Obsah (5)

§ 101§ 100§ 102§ 108§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-22-21

§ 101

lg-s 4 nimetatud indekseerimisele ka lähtudes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.
2. Rahuldada hagi osaliset. 3.
3. Välja mõista I.N.ilt C.C. kasuks alates
4. jaanuarist 2022 kuni C.C. täisealiseks saamiseni (XXXXX) elatis 163 eurot 44 senti kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot), mis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja laste rikka peretoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.
7. Välja mõista I.N.ilt A.A. kasuks alates
8. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) elatis 163 eurot 44 senti kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot), mis muutub iga aasta
9. aprillil (esimest korda
10. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja laste rikka peretoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.
11. Välja mõista I.N.ilt B.B.i kasuks alates
12. jaanuarist 2022 kuni B.B.i täisealiseks saamiseni 2 (XXXX) elatis 133 eurot 85 senti kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot, kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot ja pool peretoetusest 9 eurot 59 senti), mis muutub iga aasta
13. aprillil (esimest korda
14. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja laste rikka peretoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.
15. Arvestada otsuse täitmisel kohtumenetluse ajal I.N.i tasutud elatise makseid. 3.
16. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
17. Jätta C.C., A.A. ja B.B.i vastusele apellatsioonkaebusele lisatud väljavõtte Statistikaameti portaalist
18. a III kvartali keskmise brutopalga määrade kohta Ida-Virumaal tõenditena vastu võtmata.
19. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
20. A.A. (hageja I), B.B. (hageja II) ja C.C. (hageja III) esitasid
21. veebruaril 2022 hagi I.N.i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses paluvad hagejad mõista kostjalt alates
22. 3 jaanuarist 2022 iga hageja kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis alammääras vastavalt kehtivale perekonnaseadusele (

). Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ning kostja neid ei toeta. Hagejate ema sissetulekuks on 1100 eurot. Hagejad saavad peretoetust 520 eurot kuus. Kostja sissetulek on umbes 1000 eurot kuus. Arvestades, et hagejad elavad emaga alates jaanuarist 2022, ei ole elatise nõudmine tagasiulatuvalt ühe kuu eest kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kostja tõendid ei võimalda kontrollida tema sissetuleku suurust. Alla seaduses sätestatud alammäära võib alaealisele lapsele elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel. Sellist mõjuvat põhjust kostja esile toonud ei ole. Kostja omandis on kaks kinnisasja, mida ta saaks oma kohustuste katteks võõrandada. Kostja kasutab hagejate emaga ühisomandis olevat korterit ja liisitud sõidukit, mille kulusid kannab hagejate ema.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Elatist võib nõuda hagiavalduse esitamise päevast. Tagasiulatuvalt võib elatist nõuda vaid erandjuhtudel. Kostja nõustub elatise nõudega alates hagi esitamisest, kuid ei ole nõus summa suurusega. Hagiavalduses ei ole arvestatud toetusi ja laste viibimist kostja juures. Mitme lapse puhul tuleb vähendada järgnevate laste elatise summat 15 protsenti võrreldes esimese lapse elatise summaga. Kostja arvutuste järgi ja arvestades, et üks lastest viibib kaheksa päeva kuus kostja juures, on miinimumelatis esimesele lapsele 163 eurot 44 senti, teisele 138 eurot 92 senti ja kolmandale 42 eurot 42 senti. Suurema summa nõudmisel peavad hagejad oma kulusid tõendama. Arvestada tuleb, et järgmisest aastast suureneb lastetoetus. Kostja keskmine sissetulek on 850‒900 eurot kuus, mis on Ida-Virumaal keskmine palk. Kostjale ei saa ette heita, et tema sissetulek on väike. Kostja on otsinud lisatööd X autojuhina ja füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja vältimatud igakuised kulud on 665–705 eurot. Kostja pakkus kompromissina kõigile hagejatele kokku 300 eurot kuus, nagu ta on tasunud varem suulise kokkuleppe alusel MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas
3. oktoobri
4. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate I ja III kasuks välja elatise kummalegi 163 eurot 44 senti kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot) alates
5. jaanuarist 2022 kuni hagejate I ja III täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise 133 eurot 85 senti kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot, kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot ja pool peretoetusest 9 eurot 59 senti) alates
6. jaanuarist 2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis kõigi kolme hageja suhtes, et elatist indekseeritakse iga aasta
7. aprillil vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lg-le 4. Kohus määras, et arvestada tuleb kohtumenetluse ajal kostja tasutud elatise makseid. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist. Hagejate mõlemad vanemad on menetluse jooksul kinnitanud, et enne kohtusse pöördumist maksis kostja hagejatele kokku 300 eurot kuus, kandes selle hagejate ema kontole. Sama summa maksmise kohustus tulenes ka 7. juuni 2022. a hagi tagamise määrusest. Kohtueelselt võis olla tegemist vanematevahelise kokkuleppega elatise maksmise viisi ja korra kohta

§ 100lg 3 esimese lause tähenduses.

Vanemate kokkulepe ei piira sama sätte teise lause 4 järgi laste õigust esitada seadusest tulenev elatise nõue, kuid laste nõuet lahendades tuleb vanemate kokkuleppega arvestada. Kuivõrd laste ema on pöördunud laste nimel kohtusse, nõudes elatist seaduses kehtestatud miinimummääras ega ole selgelt nõus elatise maksmisega senises summas, saab järeldada, et ta on vanemate kokkuleppe üles öelnud. Seega ei ole lahendi jõustumisel enam kokkulepet, mida kohus peaks laste elatisenõuet lahendades arvesse võtma. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

§ 101

lg 5 alusel arvestatakse elatisest maha pool lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, mis hagejate ema kinnitusel on kokku 539 eurot 18 senti kuus. Mahaarvamisteks

§ 101

lg-te 6 ja 7 alusel alust ei ole, sest pooled kinnitasid, et ükski hagejatest ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, hagejate vanusvahe on neli ja kuus aastat. Kostja leidis, et miinimumelatise suuruseks on 344 eurot 78 senti (163,44 + 138,92 + 42,42) (dtl 27), kohaldades ekslikult

§ 101lg-d 6 ja 7.

Kompromissina on kostja pakkunud 300 eurot, ehk vähem, kui tema enda arvutatud summa. Hagejad ei olnud nõus elatisenõuet vähendama alla seaduses sätestatud miinimumi, kuid on möönnud, et summast tuleb maha arvata peretoetus. Hagejad ei ole nõudnud baassumma indekseerimist

§ 101

lg 3 alusel.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Kostja kinnitas, et on terve mees, kes teeb kõik endast oleneva sissetuleku saamiseks (dtl 27). Kostja on täiendavat sissetulekut otsinud ja leidnud. Kostja ei väitnud, et ta oleks töövõimetu või et tal oleks veel ülalpeetavaid lapsi lisaks hagejatele. Kostja tugines asjaolule, et hagejaid on kolm ning elatiste summa on kostja sissetulekut arvestades talle üle jõu käiv. Kuna

§ 102

lg-s 2 toodud loetelu ei ole ammendav, tuleb hinnata, kas kostja nimetatud põhjus on sama mõjuv kui seadusandja nimetatud põhjused. Riigikohtu praktika järgi on mõjuvateks põhjusteks peetud nn mastaabisäästu, laste viibimist kohustatud vanema juures ja riiklike toetuste maksmist. Kõik need asjaolud võetakse arvesse

§ 101

lg-te 5‒7 alusel.

§ 101lg 5 kohaldamine on praegusel juhul asjakohane.

Kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13). Kostja väited ja tõendid enda sissetuleku ja kulude kohta on vastuolulised. Ajavahemiku jaanuarist kuni augustini
3. a esitatud kontoväljavõtte (dtl 175) järgi oli kostja keskmine sissetulek 885 eurot kuus. Sellele lisandub sõidujagamisteenuse X makstud tasu keskmiselt 127 eurot 93 senti kuus. Kui tasust arvata maha kostja puhkuse ajal teenitud 173 eurot, on ta kuus X kaudu teeninud keskmiselt 70 eurot (dtl 149‒153). Kostja ise väitis, et lisasissetulek on 30‒ 50 eurot (dtl 174) või 35‒40 eurot kuus (dtl 147). Esitatud tõendite kohaselt oli kostja keskmine kuusissetulek 955 eurot. Tinglikult võib kostja sissetuleku hulka arvata ka hagejate ema tasutud 5 liisingumaksed sõiduki eest, mis on kostja kasutuses ja mis ajavahemikul jaanuarist juunini
4. a on olnud 211 eurot 12 senti kuus (dtl 114). Kostjale kuulub ühisvarana endise abikaasaga korteriomand, mida kostja kasutab elukohana, ja eelduslikult lahusvarana kinnistu. Igakuiste kuludena on kostja nimetanud 665 eurot (dtl 28) ja 705 eurot (dtl 148). Kostja eluasemekuluks on 180 eurot ja küttekulu 80 eurot (dtl 148). Maikuu korteriühistu arve summa on 127 eurot, mille sees on küte 27 eurot, kulule lisandub elekter 21 eurot (dtl 148 ja 158), kokku 148 eurot. Maakohus möönis, et maikuu ei ole ilmselt küttekulu osas kõige esinduslikum, kuid tõend jätab mulje, et küttekulu sisaldub eluasemekuludes. Toidu ja majapidamiskulude kohta on kostja esitanud kolm Maxima tšekki juulist
5. a, kusjuures kaks tšekki on samast kuupäevast paariminutise vahega, mis tekitab kahtluse, kas tegemist on sama inimese ostudega (dtl 160‒161). Tšekid ei tõenda ka kogu kuu jooksul toidule kuluvat summat. Tõend kütusekulu kohta (dtl 188‒189) näitab nii bensiini kui ka diiselkütust, mis ei saa olla ühe ja sama auto jaoks kasutatud kütus. Kostja sissetuleku suurenemisel suurenesid ka kostja kulud, mitte aga elatise või elatise võlgnevuse katteks tasutud summa.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanem, kes ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui lähtuda kostja sissetulekust 955 eurot kuus ja kuludest 705 eurot kuus, siis jääb kolme hageja peale 250 eurot ehk igale hagejale 83 eurot, mis võrreldes 705 euroga ei ole vahendite ühetaoline kasutamine. Ka kostja ise hindab oma maksevõimet tegelikult suuremaks ning on menetluse ajal tasunud hagejatele elatist 300 eurot kuus. Kui elatisenõuet täidetaks täitemenetluses, tuleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 11 alusel kostja kasutada jätta vähemalt 327 eurot kuus. Kostja on oma kulude katteks arvestanud üle kahe korra suurema summa kui seadusandja on elatise sundtäitmisel vajalikuks pidanud. Hagejate poolt esitatud tõenditest (dtl 105‒121) ja kulude tabelitest (dtl 194‒200) on võimalik järeldada, et ühe hageja peale kulub üle 300 euro kuus. Tegemist on sama suurusjärguga, mis on võetud aluseks kehtivas perekonnaseaduses oleva baassumma kehtestamisel, kusjuures tänaseks on kulusid mõjutanud inflatsioon. Hagejate ema sissetulek on küll kostja sissetulekust mõnevõrra suurem, kuid mitte sel määral, et õigustada vanemate oluliselt erinevat panust laste ülalpidamisse. Elatise väljamõistmine baassumma alusel vastab laste huvidele ning kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja vaidles elatise tagasiulatuvale väljamõistmisele alates

1. jaanuarist 2022 vastu. Kohtuistungil
2. juunil 2022 selgitasid pooled, et kostja on maksnud elatist
3. aastal, maksmata jäi
4. aasta jaanuari eest. Hagi esitati
5. veebruaril
6. Hagejatel ei olnud võimalust elatise maksmata jätmisele enne veebruarikuud reageerida. Samuti ei saa öelda, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ühe kuu eest asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista iga hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates
8. jaanuarist 2022 kuni
9. oktoobrini 2022 ning elatis 125 eurot kuus alates
10. oktoobrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt esineb mõjuv põhjus elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks

§ 102järgi.

Kostjal on kolme hageja ülalpidamiskohustus, kostja 6 sissetulek on umbes 900 eurot, mis on kostja elukohaks olevas piirkonnas keskmine sissetulek. Hagejate ema sissetulek on kostja sissetulekust suurem. Kostjale jääb pärast elatise tasumist 440 euro või vähem, millest kostjal ei ole võimalik katta enda kulusid. Hagejate ema saab lisaks elatisele ja oma panusele laste ülalpidamisse riigi toetust 520 eurot kuus (alates

1. jaanuarist 2023 880 eurot kuus), millega on hagejate vajadused kaetud. Maakohus leidis, et varem kehtinud suuline kokkuleppe elatise suuruse osas lõpetatakse ilma põhjendusteta üksnes hagejate ema soovi järgi. Maakohus pidi selgitama välja, missugused asjaolud on muutunud elatise suuruse muutmiseks. Maakohus ei ole seda teinud. Vaidlustatud otsusega asetas maakohus kostja olukorda, kus kostjal on kohtuotsuse tegemise seisuga võlgnevus, mida kostja ei saa täita. Kostja tasus kohtumenetluse kestel elatist hagi tagamise määruse järgi. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväiteid ning ei ole piisavalt analüüsinud kostja esitatud tõendeid. Vanemate jagamata ühisvara ei oma elatise asjas tähtsust. Kostja ei hoia kõrvale hagejate kasvatamisest. Hagejate ema takistab kostjal hagejatega kohtuda vaatamata sellele, et kostja on valmis ja soovib osaleda hagejate elus. Viru Maakohtu menetluses on avaldus suhtluskorra määramiseks.
2. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja ei toonud välja, millised

§ 102

lg-s 2 määratud või nendega sarnased asjaolud võivad anda alust elatise vähendamiseks ala miinimummäära. Samuti puuduvad

§ 101

lg-tes 5–7 nimetatud asjaolud mis võiksid olla elatise ala miinimummäära vähendamise aluseks. Ainuüksi väike sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks. Kuigi keskmine palk Ida-Virumaal on madalam, kui keskmise palgamäär Eestis, oli Statistikaameti andmetel

1. a III kvartalis keskmine brutopalga määr Ida-Virumaal (meeste puhul) 1443 eurot. Kostja võttis omaks, et tema ja hagejate ema ühisvaraks olev korter on kostja ainukasutuses ja hagejate ema tasub liisingumaksed sõiduki eest, mida kasutab ainult kostja. Kostja ainuomandis, lisaks ühisvarana oleva korteriomandile, on kinnisasi asukohaga XXXXX. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega täpsustab kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust ja täiendab selle sõnastust selliselt, et väljamõistetud elatise suurus muutub lisaks

§ 101

lg-s 4 nimetatud indekseerimisele ka lähtudes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata ning tagastab hagejatele apellatsioonkaebuse vastusele lisatud väljavõtte Statistikaameti portaalist Ida-Virumaa
2. a III kvartali keskmise brutopalga määrade kohta. Ringkonnakohus ei pea tõendit 7 asjassepuutuvaks. Maakohus on tuvastanud kostja sissetuleku suuruse ning elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust, mis on regiooni keskmine töötasu suurus, vaid kohustatud isiku tegelik töötasu suurus ning tema võime sissetulekut teenida.
3. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et vaidlusaluse kohtuotsusega asetas maakohus kostja olukorda, kus kostjal on elatise võlgnevus. Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamise eesmärk on küll kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Seejuures on hagi tagamine kohtu diskretsiooniotsus. Üldjuhul kohustatakse kostjat hagi tagamise korras tasuma elatist vähendatud ulatuses. Asjakohane on vältida olukorda, mil hagi tagamise korras mõistetakse välja elatis suuremas ulatuses kui see, mis arvestatava tõenäosusega mõistetakse välja asja lõpplahendis. Praegusel juhul mõistis maakohus hagi tagamise korras välja väiksema elatise ning hagi tagamise määruse alusel tasutud summat tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kuivõrd hagejad esitasid elatisenõude miinimummääras, oli kostja teadlik, et väljamõistetav elatis võib osutuda suuremaks, kui hagi tagamise korras väljamõistetud summa.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus

§ 96

ja § 97 järgi hagejatele ülalpidamist anda, kuid pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Kostja on palunud

§ 102

lg 2 kolmandale lausele tuginedes mõista temalt välja elatis alla

§ 101

alusel arvutatud määra eelkõige põhjusel, et tema sissetulekust ei piisa miinimumelatise maksmiseks ning hagejate vajadused on suures osas kaetud riikliku lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole materiaal- ega menetlusõiguse norme rikkunud, leides, et kostjal on kohustus tasuda elatist seadusega kehtestatud miinimummääras, arvestades

§-s 101 sätestatut. Maakohus võttis arvesse nii kostja sissetulekuid, kui ka hagejatele makstavaid riiklike toetusi. Kostja ei vaidle vastu apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatule, et esitatud tõendite kohaselt oli kostja keskmine kuusissetulek 955 eurot, sh töötasu XXXXX OÜ-lt keskmiselt 885 eurot kuus ja töötasu X OÜ-lt keskmiselt 70 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja töötasu suuruse kindlakstegemisel tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, milliseid tõendeid on maakohus kostja hinnangul ebaõigesti hinnanud või hindamata jätnud. Praegusel juhul ei ole apellatsioonkaebuse piire arvestades tähtsust sellel, milline on kostja elukohaks olevas regioonis keskmise töötasu suurus, vaid oluline on, milline on kostja tegelik sissetulek, millised on kostja võimalused sissetuleku teenimiseks ning kas kostja sissetulek võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita. Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline ning tal puudub tervisest tulenev takistus sissetuleku teenimiseks. Samuti ei ole kostjal lisaks hagejatele muid ülalpeetavaid, kes osutuksid hagejatele elatise miinimummääras väljamõistmisel vähem kindlustatuks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Selleks tulnuks tuvastada kostja ning iga tema ülalpeetava vajaduste suurus ning jagada kostja sissetulek vastavalt sellele proportsionaalselt. Nimetatu ei tähenda aga, et kostja sissetulek jaotataks hagejate ja kostja vahel võrdselt (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus 8 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4). Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 955 eurot, kostja kulud on 705 eurot, ning hagejate vajadused on üle 300 euro. Maakohus mõistis hagejate I ja III kasuks kokku 326 eurot 88 senti (163,44*2) ja hagejale II 133 eurot 85 senti. Kokku tuleb kostjal kolmele hagejale maksta elatist 460 eurot 73 senti. Arvestades kostja sissetulekut 955 eurot (neto), jääb kostjale enda vajaduste katteks ligi 500 eurot (955–460,73=494,27), s.o rohkem, kui kolmele hagejale makstav elatis. Seega ei ole hagejale välja mõistetud elatis liiga suur. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et hagejate poolt esitatud tõenditest (dtl 105‒121) ja kulude tabelitest (dtl 194‒200) on võimalik järeldada, et ühe hageja peale kulub üle 300 euro kuus. Hagejad on nõudnud elatist seadusega kehtestatud miinimummääras ning elatise miinimummääras nõudmisel ei tule lapse vajadusi ja kulutusi tõendada. Ringkonnakohus leiab, et see seisukoht kehtib ka alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud elatise väljamõistmise regulatsiooni suhtes. Lapse vajadusi tuleb hinnata aga juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (Riigikohtu
4. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Maakohus ei mõistnud välja miinimumelatisest väiksemat elatist, seega iseenesest ei pidanud maakohus põhjalikumalt tuvastama hagejate vajaduste tegelikku suurust. Kostja on küll menetluse kestel vaielnud vastu osadele hagejate poolt esile toodud kulutuste vajalikkusele ja põhjendatusele (dtl 134–137), kuid ei ole vaatamata kohtu selgitusele (dtl 138) esitanud täpsemaid vastuväiteid hagejate tõendite ega kulude suuruste kohta, samuti ei ole välja toonud ega tõendanud

§ 102lg 2 mõttes mõjuva põhjuse aluseks olevate asjaolude esinemist (Riigikohtu 7.

veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10). Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi hagejate ema sissetulek on kostja sissetulekust mõnevõrra suurem, ei õigusta see vanemate oluliselt erinevat panust laste ülalpidamisse. Elatise väljamõistmine baassumma alusel, arvestades riiklike peretoetusi, vastab laste huvidele ning kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist. Maakohus tuvastas õigesti, et

§ 101lg-tes 6–7 kehtestatud eeldusi käesolevas asjas ei esine.

1. Kostja on kogu menetluse kestel tuginenud asjaolule, et hagejate ema saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust. Kohus hindab alates
2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja 21 mõttes sõltumata poolte taotlusest. Kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena, peab ta

§ 101lg 2 kohaselt kindlaks määrama elatissumma suuruse arvutamise alused.

Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 20). Maakohus võttis asjakohaselt lapsetoetused ning lasterikka pere toetuse elatise suuruse määramisel arvesse, kuid jättis põhjendamatult arvestamata, et toetuse määrad võivad ajas muutuda. Toetuste suuruse muutusele on tähelepanu juhtinud ka kostja. Kohtuotsuse resolutsioonist aga ei nähtu lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruste muutumisega arvestamise võimalikkust. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 20.3). Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada selliselt, et oleks selge lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvestamisega seonduv arvutamise kord. 9 Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Ringkonnakohus täiendab vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni, märkides hagejate täisealiseks saamise kuupäevad. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus on seega jõustunud osas, milles maakohus arvestas elatise suuruse määramisel peretoetusega suuruses 19 eurot 18 senti. Eelduslikult lähtus maakohus hagejate ema konto väljavõttest (dtl 128).

§ 101

lg 5 nimetab aga toetustena, mida arvestatakse elatise määramisel aga üksnes lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Hagejad ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. 11. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Hagejate riigi õigusabi kulud ringkonnakohtus määratakse kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 10