Obsah (10)

§ 468§ 313§ 444§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 176§ 177

2-22-11802 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Leanika Tamm 20. veebruar 2023. a, Pärnu kohtumaja 2-22-11802 Osaühing Aktiva Finants hagi M.K. vastu võlgnevuse nõudes 7939,6

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 765 eurot, (s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot) ning mõista see kostjalt välja.
4. Kohustada kostjat M.K. tasuma menetluskulude hüvitiselt (765 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Lk 1 / 4 2-22-11802 Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus võttis 04.01.2023.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi M.K. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. M.K.le toimetati 11.08.2022 hagiavaldus koos lisadega ja 04.01.2023 menetlusse võtmise määrus kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga, üle andmisega kostja registrijärgsel elukoha aadressil 02.02.
2. a tema pereliikmele, kes tulenevalt

§ 313lg 2 teisest lausest kohustus dokumendid esimesel võimalusel kostjale üle andma.

Eeltoodust tulenevalt kohustus M.K. vastama hagiavaldusele hiljemalt 16.02.2023. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt. 2.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine 3. Pärnu Maakohtule 11.08.2022 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 700 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus 11.11.2022 kohtunõudes juhtis hageja tähelepanu ebatäpsusele nõudes, mis võis mõjutada hagihinna arvestust ning võimalusele, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Hageja 05.12.2022 korrigeeris nõuet ja hagi hinda ning esitas taotluse enammakstud riigilõivu, Lk 2 / 4 2-22-11802 summas 35 eurot, tagastamiseks. Kohus tagastas enammakstud riigilõivu hagejale 04.01.2023 määrusega. 4.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 5. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 665 eurot. 6.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 176

lg 6 teise lause kohaselt kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juristi Alla Žulinskajat. Julianus Inkasso OÜ jurist on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta, hagiavalduse lisa nr 3).

1. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik.
2. Hagi esemeks on hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistus ning hageja poolt kohtule esitatud tõendite hulk on minimaalne: võlatunniostus koos lisadega ja viiviseraport. Kohtu hinnangul on tegemist standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas ega õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele, sh alusdokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, enam kui tund aega.
3. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu), Hageja ja hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslased, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksutagastust ning lepingulise esindaja arve on esitatud käibemaksuta.
4. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siin juures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus osutatud võlgnevuse sissenõudmise teenuse raames antud õigusabiteenuse põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis. Lk 3 / 4 2-22-11802
5. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks kokku 100 eurot.
6. Kohus märgib, et tegemist on lihtsa menetlusega ning hagejal on võimalik menetluses osaleda isiklikult. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus. Hagejal tuleb kaaluda, kas lepingulise esindaja teenuste kasutamine on põhjendatud, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
7. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 4 / 4