KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2142 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa 20.09
) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (
§ 5lg 1).
Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (
§ 5lg 2).
27. Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (
§ 5lg 3 p 2).
Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (
§ 5lg 3 p 3).
- Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on avalikult kättesaadav dokument.1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
- Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
- Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (
§ 7lg 1).
Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest,
§ 7
lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
- Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud seitsme valdkonna võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-
- Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
- Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise 1 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika 5
(8)valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).
- Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses piiranguid liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Lisaks märkis kaebaja muude tervisehäirete all, et tal on veenilaiendid paremal jalal ja alaselja radikuliit.
- Töövõime hindamise menetluses koostas 11.09.2022 kuupäevaga eksperthinnangu ekspertarst dr Tiidrek Koemets (esitatud koos kaebusega). Ekspertarst hindas 11.09.2022 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega
- 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 2, käteosavus – arvväärtusega 3, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega
- 3) Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevused: teadvusel püsimine – arvväärtusega 0, tualettruumi toimingud – arvväärtusega 0, söömine ja joomine – arvväärusega 0, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – arvväärtusega
- Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
- Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 5, võttes arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määrus nr 39 § 6 lg 6).
- Ekspertarst sai kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks. Selle alusel tegi Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsuse. Dr T. Koemets jäi oma esialgsele seisukohale ka vaidemenetluse jaoks koostatud 05.10.2022 kuupäeva kandvas eksperthinnangus, mille vastustaja on esitanud 17.11.2022 vastuse lisas
- Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Töövõime hindamise otsuses on valdkondade kaupa märgitud, millise raskusastmega piirangud kaebajal tuvastati ja millised haigusseisundid on nende põhjuseks, kuid piirangutele antud hinnanguid täpsemalt põhjendatud ei ole. Lisaks ei ole otsuses eraldi põhjendatud seda, miks kaebajal ei tuvastatud puuduvat töövõimet nagu varem. Kohus märgib, et vaatamata 20.09.2022 otsuse napile põhjendusele saab töövõime hindamise otsuse põhjendused lugeda HMS § 56 lg-st 1 lähtudes esitatuks ka eksperthinnangus, millele on otsuses viidatud. Kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mille Eesti Töötukassa on esitanud kohtumenetluses. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). See tähendab, et kohus saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Kohus võtab arvesse kohtumenetluses esitatud vastustaja 17.11.2022 vastust kaebusele ja dr Kaarina Ristmägi 17.11.2022 allkirjastatud kirjalikke seisukohti, sest nimetatud dokumentides on põhjalikumalt selgitatud, miks kaebaja puhul leiti, et tal on puuduva töövõime asemel osaline töövõime.
- Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja 6
(8)hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
- Kohus leiab, et dr T. Koemetsa poolt 11.09.2022 ja 05.10.2022 eksperthinnangutes võtmetegevustele antud hinnangud ja nende põhjendused ei anna alust kahtluseks, et ekspertarst hindas kaebaja piirangud põhjendamatult kergeks. Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses oma piiranguid valdavalt muutlikuna (tähistatud eksperthinnangus arvväärtusega 9). Kaebaja on kaebuses oma põhilise terviserikkena välja toonud ühe käelaba puudumise. Käelise tegevuse valdkonnas hinnatigi kaebaja tegutsemispiirang raskeks (arvväärtusega 3). Sellest suurem piirang saaks olla üksnes täielik piirang (arvväärtusega 4), kuid kuna kaebaja parem käelaba on terve, on täielik piirang käelise tegevuse valdkonnas välistatud. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kinnitanud, et ta on paremakäeline (Eesti Töötukassa 17.11.2022 vastuse lisa 1, lk 4). Dr T. Koemetsa eksperthinnangust nähtub, et ekspertarst võttis arvesse asjaolu, et kaebaja vasak amputeeritud käelaba oli tema mittedominantne käelaba. Eksperthinnangust nähtub, et vasakut kätt on kirjeldatud osaliselt amputeerituna, vasakul käel on pöial säilinud, haare puudub, kuid sellega saab toetada. Parema käe funktsiooni on kirjeldatud normaalsena. Kaebaja terviseandmetest nähtub, et kaebaja kannab kosmeetilist proteesi, praktiliselt on amputeeritud terve labakäsi, alles on ainult pöial, haaramine on võimatu, patsient ei ole suuteline töötama vasaku käega, piiratud on vasaku randmeliigese liikuvus (dr Sergei Kaminski 07.09.2022 epikriis, Eesti Töötukassa 17.11.2022 vastuse lisa 2, lk 3). Seega ei lähtunud ekspertarst kaebaja amputeeritud käelabaga seonduvalt valedest asjaoludest. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud muude valdkondade kindlaid võtmetegevusi, millele antud hinnangut ta põhjendamatult madalaks peab.
- Eesti Töötukassa on kaebusele koostatud vastusele lisanud dr Kaarina Ristmägi 17.11.2022 seisukoha. Seega on asjas olemas ka teise arsti arvamus, kes nõustub dr T. Koemetsa seisukohaga, et kaebajal on osaline töövõime.
- Kohtul puudub põhjus arvata, et ekspertarst oleks kaebaja töövõimet hinnates läinud vastuollu kaebaja terviseandmetega (Eesti Töötukassa 17.11.2022 vastuse lisa 2). Ekspertarstil oli praegusel juhul õigus kaaluda osalise ja puuduva töövõime hindamise vahel, sest kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
- Iseenesest saab puuduva töövõime tuvastamist kaaluda juba siis, kui võtmetegevuste arvväärtuste summa on vähemalt 4, kuid lõplik otsus sõltub iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest.
- Kohus selgitab, et Eesti Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Inimese tegutsemisvõime võib sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Samas on oluline, et otsuse adressaadile oleks arusaadav, miks varasema otsusega võrreldes on hilisem otsus tema jaoks ebasoodsam. Puuduva töövõime asemel osalise töövõime tuvastamine pidi olema tingitud mingisugusest muutusest kaebaja tervislikus olukorras. Dr K. Ristmägi on oma 17.11.2022 kirjalikus seisukohas selgitanud, et varasem puuduv töövõime määrati kaebajale vahetult traumajärgses perioodis.
- aastal hinnati täielik tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas põhjustatuna käe traumast. Puuduva töövõime määramine pikaks perioodiks lõi eelduse uue tervisliku olukorraga kohanemiseks. Käesolevalt on käelise tegevuse piirang hinnatud raskeks, sest traumajärgne seisund on stabiliseerunud, tüsistusi tekkinud ei ole, kaebaja ei ole eriravi ega kohaldusi vajanud ning saab igapäevaste toimetustega ilma kõrvalabita hakkama. Kohus leiab, et dr 7
(8)K. Ristmägi on välja toonud asjakohased kaalutlused selle kohta, miks puuduva töövõime asemel hinnati kaebaja töövõime osaliseks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud väiteid, mis annaksid alust dr K. Ristmägi poolt välja toodud kaalutlustes kahelda. Kui üks käelabadest on amputeeritud, siis see on püsiv ja mitteravitav seisund, kuid see ei loo kaebajale õigustatud ootust, et tema töövõime hinnatakse ka töövõime korduval hindamisel puuduvaks.
- Kaebusest nähtub, et kaebaja peab töövõimele antud hinnangut ebaõiglaseks eelkõige sellepärast, et arvesse pole võetud kaebaja varasemaid ameteid (ehitaja, traktorist, keevitaja, lukksepp). On selge, et kaebaja ei ole oma seisundi tõttu võimeline tegema sellist tööd nagu ta varem tegi. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Töövõime hindamisel ei lähtuta sellest, millises valdkonnas isik on seni töötanud ja milline on tema võime samas valdkonnas töötamisega jätkata. Isiku varasemate ametitega arvestamist ei näe ette ükski töövõime hindamist reguleeriv õigusakt. Sellist põhimõtet ei tulene ka olemasolevast kohtupraktikast. Töövõime hindamise puhul lähtutakse eeldusest, et kui inimesel pole senist erialast tööd enam võimalik teha, siis asub inimene tööle muus valdkonnas, mis tema vajadustega paremini sobib. Seega ei saa Eesti Töötukassa otsust pidada õigusvastaseks selle tõttu, et arvesse pole võetud kaebaja varasemaid ameteid, mis eeldasid mõlema käe kasutamist.
- Kokkuvõttes ei ole kohtul kaebaja vastuväiteid ja kõiki tõendeid koos hinnates tekkinud veendumust, et kaebaja töövõime hindamine taotlus lahendati õigusvastaselt ja taotlus vajab uut läbivaatamist.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsus nr TVH/22/036851 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna Eesti Töötukassa otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
- HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 8
(8)