KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-118704 Hagi ese A.

§ 100lg 4).

1. Jätta A. P. a hagiavaldus A. P. a vastu rahuldamata tema nõudes elatise väljamõistmiseks alates
2. jaanuarist
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD Hagiavaldus ja hagejate seisukohad
6. Pärnu Maakohus lõpetas
7. juuli 2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse A. P. a, A. P. a ja A. P. a avalduses A. P. alt elatise saamiseks ja andis nõude üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. Kohus käsitles maksekäsu kiirmenetluse avaldust hagiavaldusena. Hagiavalduse kohaselt nõuavad lapsed A. P. (hageja I), A. P. (hageja II) ja A. P. (hageja III) oma isalt A. P. alt (kostja) elatist igale hagejale 200 eurot kuus alates
8. juunist
10. Hagejad on hilisemates seisukohtades selgitanud järgmist. Kostja ei ela koos lastega Matsi kinnistul alates juunist
11. Kostja elab oma vanemate juures. Lapsed elavad koos emaga Matsi kinnistul ning külastavad isa kodu peamiselt nädalavahetustel. Suvel käisid lapsed isa juures ka tihedamalt. Kooliperioodil viibivad lapsed isa juures peamiselt reede õhtud ja laupäevased päevad.
12. Kostja ei anna lastele vahetult ülalpidamist ega tasu nende kulude eest. Laste telefonipaketid on tehtud ema nimele ning söögi ostab ema. Laste ema on ostnud lastele kõik riided, ravimid, kooliasjad, tasunud lasteaiad ja huviringid ning taganud muu eluks ja arenguks vajaliku. Elektri arve tuleb kostja nimele, kuna tema nimel on sõlmitud liitumisleping. Alates juunist 2021 on elektrikulud tasunud hagejate ema. Hagejate ema on tasunud kostja kontole igakuiselt elektrimakse ja koduteenuste paketi makse, mille kostja on seejärel samas summas tagastanud märkega „elatis“. Hagejate ema on selle summa uuesti kostjale tagastanud. Hagejad täpsustavad
13. märtsi 2022 seisukohas, et 2/17 kõik telekommunikatsiooniteenuste paketid (televiisor, internet, hagejate mobiiltelefonid) on sõlmitud hagejate ema nimele ja nende eest tasub hagejate ema.
14. Hagejate kulutused on ligilähedased miinimummäärale ning seetõttu ei pea kulutusi tõendama. Hagejate keskmine igakuine kulu toidule on 125 eurot; hügieenile 12 eurot; ravimitele ja vitamiinidele 12 eurot; riietele ja jalanõudele 50 eurot; haridusele (koolitarbed, huviringid, lasteaiatasu jms) 50-70 eurot; transpordile 70 eurot; telekommunikatsioonile, kodusele majapidamisele ning eluasemekuludele 200 eurot; vaba aja veetmisele 50 eurot (väljasõidud, sünnipäevad, sõprade juures jms); taskuraha 15 eurot. Iga hageja keskmine kuine ülalpidamiskulu on ca 600 eurot kuus. Kui kohus peaks leidma, et hagejate kulud ületavad oluliselt keskmist kuupalga alammäära ning hagejad peaksid oma kulusid tõendama, võrdsustavad hagejad oma kulud kuupalga alammääraga.
15. Hagejate kulud on osaliselt kaetud peretoetusega. Hagejate ema keskmine igakuine sissetulek on 500 eurot. Hageja ei saa töötasu juhatuse liikmeks olemise ega töötamise eest.
16. Ajal, mil lapsed viibivad isa juures, on laste emal endiselt kõik kulud seoses lastele peavarju andmise, toidu tagamise, vajalike riideesemete, hügieenitarvete muretsemisega ning laste huvihariduse, lasteaia, ravimite ja muu taolise tagamisega. Hageja III käib vähemalt kaks korda nädalas huviringis, mille jaoks võtab ema lapse lasteaiast, sõidutab huviringi ja koju tagasi ning kokku tuleb läbida iga käiguga 40 km. Kuna hagejale III on määratud puue ning ta on saanud rehabilitatsiooni kava, hakkab ta emaga käima vähemalt kahel korral nädalas Elvas tugiteenuseid saamas, mis tähendab iga sõidukorra peale mitmekümne eurost kütusearvet.
17. Hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt seitse päeva kuus. Hagejad viibivad kostja juures keskmiselt viis päeva kuus (5x24 tundi).
18. Kohtuistungil
19. septembril 2022 selgitas hagejate esindaja, et hageja II on viibinud alates aprilli lõpust isa juures, teised lapsed on ema ülalpidamisel ning hagejal III ei ole vahelduvat elukohta.
20. Arvestades muutunud perekonnaseaduse (

) § 101, soovivad hagejad 2022.a jaanuari ja märtsi eest elatist järgmiselt: hageja I 143,44 eurot kuus, hageja II 163,44 eurot kuus ja hageja III 143,44 eurot kuus. Lapsed viibisid terve 2022.a veebruarikuu isa juures. Seetõttu hagejad ei nõua elatist 2022.a veebruarikuu eest. Hagejad soovivad elatist alates 1. aprillist 2022

§ 101

lg 1 järgi järgmiselt: hageja I 175,64 eurot kuus, hageja II 25 aprilli päeva eest 124,40 eurot ning hageja III 155,64 eurot kuus. Hagejad I ja II soovivad elatist kuni täisealiseks saamiseni

§ 101

lg 1 sätestatud määras muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

1. Kohtuistungil
2. detsembril 2022 selgitas hagejate esindaja, et hageja III elab ema juures, hageja II elab isa juures ning hageja I on viimane kuu aega elanud täielikult isa juures. Hagejad ei soovi elatist hagejale I alates novembri keskpaigast. Hagejate esindaja selgitas
3. aasta kohta, et jaanuaris 2022 viibisid kõik hagejad kostja juures 5 ööpäeva; veebruaris olid kõik hagejad kostja juures 28 ööpäeva; märtsis olid kõik hagejad kostja juures 6 ööpäeva; aprillis 2022 olid kõik hagejad kostja juures 6 ööpäeva; maist alates on hageja II kostja juures kogu aja, hageja I ja III olid mais kostja juures 6 ööpäeva; juunis olid hageja I ja III kostja juures 6 ööpäeva; juulis olid hageja I ja III kostja juures 12 ööpäeva; augustis olid hageja I ja III kostja juures 6 ööpäeva; septembris oli hageja I kostja juures 15 ööpäeva ja hageja III 6 ööpäeva; oktoobris oli hageja I kostja juures 15 ööpäeva ja hageja III 6 ööpäeva; novembris oli hageja I kostja juures 20 3/17 ööpäeva ja hageja III 6 ööpäeva; detsembris on hageja I kostja juures ja hageja III on kostja juures 6 ööpäeva.
4. Hagejad märgivad
5. jaanuari 2023 menetlusdokumendis, et kostja on väitnud hagejaid endaga olevat ka kuupäevadel, mil nad tegelikkuses olid emaga. Kostja on ka mõnetunnist viibimist kostja vanemate juures nimetanud kui tervet ööpäeva tema juures viibimist. Tegelikult viibisid
6. aastal hagejad kostja juures järgmiselt: jaanuaris olid hagejad I ja II kostja juures 2 päeva ja hageja III 1 päev; veebruaris olid kõik hagejad kostja juures 24 päeva; märtsis olid hagejad kostja juures 7,5 päeva; aprillis olid hageja I ja II kostja juures 8 päeva ja hageja III 3 päeva; mais oli hageja I kostja juures 11 päeva, hageja II 31 päeva ja hageja III 10 päeva; juunis olid hageja I ja III kostja juures 10 päeva ja hageja II 30 päeva; juulis oli hageja I kostja juures 9 päeva, hageja II 31 päeva ja hageja III 7 päeva; augustis oli hageja I kostja juures 7,5 päeva, hageja II 31 päeva ja hageja III 6,5 päeva; septembris oli hageja I kostja juures 11 päeva, hageja II 30 päeva ja hageja III 4 päeva; oktoobris oli hageja I kostja juures 8 päeva, hageja II 30 päeva ja hageja III 4 päeva; novembris oli hageja I kostja juures 24 päeva ja hageja III 6 päeva; detsembris olid hageja I ja II kostja juures 31 päeva ja hageja III 2,5 päeva.
8. veebruari 2023 avaldusega võttis hageja II hagiavalduse tagasi alates
9. aprillist 2022 kuni täisealiseks saamise perioodi eest elatise nõudmise osas. Samas avalduses võttis hageja I hagiavalduse tagasi perioodi
10. november 2022 kuni
11. detsember 2022 eest elatise nõudmise osas. Alates
12. aastast on hageja I suhtes suhtluskord, kus ta viibib olulise aja ema juures ning ema on ostnud temale vajaliku.
13. Vastavalt hagejate
14. veebruari 2023 lõplikele seisukohtadele paluvad hagejad kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni
15. augustini 2022 järgmiselt: hageja I kasuks 2471,75 eurot, hageja II kasuks (kuni
16. aprillini 2022) 1668,91 eurot ja hageja III kasuks 2331,75 eurot. Alates
17. septembrist 2022 palub hageja I kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis kuni hageja I täisealiseks saamiseni, kuid välja arvatud perioodi
18. november 2022 kuni
19. detsember 2022 eest, muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 209,20 eurot (
20. aprilli
21. a seisuga), mida indekseeritakse iga aasta
22. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
23. aprillil. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates
24. septembrist 2022.a on hageja I elatise suuruseks 175 eurot 65 senti. Alates
25. septembrist 2022 palub hageja III kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis kuni hageja III täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma 209,20 eurot (
26. aprilli
27. a seisuga), mida indekseeritakse iga aasta
28. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
29. aprillil. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates
30. septembrist 2022 on hageja III elatise suuruseks 155 eurot 64 senti. Hagejad paluvad elatise tasuda igakuiselt hiljemalt
31. kuupäevaks D. M. arveldusarvele nr XXX selgitusega „elatis“. 4/17
32. Hagejad paluvad jätta hagejate menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja vastuväited
33. Kostja leiab, et hagejate elatise nõue kokku summas 600 eurot kuus ei ole põhjendatud. Kostja on tasunud igakuiselt hagejate ema kontole orinteeruvalt 200 eurot rahas ning tasub elamiskuludena elektri ja sidekulud (telefon, internet, TV). Lisaks on lapsed olulise osa kuust kostja vahetul ülalpidamisel.
34. Hagejate ema tegelik sissetulek on oluliselt suurem kui kostja palgatööst laekuv tasu. Hagejate ema on OÜ Hermury ainuosanik ning kasutab seda ettevõtet suvel herne ja aiasaaduste jaemüügiks ning aastaringselt topiste valmistamiseks ja müügiks. Samuti on hagejate ema MTÜ Sangla Jahiselts juhatuse liige, mis on tasuline töökoht.
35. Hagejate ema saab riigilt peretoetust summas 540 eurot. Iga hageja suhtes tuleks kuni
36. a kehtinud

§ 101

lg 1 kohasest summast lahutada mitte 30 eurot, vaid 90 eurot ((540:2 vanemat):3 hagejat), mis tähendab, et arvestuslikuks elatiseks saaks olla 292-90 eurot toetuse osa= 202 eurot. Kui arvestada, et kostja tasub sidekulud ja elektrikulu, siis tuleks iga hageja osas vähendada kostjalt nõutavat elatist 35 euro võrra (sisaldab lapse kohta sideteenust, sh internett, TV, telefon ja elektrit arvestusega 1/5 arvest hageja kohta). Nii jääb elatisest järele 202 - 35= 167 eurot kuus. Hagejate esindajad on märkinud, et lapsed on kostja vahetul ülalpidamisel ca 6 päeva kuus. Ka 6 päeva ülalpidamine 292:30 = 9,73 eurot päevas korda 6 päevaga teeb kokku 58,40 eurot hageja kohta. Seega saab 167 eurost maha arvata veel vahetu ülalpidamise ehk 167 – 58,40 eurot, mis teeb elatise summaks 108,60 eurot kuus (seda kuni

1. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse tähenduses). Hagejad on kostjalt saanud ajavahemikul
2. juunist 2021 kuni
3. detsembrini 2021 elatist summas 1200 eurot. Lisaks on kostja tasunud elektri, telefoni, interneti, TV ja riiete eest kokku 1468,92 eurot. Sellega on kostja ülalpidamiskohustuse hagejate ees kuni 31.detsembrini 2021 täitnud.
4. Arvestades alates
5. jaanuarist 2022 muutunud perekonnaseadust, on alates
6. jaanuarist 2022 uueks elatise summaks 62,81 eurot kuus iga hageja kohta.
7. Kohtuistungil
8. septembril 2022 selgitas kostja, et hageja II elab alates
9. aprillist jäägitult isa juures. Hagejal III on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Hageja I elukoht on valdavalt ema juures. Kostja leidis, et lastel oli ka kuni 2021.a lõpuni vahelduv elukoht nii ema kui isa juures, lapsed olid isa juures kaks päeva nädalas.
10. Kostja märgib
11. oktoobri 2022 menetlusdokumendis, et ka hageja I elab alates
12. septembrist 2022 kostja juures. Samuti esitab kostja vastuväite elatise nõudele

§ 102tähenduses, kuna kostja brutopalgaks on 1300 eurot ehk 1040 eurot netona.

Hagejate nõutud 600 euro suuruse elatisenõude rahuldamise korral jääb kostjale vaid 440 eurot, millest ta peab kandma oma elamiskulud ja hageja II ülalpidamise. Elatise väljamõistmisel tuleb kohtul arvestada vanemate varalise võimekusega.

1. Hagejad on valesti arvestanud elatist
2. aasta eest. Kõik hagejad viibisid kostja juures jaanuaris 2022 7 päeva, kogu veebruari 2022 ja märtsis 2022 7 päeva. Arvestada tuleb perioodi keskmist kostja juures viibitud päevade arvu kuus. Nii saab hagejate elatisnõue jaanuaris ja märtsis 2022 olla järgmine: hageja I 9,27 eurot, hageja II 10,90 eurot, hageja III 9,57 eurot. Kostja on ajavahemikul
3. jaanuarist 2022 kuni
4. aprillini 2022 tasunud hagejate kasuks elatist 400 eurot, millega on oma kohustuse täitnud. Arvestada tuleb, et hageja II elab alates
5. aprillist kostja juures. Alates
6. septembrist 2022 elab hageja I samuti kostja juures. Hageja I soovib elada ühe nädala ühe vanemaga ja teise nädala teise vanemaga. 5/17
7. Kostja selgitab
8. detsembri 2022 menetlusdokumendis, et
9. aastal viibisid hagejad kostja juures järgmiselt: jaanuaris olid kõik hagejad kostja juures 9 päeva; veebruaris olid kõik hagejad kostja juures 28 päeva; märtsis oli hageja I kostja juures 13 päeva, hageja II ja hageja III olid kostja juures 11 päeva; aprillis oli hageja I kostja juures 13 päeva, hageja II 11 päeva ja hageja III 5 päeva; alates maist on hageja II püsivalt kostja juures, hageja I oli kostja juures 19 päeva ja hageja III 14 päeva; juunis olid hageja I ja hageja III kostja juures 12 päeva; juulis oli hageja I kostja juures 15 päeva ja hageja III 13 päeva; augustis olid hageja I ja hageja III kostja juures 12 päeva; septembris oli hageja I kostja juures 13 päeva ja hageja III 6 päeva; oktoobris oli hageja I kostja juures 15 päeva ja hageja 8 päeva; novembris oli hageja I kostja juures 26 päeva ja hageja III 8 päeva; detsembris viibivad hagejad I ja II alaliselt kostja juures ja hageja III on viibinud kostja juures 6 päeva. Kokku on hageja I
10. aastal viibinud kostja ülalpidamisel kokku 204 päeva ning alates
11. novembrist 2022 on hageja I elukohaks püsivalt kostja elukoht. Hageja II on
12. aastal viibinud kostja ülalpidamisel kokku 302 päeva ning alates
13. aprillist 2022 on hageja II elukohaks püsivalt kostja elukoht. Hageja III on
14. aastal viibinud kostja ülalpidamisel kokku 132 päeva.
15. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist miinimummäärast väiksemaks

§ 102lg 1 alusel.

1. veebruari 2023 seisukohas taotleb kostja alternatiivselt ka seda, et kohus jotaks rahuldamata hageja III nõude kostja vastu põhjusel, et ülejäänud kaks hagejat elavad püsivalt kostja juures ja neile ei maksa hagejate ema nõutaval määral elatist, samas saab hagejate ema ainuisikuliselt kogu peretoetuse.
2. Kostja palub poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT
3. Hageja II võttis
4. veebruari 2023 avaldusega hagiavalduse tagasi alates
5. aprillist 2022 kuni tema täisealiseks saamise perioodi eest elatise nõudmise osas. Samas avalduses võttis hageja I hagiavalduse tagasi perioodi
6. november 2022 kuni
7. detsember 2022 eest elatise nõudmise osas. Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 järgi kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja I ja II esitasid taotluse hagiavalduse osaliseks tagasivõtmiseks enne eelmenetluse lõppu. Hagiavalduse osaliseks tagasivõtmiseks ei ole kostja nõusolek seega vajalik. Hagiavalduse osalise tagasivõtmise taotlus tuleb rahuldada. Hageja I hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata tema nõudes elatise väljamõistmiseks perioodi
8. november 2022 kuni
9. detsember 2022 eest. Hageja II hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata tema nõudes elatise väljamõistmiseks alates
10. aprillist 2022 kuni tema täisealiseks saamiseni.
11. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 100

lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. XXX sündinud A. P. a (hageja I), XXX sündinud A. P. a (hageja II) ja XXX sündinud A. P. a (hageja III) vanemad on D. M. (hageja seaduslik esindaja) ja A. P. (kostja) 6/17 (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 21-28). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemate kooselu on lõppenud alates juunist 2021, mil kostja kolis ühisest elukohast välja ning hagejad jäid elama ema juurde.
2. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13;
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 1819).
5. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

1. Elatise nõue perioodi kohta
2. juunist 2021 kuni
3. detsembrini 2021 30.1.Hagiavalduse kohaselt nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist igale hagejale 200 eurot kuus alates
4. juunist 2021, s.o alates hagiavalduse (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamisest. 30.2.Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni
5. detsembrini 2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni

1. detsembrini 2021 oli töötasu alammäär Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2019 määruse nr 115 § 1 alusel 584 eurot kuus. Seega oli

§ 101lg 1 kohane minimaalne elatis 292 eurot.

Riigikohus on oma praktikas leidnud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13;
2. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
3. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). 30.3.Eeltoodust tuleneb, et hageja poolt nõutav elatise summa 200 eurot kuus hageja kohta on väiksem kui hagiavalduse esitamise ajal kehtinud elatise miinimum. Hagejad on
4. detsembri 2021 menetlusdokumendi p-s 2.2.5 palunud oma igakuised keskmised kulud võrdustada kuupalga alammääraga (dtl 87). Seetõttu ei ole hagejatel kohustust tõendada hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. 30.4.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hagejate ülalpidamise kohustuse. Kostja on perioodi kohta
5. juunist 2021 kuni
6. detsembrini 2021 väitnud, et tema osales hagejate ülalpidamises sellega, et tasus igakuiselt hagejate ema kontole orienteeruvalt 200 eurot rahas ning tasus elamiskuludena elektri ja sidekulud (telefon, internet, TV). Lisaks on lapsed olulise osa kuust olnud kostja vahetul ülalpidamisel. 30.5.Kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 38-40), kostja pangakonto väljavõttest (dtl 188 - 232) ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest (dtl 54-57, 259-281) nähtub, et kostja on teinud hagejate seaduslikule esindajale elatise tasumiseks 200 euro suuruseid ülekandeid
7. augustil,
8. augustil,
9. septembril,
10. oktoobril,
11. novembril ja
12. detsembril
13. Kokku on kostja perioodil
14. juunist 2021 kuni
15. 7/17 detsembrini 2021 tasunud hagejate seadusliku esindaja pangakontole hagejate ülalpidamiseks elatist 1200 eurot. 30.6.Hagejate seaduslik esindaja on seevastu kostjale saatnud sms-i, milles palub kostjal oma raha endale hoida (dtl 45). Hagejate seaduslik esindaja on kostja poolt ülekantud elatise summad temale
16. augustil,
17. septembril ja
18. oktoobril 2021 tagastanud, mh on hagejate seaduslik esindaja
19. oktoobri 2021 ülekande selgitusse märkinud: laste elatusmakse tagasimakse. Elatusmakse õige makse võtan vastu siis, kui on kinnitatud kohtuotsus (dtl 89, 120). 30.7.Vastavalt

§ 100lõikele 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Elatise kui rahalise kohustuse täitmist hinnates tuleb juhinduda ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lähtudes VÕS § 91 lõikest 3 rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmisega võlasuhe lõpeb. Seega, hetkest kui hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekus kostja poolt tasutud elatise makse, tuleb VÕS § 91 lg 3 alusel lugeda kostja poolt elatise tasumise kohustus ülekande summas täidetuks ning selles osas elatise tasumise võlasuhe täitmisega lõppenuks. Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja tasutud elatisemakse kostjale ülekandega tagastas, ei oma asjas tähtsust. 30.8.Kostja on selgitanud ja hagejad on nõustunud, et kostja kannab vahetult hagejate elektri- ja sidekulud (8. oktoobri 2021 kohtuistungi protokoll, dtl 69). 30.9.Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 188 - 232) kohaselt on kostja tasunud AS-ile Eesti Energia perioodil 21. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kokku 824,46 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejatega samas majapidamises elavad nende ema ja vanaema, kes samuti tarbivad elektrit. Jagades kogu tarbitud elektri eest tasutud summa (824,46 eurot) tarbijate arvuga

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
2. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 10).

102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 31.3.Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve 9/17 (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2,
3. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18, 19). 31.4.Pooled ei vaidle selle üle, et riiklike peretoetuste (539,18 eurot kuus) saajaks on hagejate seaduslik esindaja. Eeltoodust lähtudes tuleb kohtul analüüsida, kas antud vaidluse puhul võib riiklike peretoetuste maksmine olla elatise vähendamiseks mõjuv põhjus koostoimes muude kostja poolt välja toodud asjaoludega. 31.5.Kostja on kohtule selgitanud, et ta töötab ekskavaatorijuhina (dtl 68). ML Eeriksaare OÜ
4. oktoobri 2022 tõendi kohaselt on kostja kuupalgaks alates
5. märtsist 2021 1348,55 eurot, millest panka kantakse üle 1040 eurot (dtl 187). Kostja pangakonto väljavõttelt leiab kinnitust, et kostja netotöötasu suuruseks on 1040 eurot kuus (dtl 188 - 232). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
6. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu
7. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.). Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kui kostja tasub iga hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus, jääb tal enese ülalpidamiseks isegi enam, s.o 440 eurot kuus. Seetõttu kohus leiab, et kostja netotöötasu 1040 eurot kuus on piisavalt suur, et võimaldada elatise tasumist 200 eurot kuus hageja kohta, s.o kokku 600 eurot kuus. 31.6.Kostja on väitnud, et hagejatel oli

1. aastal vahelduv elukoht kummagi vanema juures. Hagejad on sellele vastu vaielnud. Kohtuistungil
2. septembril 2022 selgitas kostja siiski, et hagejad ei olnud
3. aastal pool aega tema juures, olid vähem. Nii kuidas ema lubas, nii lapsed said minu juurde – laupäevast pühapäevani, vahepeal nädala sees (dtl 152). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hagejatel oleks olnud
4. aastal vahelduv elukoht kummagi vanema juures. Kostja väited hagejate vahelduva elukoha kohta ei ole seega tõendatud. 31.7.Viimasena analüüsib kohus kostja väidet selle kohta, et hagejate seadusliku esindaja tegelik sissetulek on suurem kui kostja töötasu. Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hagejate seaduslik esindaja on kohtule selgitanud, et ta on väikeettevõtja, tegeleb põllumajandusega ja põhitöökohana on taksidermist (dtl 68). Hagejate seaduslik esindaja on Hermury OÜ ja MTÜ Sangla Jahiseltsi juhatuse liige (dtl 101-106). Hagejad on selgitanud, et hagejate seaduslik esindaja ei saa töötasu juhatuse liikmeks 10/17 olemise ega töötamise eest, kuid hagejate ema igakuine sissetulek on keskmiselt ca 500 eurot (hagejate

1. märtsi 2022 menetlusdokumendi p 2.2, dtl 115). Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt (dtl 259-281) ei nähtu tõepoolest, et hagejate seaduslik esindaja oleks saanud töötasu või juhatuse liikme tasu. Hagejate seadusliku esindaja pangakontole on perioodil
2. juunist 2021 kuni
3. detsembrini 2021 laekunud ülekanded eraisikutelt kogusummas 1284 eurot, Elva Vallavalitsuse toetus 200 eurot ja sularaha sissemakse 300 eurot, s.o kokku 1784 eurot. Hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekunud igakuise sissetuleku suuruseks on seega 254,86 eurot (1784:7). Hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekunud peretoetused ja sotsiaaltoetus hagejale III on sihtotstarbelised toetused lastega seotud kulude või puudest tingitud lisakulude katmiseks, mille tõttu kohus ei arvesta neid hagejate seadusliku esindaja sissetuleku hulka. Eelnevalt analüüsitud andmetest nähtuvalt on hagejate seadusliku esindaja igakuine sissetulek väiksem kui kostja igakuine töötasu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hagejate seaduslik esindaja varjab oma tegelikku sissetulekut, mis on suurem kui kostja töötasu. 31.8.Hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, s.o 200 eurot kuus. Hagejate seisukohtadest nähtub, et elatise nõudmisel alla miinimummäära on juba arvestatud sellega, et peretoetused laekuvad hagejate seaduslikule esindajale. Hagejad nõuavad elatist 92 eurot miinimumelatisest vähem, s.o kolme hageja puhul 276 eurot kuus vähem kui miinimum. Seega on hagejad elatise nõuet vähendanud isegi rohkem kui poole peretoetuse võrra (539,18:2=269,59). Kostja ei ole tõendanud, et temal esineb mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks.

§ 102lg 2 alusel elatise vähendamiseks seega põhjust ei ole.

1. Elatise nõue perioodi kohta
2. jaanuarist 2022 kuni
3. detsembrini 2022 32.1.Alates
4. jaanuarist 2022 nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101lg 1 alusel arvutatavas miinimummääras.

Alates 1. jaanuarist 2022 jõustusid

§ 101muudatused elatissumma suuruse arvutamisel.

Kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus analüüsib elatise komponente ja vaidluse asjaolusid täpsemalt alljärnevalt. 32.2.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
2. jaanuarist kuni
3. märtsini 2022 oli elatise baassummaks 200 eurot. Arvestades
4. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust, on elatise baassummaks alates
5. aprillist 2022 kuni järgmise korrigeerimiseni 209,20 eurot. 32.3.

§ 101

lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Aastal 2020 oli Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk 1448 eurot, millest 3% on 43,44 eurot. Ajavahemikul
2. jaanuarist 2022 kuni
3. märtsini 2022 lisandub elatise baassummale 200 eurole seega 43,44 eurot, mis teeb kokku 243,44 eurot.
4. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021.a Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. Alates
5. aprillist 11/17 2022 kuni järgmise korrigeerimiseni lisandub elatise baassummale 209,20 eurole seega 46,44 eurot, mis teeb kokku 255,64 eurot. 32.4.

§ 101lg 5 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 1.

jaanuarist 2022 kuni

1. jaanuarini 2023, ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates
2. veebruarist 2023 on

§ 101

lg 5 redaktsiooni täiendatud teise lausega järgmises: loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kuni

1. detsembrini 2022 oli perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 järgi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot ning lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Alates
2. veebruarist 2023 jõustunud PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 muudatuste kohaselt (rakendatakse tagasiulatuvalt alates
3. jaanuarist 2023) on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot ning lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot. Pooled ei vaidle, et lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse saajaks on hagejate seaduslik esindaja. Peretoetusi tuleb elatise summa kujunemisel periooditi arvestada järgmiselt.
4. jaanuarist 2022 kuni
5. märtsini 2022: iga hageja puhul tuleb

§ 101

lg 3 ja 4 alusel arvutatud elatise summast 243,44 eurost lahutada lasterikka pere toetus jagatud kahele ja jagatud seejärel hagejate arvuga: 243,44-(300:2):3=193,44 eurot. Saadud summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse summast. Hagejate I ja II puhul on tehe järgmine: 193,44-(60:2)=163,44 eurot. Hageja III puhul: 193,44-(100:2)=143,44 eurot. 1. aprillist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023: iga hageja puhul tuleb

§ 101

lg 3 ja 4 alusel arvutatud elatise summast 255,64 eurost lahutada lasterikka pere toetus jagatud kahele ja jagatud seejärel hagejate arvuga: 255,64-(300:2):3=205,64 eurot. Saadud summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse summast. Hagejate I ja II puhul on tehe järgmine: 205,64-(60:2)=175,64 eurot. Hageja III puhul: 205,64-(100:2)=155,64 eurot. 1. veebruarist 2023 kuni järgmise korrigeerimiseni: iga hageja puhul tuleb

§ 101

lg 3 ja 4 alusel arvutatud elatise summast 255,64 eurost lahutada pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel hagejate arvuga: 255,64-(325:2):3=201,47 eurot. Saadud summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse summast. Hagejate I ja II puhul on tehe järgmine: 201,47-(80:2)=161,47 eurot. Hageja III puhul: 201,47(100:2)=151,47 eurot. 32.5.Tulenevalt

§ 101

lõikest 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on 22. juunil 2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud otsuse p-s 14.7 leidnud, et

§ 101

lõiget 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

12/17 Antud juhul ei ole poolte vahel suhtluskorda reguleerivat kohtulahendit. Pooled on erinevatel seisukohtadel selles, kui palju on hagejad viibinud kostja juures. Seega ei saa kohus

§ 101

lg 6 alusel automaatselt vähendada

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust proportsionaalselt lahuselava vanema juures viibimise ajaga, vaid analüüsib allpool, kas nimetatud asjaolu võib olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 32.6.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja I kui vanim laps saab

§ 101lg 7 alusel elatise täismäära.

Hageja I ja hageja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu hageja II puhul tuleb elatise summat vähendada 15% võrra ning elatiseks on perioodil

1. jaanuarist 2022 kuni
2. märtsini 2022 138,92 eurot kuus (163,44*0,85=138,92) ning
3. aprillist kuni
4. aprillini 2022 124,31 eurot (175,64:30=5,85; 5,85*25=146,25; 146,25*0,85=124,31). Hageja II ja hageja III vanusevahe on suurem kui kolm aastat, mistõttu hageja III saab elatise täismäära. 32.7.

§ 101alusel arvutatud elatis on seega järgmine: Hageja I puhul 1.

jaanuarist 2022 kuni

1. märtsini 2022 163,44 eurot kuus,
2. aprillist 2022 kuni
3. oktoobrini 2022 175,64 eurot kuus,
4. novembrist kuni
5. novembrini 2022 81,90 eurot (175,64:30=5,85; 5,85*14=81,9). Hageja II puhul
6. jaanuarist 2022 kuni
7. märtsini 2022 138,92 eurot kuus ning
8. aprillist kuni
9. aprillini 2022 124,31 eurot. Hageja III puhul
10. jaanuarist 2022 kuni
11. märtsini 2022 143,44 eurot kuus,
12. aprillist 2022 kuni
13. jaanuarini 2023 155,64 eurot kuus ja
14. veebruarist 2023 kuni järgmise korrigeerimiseni 151,47 eurot kuus.
15. Kostja taotlus elatise vähendamiseks alates
16. jaanuarist 2022 33.1.Kostja on taotlenud elatise vähendamist. Kostja palub arvestada hagejate viibimise aega tema kui kohustatud isiku juures. Lisaks väidab kostja, et tema töötasu ei võimalda nõutud summas elatist tasuda. Kostja väidab ka seda, et hagejate seadusliku esindaja tegelik sissetulek on suurem kui kostja töötasu. 33.2.Seoses kostja taotlusega elatist vähendada põhjusel, et tema 1040 euro suurune netotöötasu selle tasumist ei võimalda, jääb kohus juba varasemalt otsuse p-s 31.5 märgitud seisukohtade juurde. Kohus leiab, et kostja töötasu võimaldab hagejatele elatist anda ning sel põhjusel elatise vähendamiseks alust ei ole. 33.3.Kohus leiab, et elatise vähendamiseks ei anna alust ka kostja väited hagejate seadusliku esindaja töötasu kohta. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (dtl 259281) nähtuvalt ei saa hagejate seaduslik esindaja endiselt töötasu; hagejate seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad
17. aastal ülekanded eraisikutelt (kokku summas 4882,85 eurot) ja sularaha sissemaksed (4180 eurot), mis moodustavad keskmiseks kuu sissetulekuks 755,24 eurot (4882,85+4180=9062,85; 9062,85:12=755,24). Seega on hagejate seadusliku esindaja igakuine sissetulek väiksem kui kostja igakuine töötasu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hagejate seaduslik esindaja varjab oma tegelikku sissetulekut, mis on suurem kui kostja töötasu. 13/17 33.4.Kohus analüüsib järgmisena, kas elatise vähendamiseks alla

§ 101

alusel arvutatud summa annab põhjust asjaolu, et hagejad on olulise osa ajast viibinud kostja juures. Kostja väidab, et hageja I viibis

1. aastal kostja ülalpidamisel kokku 204 päeva ning alates
2. novembrist 2022 on hageja I elukohaks püsivalt kostja elukoht. Hageja II viibis
3. aastal kostja ülalpidamisel kokku 302 päeva ning alates
4. aprillist 2022 on hageja II elukohaks püsivalt kostja elukoht. Hageja III viibis
5. aastal kostja ülalpidamisel kokku 132 päeva. Kostja on soovinud hagejate viibimist tema juures tõendada e-kirjadega, mille kostja on saatnud oma lepingulisele esindajale (dtl 294-299). Kohtu hinnangul omavad esindajale saadetud e-kirjad tõenditena vähest kaalu, kuna need sisaldavad vaid kostja enda väiteid. Kohus ei saa üksnes nende ekirjade alusel lugeda tõendatuks hagejate viibimist kostja juures selles mahus nagu kostja väidab. Muid tõendeid ei ole kostja hagejate tema juures viibimise kuupäevade kohta kohtule esitanud. Seetõttu saab kohus lähtuda nendest kuupäevadest, mille hagejad on omaksvõtnud. Hagejad andsid lõpliku ülevaate hagejate viibimise kohta kostja juures
6. jaanuari 2023 menetlusdokumendis (dtl 302-310). Hagejad väidavad, et jaanuaris olid hagejad I ja II kostja juures 2 päeva ja hageja III 1 päev; veebruaris olid kõik hagejad kostja juures 24 päeva; märtsis olid hagejad kostja juures 7,5 päeva; aprillis olid hageja I ja II kostja juures 8 päeva ja hageja III 3 päeva; mais oli hageja I kostja juures 11 päeva, hageja II 31 päeva ja hageja III 10 päeva; juunis olid hageja I ja III kostja juures 10 päeva ja hageja II 30 päeva; juulis oli hageja I kostja juures 9 päeva, hageja II 31 päeva ja hageja III 7 päeva; augustis oli hageja I kostja juures 7,5 päeva, hageja II 31 päeva ja hageja III 6,5 päeva; septembris oli hageja I kostja juures 11 päeva, hageja II 30 päeva ja hageja III 4 päeva; oktoobris oli hageja I kostja juures 8 päeva, hageja II 30 päeva ja hageja III 4 päeva; novembris oli hageja I kostja juures 24 päeva ja hageja III 6 päeva; detsembris olid hageja I ja II kostja juures 31 päeva ja hageja III 2,5 päeva. Kuna kohus lähtub hagejate poolt omaksvõetud aegadest, jätab kohus arvestamata hagejate poolt kostja väidete ümberlükkamiseks esitatud fotod (dtl 311-318). Ümardades hagejate poolt nimetatud poolikud päevad ülespoole, selgub hagejate seisukohast, et hageja I viibis
7. jaanuarist 2022 kuni
8. novembrini 2022 kostja juures kokku 123 ööpäeva; hageja II viibis
9. jaanuarist 2022 kuni
10. aprillini 2022 kostja juures kokku 42 ööpäeva; hageja III viibis
11. jaanuarist 2022 kuni
12. detsembrini 2022 kostja juures kokku 87 ööpäeva. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja I viibis
13. jaanuarist 2022 kuni
14. novembrini 2022 kostja juures kokku 123 ööpäeva. Keskmine sel perioodil kostja juures viibitud ööpäevade arv on hageja I puhul 11 ööpäeva kuus. Hageja I elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast, seega 73,33%. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja II viibis
15. jaanuarist 2022 kuni
16. aprillini 2022 kostja juures kokku 42 ööpäeva. Keskmine sel perioodil kostja juures viibitud ööpäevade arv on hageja II puhul 11 ööpäeva kuus. Hageja II elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast, seega samuti 73,33%. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja III viibis
17. jaanuarist 2022 kuni
18. detsembrini 2022 kostja juures kokku 87 ööpäeva. Keskmine aasta jooksul kostja juures viibitud ööpäevade arv on hageja III puhul 7 ööpäeva kuus. Hageja III elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast, seega 46,67%. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et hagejad viibivad/on viibinud olulise osa ajast kostjaga. Riigikohus on
19. juunil 2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud otsuse p-s 15.6 leidnud, et tõendamiskoormise jaotamisel tuleb ka kehtiva õiguse alusel väljamõistetava elatise 14/17 puhul arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (Riigikohtu
20. juuni
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 28.3). See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu
22. juuni
23. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Kohus on palunud pooltelt tõendeid hagejate vahelduva elukoha ning kulude jaotuse kohta vanemate vahel (
24. detsembri 2021 kohtumäärus, dtl 80-82). Hagejad on väitnud, et isegi kui hagejad viibivad isa juures, kannab hagejate seaduslik esindaja siiski kõik hagejatega seotud kulud. Kohtu hinnangul ei ole hagejad oma väiteid tõendanud. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest (dtl 123, 259-281), prügiarvest (dtl 121) ja maksekorraldustest (dtl 122, 124) nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on küll hagejate kulusid kandnud, kuid sama on teinud ka kostja. Kostja pangakonto väljavõtetelt (dtl 188 – 232, 289-293) nähtub, et sarnaselt
25. aastaga on kostja jätkanud hagejate elamiskuludena elektri ja sidekulude (telefon, internet, TV) tasumist. Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on kostjale kulusid hüvitanud, ei oma tähtsust (vt otsuse p 30.13). Kostja on hagejatele ostnud riideid ja koolitarbeid (poetšekid, dtl 238-242). Hagejate seaduslik esindaja on tõendanud, et hageja III saab logopeedi teenust (dtl 328-339). Logopeediteenuse kulu saab hagejate seaduslik esindaja katta hagejale III Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud sotsiaaltoetuse arvel. Kohus jätab tõenditena arvestamata hagejate poolt esitatud fotod väidetavalt nende elukohas tehtud remonttööde kohta (dtl 125-128), kuna tegemist on eelkõige investeeringuga kinnisvarasse, mitte hagejate ülalpidamiskuluga; samuti pole võimalik tuvastada, kus fotod on tehtud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et mõlemad vanemad kannavad laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi samas suurusjärgus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja taotlus elatise vähendamiseks on põhjendatud. Hageja I elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast, 73,33%. Seetõttu tuleb elatist vähendada 73,33% võrra. Vähendatud elatise summaks kujuneb seega hageja I puhul perioodil
26. jaanuarist 2022 kuni
27. märtsini 2022 43,59 eurot kuus (163,44*0,7333=119,85; 163,44-119,85=43,59), perioodil
28. aprillist 2022 kuni
29. oktoobrini 2022 46,84 eurot kuus (175,64*0,7333=128,8; 175,64128,8=46,84) ja
30. novembrist kuni
31. novembrini 2022 21,84 eurot (81,9*0,7333=60,06; 81,9-60,06=21,84). Seega, kokku tuleb kostjal hagejale I perioodi
32. jaanuarist 2022 kuni
33. novembrini 2022 eest elatist tasuda 480,49 eurot. Hageja II elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast, samuti 73,33%. Seetõttu tuleb elatist vähendada 73,33% võrra. Vähendatud elatise summaks kujuneb seega hageja II puhul perioodil
34. jaanuarist 2022 kuni
35. märtsini 2022 37,05 eurot kuus (138,92*0,7333=101,87; 138,92-101,87=37,05) ja alates
36. aprillist 2022 kuni
37. aprillini 2022 33,15 eurot kuus (124,31*0,7333=91,16; 124,3191,16=33,15). Seega, kokku tuleb kostjal hagejale II perioodi
38. jaanuarist 2022 kuni
39. aprillini 2022 eest elatist tasuda 144,30 eurot. Hageja III elas kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast, s.o 15 päevast, 46,67%. Seetõttu tuleb elatist vähendada 46,67% võrra. Vähendatud elatise summaks kujuneb seega hageja III puhul perioodil
40. jaanuarist 2022 kuni
41. märtsini 2022 76,50 eurot kuus (143,44*0,4667=66,94; 143,44-66,94=76,5),
42. aprillist 2022 kuni
43. jaanuarini 2023 83 eurot kuus (155,64*0,4667=72,64; 155,64-72,64=83) ja alates
44. veebruarist 2023 80,78 eurot kuus (151,47*0,4667=70,69; 151,47-70,69=80,78). 15/17 Otsuse tegemise hetkeks on hageja III elatise nõue perioodi
45. jaanuarist 2022 kuni
46. märtsini 2023 eest sissenõutavaks muutunud summas 1221,06 eurot.
47. Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 188 - 232) kohaselt on kostja hagejate seaduslikule esindajale kõigi kolme hageja ülalpidamiseks tasunud elatist
48. jaanuaril 2022 200 eurot,
49. aprillil 2022 200 eurot ja
50. juulil 2022 600 eurot, kokku 1000 eurot. Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on elatise maksed kostjale tagastanud, ei oma asjas tähendust (vt otsuse p 30.7). Kohus arvestab kostja poolt tasutud elatisemaksed varasema
51. aasta elatise tasumise katteks. Kohus märkis otsuse punktis 30.15, et kostjal tuleb hagejate ülalpidamiseks perioodi
52. juunist 2021 kuni
53. detsembrini 2021 eest tasuda veel 1591,32 eurot, s.o 530,44 eurot hageja kohta. Arvestades tasumisele kuuluvast 1591,32 eurost maha tasutud 1000 eurot, jääb kostjal
54. aasta elatisest tasuda veel 591,32 eurot, s.o 197,11 eurot hageja kohta.
55. Hagejad on
56. jaanuari 2023 menetlusdokumendis (dtl 302-310) märkinud, et hageja I on alates
57. novembrist 2022 kuni
58. detsembrini 2022 viibinud kostja juures. Hageja I on tagasi võtnud elatise nõude perioodi eest
59. novembrist kuni
60. detsembrini
61. Hagejad on märkinud oma
62. veebruari 2023 menetlusdokumendis, et hageja I osas on alates
63. aastast suhtluskord, mille kohaselt viibib ta olulise aja ema juures. Hagejad ei ole kohtule viidatud suhtluskorda esitanud ega selle sisu täpsemalt avanud. Kostja väidab, et hageja I elab alates novembrist 2022 püsivalt kostja juures. Hagejate seaduslik esindaja on
64. jaanuari 2023 kirjalikus seletuses (dtl 322-325) märkinud, et hagejad I ja II on viimasel ajal rohkem kostja juures olnud, kuid käinud ka ema juures. Hagejate seaduslik esindaja märgib ka seda, et
65. jaanuaril 2023 oli temal vestlus hagejaga I, kes avaldas, et soovib elada nädala ema juures ja nädala isa juures. Seega leiab hagejate seadusliku esindaja enese seletusest kinnitust, et hageja I ei ole alates
66. jaanuarist 2023 naasnud püsivalt elama ema juurde, vaid elab jätkuvalt kostja juures ning külastab ema. Kohus on seisukohal, et hageja I alus kostjalt elatist nõuda (

§ 100lg 2 I lause) on alates kostja juurde elama asumisest, s.o alates 15.

novembrist 2022, ära langenud. Seega ei kuulu hageja I edasiulatuva elatise nõue rahuldamisele.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista perioodi
2. juunist 2021 kuni
3. novembrini 2022 eest elatis summas 677,60 eurot. Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista perioodi
4. juunist 2021 kuni
5. aprillini 2022 eest elatis summas 341,41 eurot. Kostjalt tuleb hageja III kasuks välja mõista perioodi
6. juunist 2021 kuni
7. märtsini 2023 eest elatis summas 1418,17 eurot ning alates
8. aprillist 2023 80,78 eurot kuus. Hageja I nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks alates
9. jaanuarist 2023 tuleb jätta rahuldamata.
10. Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hagejad on palunud elatise tasuda igakuiselt hiljemalt
11. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja D. M. u pangakontole nr XXX selgitusega „elatis“. Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hagejate taotluse otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks taotletud kujul.
12. Kohus jätab otsuse tegemisel tõendina tähelepanuta kohtule esitatud tabelid laste kulude kohta (dtl 91), „pooltevahelised ülekanded“ (dtl 172-173) ja „elatise tasumise kokkuvõte“ (dtl 233-234), kuna tegemist pole tõendite, vaid poole allkirjastamata seletustega. Tõenduslikku tähendust ei oma kostja väljavõte arvetest (dtl 43-44), kuna sellelt ei nähtu, mis arvetega on tegemist või kas need on tasutud. Tähtsust ei oma ka 16/17 poolte esindajate kirjavahetus (dtl 75-78, 166-169; 183-185), hagejate seadusliku esindaja kiri hagejate lepingulisele esindajale (dtl 319-321), hagejate seadusliku esindaja kiri kostjale (dtl 326, 342-343), Statistikaameti väljavõte keskmise brutokuupalga kohta (dtl 107-109), väljavõte elatiskalkulaatorist (dtl 129, 236-237) ja Ene Ivanova pangakonto väljavõte (dtl 90, 282), kuna need ei tõenda vaidlusaluseid asjaolusid. Menetluskulude jaotus
13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 17/17