Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Varpo Grupp OÜ (hageja) esitas 26.07.2022 kohtule hagi EPC OÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.06.2021 alltöövõtulepingu 14.06/21 korterelamu ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks Kasti 8 Kasti külas Märjamaal. Tööde tähtaeg oli lepingu järgi 16.10.2021a. kuid poolte kokkuleppel lükati tööde valmimise tähtaeg edasi kuni 16.11.
Pooled vaidlevad lepingu tähtaja üle ja selle üle, milliseid töid 14.06.2021 leping hõlmas st kas üksnes ventilatsioonitöid või ka kütteseadetega seotud töid. Samuti vaidlevad pooled selle üle, millal tööd valmisid ehk millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks ja kas kostja leppetrahvi nõue on lubatav, esitatud tähtaegselt ja see on proportsionaalne. Hageja tugineb väitele, et leping hõlmas vaid ventilatsiooni renoveerimist ja lepingu tähtaega pikendati ning ventilatsiooni renoveerimise tööd olid lõpetatud tähtaegselt. Küttesüsteemi töödes pooled kokku ei leppinud. Kostja väidab, et lepingu tähtaega ei pikendatud, hageja hilines oma kohustuste täitmisega ning kostja kohaldas õigustatult leppetrahvi. Töövõtuleping ja selle tähtaeg Kohtule esitatud hageja 24.05.2021 hinnapakkumisest nähtub, et hageja tegi hinnapakkumise järgmistele töödele: katlamaja, soojasõlmed, boilerid; soojuspump; ventilatsiooniseadmed; siirdeõhturestid; tormikatted ja soojuspumba automaatika. Poolte poolt 14.06.2021 sõlmitud 2 lepingus on kokku lepitud ventilatsiooni renoveerimises ning täpesemalt on tööd määratletud hinnapakkumises. Tööd hõlmavad ka p 1.1. järgi tööga seotud mõõdistustöid, vajalike detailsete tööjooniste koostamist, täitedokumentatsiooni vormistamist, teenindava personali väljaõpet, samuti tööde lõpetamisel koristus- ja puhastustöid ning heast ehitustavast tulenevaid muid vajalikke töid, mis on otseselt seotud tööde teostamisega. Ka hageja poolt koostatud 29.12.2021 tööde üleandmise akt sisaldab endas ventilatsioonitöid ja ka katlamajaga st küttesüsteemiga seotud töid. Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid kokku kõikides 24.05.2021 hinnapakkumises nimetatud töödes ja lisaks täpsustati lepingu p 1.1 seda, et tööde hulka arvatakse ka tegevused, mis ei ole otseselt seotud ehitustöödega, kuid on nendega lahutamatult seotud, eelkõige töödega seotud dokumentatsiooni üleandmine, seadmete käsitlemise selgitused ja koristustööd. Järelikult saab lugeda, et leping on
§ mõttes täidetud, kui kõik lepingus nimetatud kohustused on täidetud ja ei ole piisav, et lõpetatud on nn põhitööd ehk ehitustegevus. Töö üleandmine toimus lepingu p 2.1.
Dokumentatsiooni õigsuse kontrollimine ei võta aega kolm nädalat, samuti on võimalik kontrollida tehtud töid kiiremini. Järelikult muutus hageja nõue ülejäänud tööde osas (
Leppetrahvi proportsionaalsus ja õigeaegsus Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, kuid ei ole esitanud seda vastuhagina vaid üksnes menetlusliku vastuväitena. Järelikult saab kohus hinnata, kas tasaarvestus oli põhjendatud ja võtta seisukoha ka selle vähendamise osas, kuid mitte seda hagejalt kostja kasuks välja mõista. Pooled on lepingu p 8.6 kokku leppinud leppetrahvi kohaldamises tööde üleandmisega viitamisel 1,0% lepingu p 5.1 nimetatud taust iga viivitatud päeva eest.
alusel on kohtul õigus lepptrahvi vähendada.
Kostja on oma 1.12.2021 e-kirjas selgelt väljendanud oma soovi nõuda leppetrahvi hagejalt. Kostja 13.01.222 kirjas on kostja 32 818,50 eurot suurust lepptrahvi kohaldanud ja selle hageja tasunõudega tasaarvestanud. Leppetrahvi suuruse arvestuse järgi on 1% lepingu hinnast 420,75 eurot ning viivitatud päevade arv 78 päeva. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul
Kohtu hinnangul sai kostja nõuda leppetrahvi ja teha vastav tasaarvestus üksnes nende tööde eest mida kostja oma 5.11.2021 e-kirjas ei aktsepteerinud, seega ei ole tasaarvestus 11 586 euro osas lubataud, sest selles osas kostja aktsepteeris töid ega olnud esitanud ka leppetrahvi hoiatust ega muid pretensioone. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hagejat kahjustava tüüptingimusega
Pooled on vabad leppima kokku õiguskaitsevahendites. Pooltevahelise lepingu puhul on tegemist lepinguga, mida poole pikalt läbi rääkisid, seda asjaolu rõhutab hageja ise. Asjaolu, et lepingu põhjana on kasutatud Eesti kaubandus-tööstuskoja lepingu põhja, ei muuda seda veel tüüptingimustega sõlmitud lepinguks. Kohtu hinnangul on õiguskaitsevahendid lepingu p 8.6 proportsionaalsed- hagejal on õigus nõuda lepingu tasu maksmist lepingust taganemisel ja kostjal leppetrahvi lepingu täitmisega 4 viivitamisel. Liiatigi on kohtul võimalus leppetrahvi vähendada. Leppetrahvi kokkuleppimine iseenesest ei ole kahjustav tüüptingimus vaid seadusega lubatud õiguskaitsevahend. Hageja on esitanud leppetrahvi vähendamise nõude. Kohus saab leppetrahvi vähendamisel lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning kaaluda, kas leppetrahvi kohaldamine on proportsionaalne võrreldes lepingu rikkumisega. Lepingu kogumaht oli 42 075,45 eurot, leppetrahvi suuruseks oli 32 818,50 eurot ning kohus on juba leidnud, et 11 586 euro osas ei olnud tasaarvestus võimalik, järelikult tuleb kohtul hinnata, kas leppetrahv 21 325,5 eurot on proportsionaalne võrreldes hageja rikkumisega. Leppetrahvi hoiatuse esitamise ajaks 01.12.2021 oli hagejal täitmata koolituskohustus, osaliselt dokumentatsiooni üleandmise kohustus ning teatud ehitustöödel puudused (fotod torudest). Kohtu hinnangul ei ole need niivõrd suuremahulised puudused, mis oleks takistanud objekti kasutamast ning õigustaksid leppetrahvi kohaldamist, mis on 2/3 suuruses lepingu mahust. Kostja väitel tekkisid tal viivitusega seoses kulud. Kostja pidi tasuma Focus Ehitusele täiendava projektijuhtimise eest 14 623,92 eurot. Kohtu hinnangul olid tööd tegelikult teostatud hiljemalt 3.12.2021, seega oli põhjendatud lisakulu oktoobri ja novembri eest. Kohus arvestab leppetrahvi suuruse vähendamisel hageja rikkumise ulatust, tööde valmimise tegelikku aega (3.12.2021), kostja tehtud lisakulusid ja vähendab leppetrahvi kuni 10 000 euroni. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjal põhinõude täitmist järgmiselt: Põhinõue: 5.11.2021 aktsepteeritud tööd 11 586 eurot ja 3.12.2021 aktsepteeritud tööd 15 072,12 eurot (kokku 26 658,12 eurot)- leppetrahv 10 000 eurot, kokku 16 658,12 eurot. Viivis Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist
MS § 367 järgi. Viivise arvestamise aeg algab 02.02.2022 ning viivis tuleb arvestada summalt, mis kohtu hinnangul kuulub lõpelikult kostjalt välja mõistmisele, arvestades tehtud tasaarvestust ning leppetrahvi vähendamist kohtu pool. Viivise suuruseks on kuni kohtulahendi tegemiseni 1532.09 eurot ja sealt edasi tuleb välja mõista viivis põhinõudelt
MS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 29 807,43 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte kanda. Kohus selgitab, et pooled võivad sõlmida asjas kompromissi kuni kohtulahendi jõustumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.