) § 26 lg 1 alusel kinnitada. Kohtu põhjendused 4.
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole võlgnik ega ükski võlausaldaja võlgniku ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväiteid esitanud. 5. Kohus leiab, et võlgniku esitatud ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Võlgnikul on kohustusi üheksa võlausaldaja ees pärast Maksu- ja Tolliameti nõude suuruse vähenemist kokku 16 182,06 eurot. Võlgnik on taotlenud
lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel ilma võlgade ümberkujundamismenetluse ajaks kogunenud kohustusi vähendamata. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Kavast nähtuvalt tasutakse üheksa võlausaldaja nõuded kolme aasta jooksul 36 osamaksega. Maksete tasumisega alustatakse aprillis 2023 ning kava täidetakse märtsis 2026. Võlgade ümberkujundamiskavast on välja jäetud AS SEB Pank nõue 2204,95 eurot. Usaldusisik on selgitanud, et tegemist on käendusega tagatud õppelaenuga, millel on pikk tagastamistähtaeg. Laen on madala kulukusega ning igakuise makse suuruseks on 21,83 eurot. Kohtu hinnangul on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Võlgnik tasub ümberkujundamiskava kinnitamise korral võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 16 183,44 eurot, täites oma kohustused 100% ulatuses. 6.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kavast nähtuvalt on võlgniku viimase kuue kuu töötasu olnud keskmiselt 1633,68 eurot kuus, millele lisanduvad töövõimetoetus 90,22 eurot kuus ning võlgniku ja tema lapse puude ning puudega vanema toetus 134,82 eurot kuus, kokku seega 1858,72 eurot kuus. Võlgniku igakuiste 4
lg 1 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel, arvestades siinjuures ka Maksu- ja Tolliameti nõude vähenemist kohtumenetluse ajal. 8. Kohus peatas 28.12.2022 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt
lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 9.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. aprilliks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.04.2023; edaspidi iga aasta möödumisel – 25.04.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
10. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 11. Usaldusisik on 23.02.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 19 tunni eest 1410 eurot (3 tunni eest määraga 70 eurot tund ja 16 tunni eest määraga 75 eurot tund). Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus 3 Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele 2,5 Võlanõuete ülevaatamine, täpsustamine ja kokkuvõtete tegemine 1 Võlgniku keskmise sissetuleku arvestus 5 Vara- ja võlanimekirjade koostamine 5
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 19 tunni eest 1410 eurot. Tasu tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 14.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.