985 Maardu Keskkoolis bioloogia õpetajana; 08.04.198514.11.1988 Veemajanduse Inspektsiooni vaneminsenerina ja 15.11.1988-13.05.1996 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis juhtiv insener ja riikliku inspektorina, kuivõrd tõendamata on, et kaebaja oli avalikus teenistuses. 20.

§ 157

kohaselt peeti ametnike kohta teenistuslehte ning § 158 lg 3 kohaselts saadeti teenistusest vabastamisel teenistuslehed Riigikantseleile. Seega peeti ka enne 2013 aastat ametnike kohta teenistuslehti ja kaebaja väited vastupidise kohta ei ole õiged. Alates 01.01.2010 säilitab teenistuslehti Rahandusministeerium (

§ 158lg 3).

1. Riigi Tugiteenuste Keskus on vastusena vastustaja 19.09.2022 päringule vastanud, et teenistuslehtede arhiivist puudub kaebaja teenistusleht (SKA vastuse lisa 8). Teenistuslehe saamiseks on soovitatud pöörduda kaebaja viimase tööandja poole. 16.09.2022 on vastustaja pöördunud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole abi saamiseks kaebaja teenistuslehe leidmisel ja kaebaja teenistusstaaži tuvastamisel (SKA vastuse lisa 9). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on oma 05.10.2022 vastuses päringule vastanud, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arhiividokumentide hulgas puudub kaebaja teenistusleht. Samuti puudub info, kes võiks olla õigustatud nimetama kaebaja alates 01.01.1996 ametnikuks ning kas talle koostati ametniku teenistusleht (SKA vastuse lisa 10). Tallinna Linnakantselei on oma 17.10.2022 e- kirjas (SKA vastuse lisa 11) selgitanud, et Kommunaalmajanduse Valitsus reorganiseeriti Tallinna Kommunaalametiks (Tallinna Linnavalitsuse 28.09.1990 määrus nr 178). Tallinna Linnavolikogu 16.mai 2019 otsusega nr 93 nimetati Tallinna Kommunaalamet Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiks ning lõpetati Tallinna Keskkonnaameti tegevus alates
2. juunist
3. (Tvk 16.05.2019 otsus nr 93). Kahjuks ei ole linna personaliandmebaasis andmeid X (sünd XX XX XXXX) töötamise kohta Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis. 18.10.2022 kirjas palub vastustaja Tallinna Linnavalitsuselt teavet selle kohta, kas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet oli seisuga 01.01.1996 ATS vana redaktsiooni § 2 lg 1 kohaselt ametiasutus, mille ülesanne oli avaliku võimu teostamine ning kas kaebaja oli ATS vana redaktsiooni § 6 lg 1 kohaselt ametnik, kes oli ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Tallinna Linnakantselei on oma 21.10.2022 vastuses (SKA vastuse lisa 14) selgitanud, et Keskkonnaamet ja Kommunaalamet olid mõlemas seisuga 4

§ 163

alusel ka kahe kuu jooksul arvates ATS jõustumisest vormistada ametisse nimetamise teel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt. Ametiasutus, kus kaebaja viimati väidetavalt töötas (Tallinna Linnavalitsus) ei ole leidnud andmeid kaebaja töötamise Kommunaal- ja Keskkonnaametis ega Kommunaalametis või Keskkonnaametis. Eeltoodust tulenevalt on ka mõistetav, miks ei ole leitud asutuse arhiivist kaebaja teenistuslehte. Seejuures ei ole tööraamatu kannetest tulenevalt kahtlust, et kaebaja tööraamatu kannetest nähtuvates asutustes töötas. Tõendamist ei leidnud töötamine ametnikuna ja tema teenistusse nimetamine, mistõttu on asjakohane Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-31-14 toodu. 23. Kuna tõendamist ei leidnud, et kaebaja oli

jõustumisel (01.01.1996) teenistuses ei saanud vastustaja arvata tema teenistusstaaži hulka töötamisi perioodidel 20.09.1982-08.01.1985, 09.01.1985-06.04.1985, 08.04.1985-14.11.1988 ja 15.11.1988-13.05.1996 (

182 lg 1). Kuna menetluses ei leidnud tuvastamist kaebaja töötamine seisuga 01.01.1996 ametnikuna ning väidetav ametiasutus on seda eitanud, siis ei saanud vastustaja ka tuvastada teenistussute tekkimist. Kaebaja ei ole menetluses ka aidanud kaasa vaidluse lahendamisele ning tõendite kogumisele. SKA on veel ka 24.10.2022 pöördunud Tallinna Linnaarhiivi poole taotlusega andmete saamiseks kaebaja töötamise kohta endises Tallinna Keskkonnaametis ajavahemikul 20.09.1982 kuni 13.05.1996 (SKA vastuse lisa 15). Vastust ei ole aga saadud, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu.

1. Eeltoodust tulenevalt on SKA 08.12.2022 otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Kokkuvõtvalt jääb kaebus kohu ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 5