KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2023.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6136 Tsiviilasi X hagi Y (Y) vas

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).

1. Pooled abiellusid 07.09.2012 ja lahutasid 08.04.2022 (kd I, tl 4-5). Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Poolte varalistele suhetele kohaldatakse abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks saab olla 5 perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1, mille järgi jagatakse ühisvara varaühisuse lõppemisel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11). Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Perekonnaseadus eristab abikaasade ühisvara puhul õigusi ja kohustusi. Varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 2 määratleb abikaasade lahusvara. Ühisvarasse kuuluvad seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused. Ühisvarasse kuuluvate asjade ja õiguste kuuluvusest eraldi tuleb aga hinnata abikaasade vastutust võetud kohustuste eest (PKS § 38). Kohus märgib, et kui nõue ühisvara jagamiseks on esitatud pärast 01.07.2010, kohaldatakse kehtivat perekonnaseadust, kusjuures kehtiva perekonnaseaduse alusel tuleb jagada nii enne 01.07.2010 kui ka pärast seda omandatud ühisvara (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Puri. T. Tallinn 2014, lk 352). Seega tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 08.04.2022), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
2. Poolte vahel puudub vaidlus poolte ühisvara koosseisu üle, milleks on: 1) kinnistu asukohaga XXX, korteriomand nr 12 (registriosa xxxxxx, kd I, tl 6, pöördel; kd I, tl 76-80, pöördel) ja korteriomand nr P12 (panipaik, registriosa nr yyyyyy, kd I, tl 7; kd I, tl 7680, pöördel). 08.04.2022 eksperthinnangu nr 0342/0322H kohaselt on mõlema kinnistu turuväärtus kokku 278 000 eurot, sellest korteriomand- 275 000 eurot ja panipaik- 3000 eurot (kd I, tl 8-32, pöördel). 2) Korteriomandile nr xxxxxx ja nr yyyyyy on seatud hüpoteek summas 156 000 eurot Swedbank AS kasuks (lepingu punkt 3.1., kd I, tl 76-80, pöördel). Laenujääk seisuga 08.04.2022 on 95 730,88 eurot (xxxxxxxxxxx, kd I, tl 177, pöördel). 3) Sõidukiga Lexus NX300H, 2018, registreerimismärgiga XXXXXX (kd I, tl 35-36, pöördel; kd I, tl 131), seotud AS SEB Liising kasutusrendileping XXXXXXXXX (kd I, tl 73, pöördel; liisinguleping- kd I, tl 131, pöördel-135; maksegraafik- kd I, tl 135, pöördel-137, pöördel).
3. Kohus lõpetas eelmenetluse käesolevas tsiviilasjas 27.02.
4. Pooled on eelmenetluse kestel korduvalt oma nõudeid täpsustanud. 18.
5. 10.10.2022 menetlusdokumendis on hageja palunud muuhulgas: − jätta kinnisasi kostja ainuomandisse, kohustusega tasuda hagejale hüvitist enamsaadud ühisvara eest 65 229,08 eurot; − jätta liisingulepingust tulenevad varalised ja kohustused kostjale, kohustusega tasuda hagejale hüvitist 8527,50 eurot ning − jätta laenulepingust tulenevad kohustused kostjale. 23.01.2023 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et ta taotleb ühisvara jagamist ülaltoodud viisil. 09.02.2023 täiendas hageja esitatud nõudeid. Hageja nõueteks on: − jätta kinnisasi (registriosa nr xxxxxx), asukohaga XXX, Y ainuomandisse; − jätta kinnisasi (registriosa nr yyyyyy), asukohaga XXX, Y ainuomandisse; 6 − kohustada Yt tasuma Xle hüvitis kinnisasja (registriosa nr xxxxxx), asukohaga XXX, ja kinnisasja (registriosa nr yyyyyy), asukohaga XXX, omandiosa kaotuse eest 51 422,26 eurot; − jätta ühisvara arvelt soetatud kodutehnika ja mööbel (s.o köögimööbel, kaks riidekappi, lastetubade mööbel (kaks riidekappi, kaks lauda, kaks voodit, kaks riiulit), pesumasin, kuivatusmasin, külmkapp) Yle ning kohustada Yt tasuma Xle enamsaadud ühisvara eest hüvitis 7118,05 eurot; − jätta kostja 29.12.2022 taotlus, mille kohaselt tasub Y Xle enamsaadud ühisvara eest hüvitist kolme kalendrikuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, rahuldamata ning kohustada Yt tasuma Xle hüvitis kohtulahendi jõustumisele järgneval päeval. 18.
6. 02.09.2022 vastuhagi terviktekstis on kostja palunud muuhulgas: − lõpetada hageja ja kostja ühisomand korterile selle jätmisega kostja ainuomandisse; − asendada kohtuotsusega hageja tahteavaldus kinnistusraamatu kande tegemiseks selliselt, et korteriomandi ainuomanikuks jääb kostja; − jätta laenulepingust tulenevad kohustused kostja kanda. 29.12.2022 menetlusdokumendis on kostja palunud: − jätta hageja liisingulepingust tulenev rahalise hüvitise nõue rahuldamata; − jätta mööbel ja tehnika maksumusega 14 764,38 eurot kostja ainuomandisse; − kostja hüvitab hagejale omandi kaotuse eest 51 606,58 eurot 3 kalendrikuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest ning − sõiduk jääb kostja käsutusse ja kõik liisingulepingust tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad ainuisikuliselt kostjale üle. 23.01.2023 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ta taotleb ühisvara jagamist ülaltoodud viisil. Kostja täpsustas, et mööbli ja tehnika koosseisu kuulub köögimööbel koos tehnikaga, integreeritud garderoobid esikus ja magamistoas, lastetoas asuvad kaks riidekappi, kaks lauda, kaks voodit ja kaks riiulit ning kodumasinad (pesumasin, kuivatusmasin ja külmkapp). Lisaks selgitas kostja üle, et kohtumääruse all on kostja silmas pidanud kohtuotsust. 13.02.2023 menetlusdokumendis palus kostja: − jätta kinnisasi, asukohaga XXX, Y ainuomandisse; − jätta panipaik P12 kinnisasjal, asukohaga XXX, Y ainuomandisse; − Y kohustub tasuma Xle hüvitise kinnisasja, asukohaga XXX, ja kinnisasja, omandiosa kaotuse eest hüvitist summas 51 422,26 eurot, kolme kuu jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
7. Korteriomand ja panipaik ning laenukohustus Kohus selgitab, et ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete alusel (PKS § 37, asjaõigusseaduse (AÕS) § 77). Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust arvestatakse ühisvara jagamise aja seisuga. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise 7 viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Pooled on sellega nõus, et nad lõpetavad poolte ühisomandi korterile asukohaga XXX ja panipaigale asukohaga XXX nende jätmisega kostja ainuomandisse koos kohustusega tasuda hagejale hüvitise omandikaotuse eest. Swedbank AS-iga 26.01.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx (kd I, tl 148-149, pöördel) tulenev kohustus jäetakse kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus muuhulgas selles, et kostja teostas korteri sissemakse kokku summas 48 000 eurot (kd I, tl 72, pöördel) enda lahusvara arvelt ning nimetatud summat tuleb hagejale tasutava hüvitise suuruse arvutamisel arvestada. Kohus leiab, et ühisomand tuleb lõpetada selliselt, et kostja saab kinnisasja (korteriomand ja panipaik) ainuomanikuks hagejale makstava hüvitise vastu ning laenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostja kanda. Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 2-14-18828 toodud juhistest kujuneb hageja nõude suuruseks 51 422,26 eurot, mille hulka ei ole arvestatud kodutehnika ja mööbli nõudega seonduvat. Eeltoodud summa on kujunenud alltoodud valemi kohaselt järgmiselt: Korter soetati 168 000 euro eest (100 %), millest: − kostja panustas lahusvara arvelt 48 000 eurot (28,57 %); − abikaasad panustasid ühisvara arvelt 120 000 eurot (71,43 %). Ühisvara jagamisel: Korteri turuväärtuseks on 278 000 eurot, millest: − kostja lahusvaralise panuse väärtuseks on 79 424,60 eurot (28,57 %); − abikaasade ühisvaralise panuse väärtuseks on 198 575,40 eurot (71,43 %). Ühisvara jagamisel hüvitise määramisel: Kuna korter jääb kostjale, peab kostja hagejale tasuma 99 287,70 eurot (198 575,40 : 2). Laenukohustuse suuruseks on 95 730,88 eurot, millest hageja osa on pool s.o 47 865,44 eurot. Kokkuvõtlikult kujuneb hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suuruseks 51 422,26 eurot (99 287,70 – 47 865,44). Eeltooduga olid ka pooled nõus 23.01.2023 toimunud kohtuistungil. Kohus märgib, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 12). Eeltoodu kehtib ka ühisomandi lõpetamise kohta. Kostja on palunud kohtul asendada ka hageja tahteavaldus kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 8 08.02.2023 määruses selgitas kohus muuhulgas, et hageja saab käesolevas asjas juhul, kui hageja jääb oma nõude juurde jätta korteriomand ja ka panipaik kostjale ning kohustada kostjat hagejale tasuma hüvitis, taotleda, et kostjapoolse korteri ja panipaiga omandamise eeldusena tasutakse hagejale tema poolt soovitud hüvitis. Hageja vastavat taotlust kohtule ei esitanud.
10. Kodutehnika ja mööbel 29.12.2022 menetlusdokumendis on kostja täpsustanud, et kostja lahusvara arvelt on soetatud kodutehnikat ja mööblit 14 764,38 euro ulatuses (köögimööbel- kd I, tl 110-112, pöördel; kodutehnika- kd I, tl 113-114, pöördel; lastemööbel- kd I, tl 115-116; garderoob- kd I, tl 117118, pöördel). 23.01.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et mööbli ja tehnika koosseisu kuulub köögimööbel koos tehnikaga, integreeritud garderoobid esikus ja magamistoas, lastetoas asuvad kaks riidekappi, kaks lauda, kaks voodit ja kaks riiulit ning kodumasinad (pesumasin, kuivatusmasin ja külmkapp). Kohus selgitab, et esitatud tõendite alusel saab kodutehnika ja mööbli arvestatavaks summaks olla 14 236,06 eurot (4733,70 + 2598,24 + 900 + 1283,97 + 868,99 + 1276,20 + 1379,56 + 714,15 + 481,25). Kostja on palunud jätta mööbli ja tehnika kostja ainuomandisse. Hageja on seisukohal, et mööbel ja tehnika on soetatud poolte ühisvara arvelt. Pooled vaidlevad selle üle, kas eelpool nimetatud vara on soetatud kostja lahusvara arvelt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 18.12.2008 kingiti kostjale korteriomand asukohaga Kalevipoja põik 1-136, Tallinn (kd I, tl 81-84, pöördel). 02.03.2012 võõrandas kostja eeltoodud korteriomandi 62 250 euro eest (lepingu punkt 2.1., kd I, tl 61-67, pöördel). Kostja kontoväljavõtte (periood 01.03.2012-31.03.2012, tl 68-70) kohaselt laekus summa 62 250 eurot kostjale järgmiselt: 02.03.2012 summa 7350 eurot ja 05.03.2012 summa 54 900 eurot. Eeltoodud tehingud leidsid aset enne poolte abiellumist (07.09.2012). Seega on tegemist kostja lahusvaraga. Lisaks esitas kostja kontoväljavõtte perioodil 01.09.2012-07.09.2012 (kd I, tl 70, pöördel-71, pöördel), millest nähtub, et kostja kandis 04.09.2012 tähtajalisele hoiusele 40 000 eurot ning konto lõppsaldo oli 07.09.2012 seisuga 24 202,56 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et kostjal oli enne abiellumist oma pangakontol küll arvestatav summa raha, kuid arvestades, et kostja on kodutehnika ja mööbli eest teinud ülekanded aastaid hiljem s.o 31.03.2016, 18.04.2016, 08.06.2016, 12.06.2016, 26.08.2016, 03.02.2017, 26.09.2017 kogusummas 14 236,06 eurot ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kuidas on kostja kasutanud lahusvarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid peale abiellumist kuni kodutehnika ja mööbli soetamiseni 2016, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et summa 14 236,06 eurot on tasutud kostja lahusvara arvelt. Seega leiab kohus, et kodutehnika ja mööbel summas 14 236,06 eurot on soetatud poolte ühisvara arvelt. Kuna kostja on soovinud kodutehnika ja mööbli jätta enda ainuomandisse ning hageja eeltoodu osas vastuväiteid esitanud ei ole, leiab kohus, et kodutehnika ja mööbel (köögimööbel koos tehnikaga, integreeritud garderoobid esikus ja magamistoas, lastetoas asuvad kaks riidekappi, kaks lauda, kaks voodit ja kaks riiulit ning kodumasinad: pesumasin, kuivatusmasin ja külmkapp) kogusummas 14 236,06 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse. Mis puudutab kodutehnika ja mööbli eest hagejale kuuluva hüvitise suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Eksperthinnangust nr 0342/0322H nähtub, et hindaja on lähtunud korteriomandi turuväärtuse kindlaks tegemisel muuhulgas ka sellest, et korteri koosseisu kuulub kohtkindla sisustusena köögimööbel koos integreeritud tehnikaga (lk 13). Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et köögimööbli ja sellega koos integreeritud tehnika maksumus summas 7331,94 eurot (4733,70 + 2598,24) kajastub korteriomandi turuväärtuses, mistõttu ei pea kostja eeltoodust poolt hagejale hüvitama. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja peab hagejale hüvitama kodutehnika ja mööbli eest 3452,06 eurot [(14 236,06 – 7331,94) : 2]. 9 Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat tasuma hagejale enamsaadud ühisvara eest (mööbel ja tehnika) hüvitise 3665,99 eurot (7118,05 – 3452,06).
11. Liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused Lisaks eeltoodule tuleb jagada poolte ühisvaraks olevast liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad varalised õigused ja kohustused. Kohus selgitab, et ühisvara jagamise käigus saab jagada ka lepingust tulenevaid varalisi õigusi ja lepingust tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise või jagamise, sh abikaasade omavahelises suhtes, kõrval on ühisvarana võimalik jagada põhimõtteliselt ka lepinguga seotud varalisi õigusi. Varaliste õiguste jagamine ei mõjuta vastutust võlausaldaja ees. Varaliste õiguste jagamisel saab lähtuda kaasomandi lõpetamise viisidest. Liisingulepingu puhul saab PKS § 37 lg 3 ja § 38 järgi põhimõtteliselt jagada nii lepingust tulenevaid varalisi õigusi kui ka lepingulisi kohustusi, kui mõlemad abikaasad on nende kandjad, mh kui liisinguleping on hinnatav perekonna vajaduste katmiseks tehtud tehinguna PKS § 18 lg 1 (ja PKS § 29 lg 1 kolmanda lause) mõttes. Kui liisinguandja õiguste ja kohustuste jagamisega nõus ei ole, saavad abikaasad lepingust tulenevad õigused ja kohustused ühele abikaasale jätta või üle anda üksnes endivahelises suhtes, mitte aga liisinguandja suhtes (VÕS § 175 lg-d 1 ja 2, § 179 lg 1). Liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste jagamise viisidena tulevad põhimõtteliselt kõne alla kõik AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisid, mh jätta lepingust tulenevad õigused ja kohustused ühele abikaasadest kohustuse vastu teisele selle osa rahas hüvitada või sisuliselt müüa leping (vähemasti omandamisõigus) avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele. Valida saab aga vaid sellise viisi, millele pool hagis või vastuhagis nõudena tugineb (vt nt Riigikohtu
12. aprilli
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Hageja taotleb, et liisingulepingust tulenevad varalised ja kohustused jäetakse kostjale hagejale tasutava hüvitise eest (8527,50 eurot). Kostja on menetluse käigus avaldanud kohtule nõustumust sõiduauto liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste endale jätmisega. Seega leiab kohus, et liisingulepingust tulenevad varalised õigused ja kohustused tuleb jätta kostja kanda. Samas on kostja 29.12.2022 menetlusdokumendis esile toonud, et hageja hüvitisenõue tuleks jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et enne abiellumist kuulus kostjale muuhulgas Mercedes Benz ML320, mis müüdi 13 000 euro eest, mida kasutati Lexus NX soetamiseks ning ülejäänud summa 10 039 eurot tasuti ühisvara arvelt (1/2 sellest on 5019,50 eurot) (kokku 23 039 eurot= 13 000 + 10 039). Lisaks on kostja esile toonud, et hageja ei ole abielu ajal ega peale abielu lõppemist liisingu osamakseid tasunud, rääkimata autohoolduskuludest ja kindlustusest. Kostja on tasunud kokku 4925,39 eurot, mis koosneb summast 1096,99 eurot (liisingu osamaksed peale abielu lõppemist) ja 3828,39 eurot. Kohus selgitab, et kulutused, mis on tehtud abielu ajal, on tehtud poolte ühisvara arvelt ja nende kulutuste hüvitamist kostja hagejalt nõuda ei saa. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 26.10.2013 on kostjale tehtud ülekanne summas 8000 eurot selgitusega „AUTO OST“ (kd I, tl 119, pöördel). 05.12.2013 tegi kostja SEB LIISING AS-ile ülekande summas 17 294,01 eurot selgitusega „A13334997“ (kd I, tl 120, pöördel), mille arvelt ja täiendavalt ka kostjale lahusvarana kuuluvate rahaliste vahendite arvelt soetati kostja selgituste kohaselt Mercedes Benz ML
14. Eeltoodud sõiduauto müüdi 29.12.2020 summa 10 13 000 eurot eest (maksekorralduse selgitus „XXXXXX, kd I, tl 120, pöördel; omanikuvahetuse kinnitus, kd I, tl 121), mida kostja arvamuse kohaselt kasutati sõiduauto Lexus NX soetamiseks. 03.12.2020 tegi kostja SEB LIISING AS-ile ülekande summas 23 039 eurot selgitusega „Arve nr. A20476512“ (kd I, tl 121, pöördel). Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 20 märkinud, et kostja kontoväljavõtte (periood 01.03.2012-31.03.2012, kd I, tl 68-70) kohaselt laekus kostjale kinkelepingu teel saadud korteriomandi võõrandamisel summa 62 250 eurot, mille näol oli tegemist kostja lahusvaraga. Lisaks esitas kostja kontoväljavõtte perioodil 01.09.201207.09.2012 (kd I, tl 70, pöördel-71, pöördel), millest nähtub, et kostja kandis 04.09.2012 tähtajalisele hoiusele 40 000 eurot ning konto lõppsaldo oli 07.09.2012 seisuga 24 202,56 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et kostjal oli enne abiellumist oma pangakontol arvestatav summa raha. Samas on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole, et sõiduauto, mille kostja müüs 26.10.2013 summas 8000 eurot, oleks kostja lahusvarasse kuulunud. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et sõiduauto Mercedes Benz ML 320 soetati kostja lahusvara arvelt, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kuidas on kostja kasutanud enda lahusvarasse kuuluvaid pangakontol olevaid rahalisi vahendeid peale abiellumist kuni sõiduauto Mercedes Benz ML 320 soetamiseni
15. Seega leiab kohus, et sõiduauto Lexus NX ei ole osaliselt soetatud (summas 13 000 eurot) kostja lahusvara arvelt. Kostja selgitas täiendavalt 23.01.2023 toimunud kohtuistungil, et summa 1096,99 eurot on juba kostja poolt tasutud liisingumaksed ja summa 3828,39 eurot on osamaksed, mis on jäänud veel tasuda. Eeltoodud summa tuleks hageja hüvitisenõudest maha arvestada. Hageja selgitas, et ta nõustub ainult selle summaga, mis on juba tasutud. Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud summa 1096,99 eurot tasumist. Teiseks märgib kohus, et Riigikohus on 13.12.2017 lahendis nr 2-15-15138 p 42 jj märkinud, et juhul, kui vara jagamise viisina valitakse, et liisingulepinguga seotud varalised õigused ja kohustused jäetakse või antakse üle ühele abikaasale, peab ta AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt maksma teisele abikaasale kaotatud ühisvara eest õiglase hüvitise. Hüvitise määramisel tuleb eristada olukordi, kus liisingulepingu eesmärgiks on liisingueseme soetamine krediidiga või esmajoones liisingueseme kasutamine. Arvestada tuleb ka sellega, et üks abikaasadest ei võiks liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste jagamisel olla halvemas olukorras võrreldes sellega, kui jagataks ühisvarasse kuuluv liisinguese. Kui auto omand liisingulepingu lõppemisel üle ei lähe, tuleb hüvitise määramisel lepingust tulenevate õiguste (eelkõige auto kasutusõigus ja võimalik omandamisõigus) ja kohustuste (eelkõige liisingumaksete tasumise kohustus) jagamisel hinnata, kas ja kuivõrd on õigused kohustustest rohkem väärt. Selleks tuleb eelduslikult hinnata, kas ühisvara arvel on tasutud enam kui üksnes auto kasutamise eest, st millises osas saab tasutut pidada n-ö kapitaliosaks. Hüvitise määramiseks tuleb hinnata esmajoones lepingu tähtaja möödumise tingimusi. Kui auto jääkmaksumus, millega liisinguandja on nõus auto võõrandama liisinguvõtjale, vastab auto eeldatavale turuväärtusele sel ajal, tähendab see, et auto kasutamise eest tasutud liisingumaksetega proportsionaalselt on auto väärtus n-ö amortiseeritud ja hüvitise määramisel aluseks võetavat kapitaliosa ei olegi. Sel juhul puudub väljaostuõigusel turuväärtus, kuna sama raha eest võiks osta samasuguse liisingueseme ka mujalt. Väljaostuõigusel on aga rahaline ja jagatav väärtus vaid juhul, kui väljaostuhind (jääkmaksumus) on eeldatavast turuhinnast väljaostu ajal madalam. Sel juhul saab hüvitise määramisel aluseks võtta liisingueseme väljaostuhinna (jääkmaksumuse) ja turuväärtuse vahe. Kasutusrendi tüüpi liisingu puhul tuleb eeldada, et jääkmaksumus vastab turuhinnale viimase liisingumakse tasumise ajal, st vastupidist peab tõendama hüvitist nõudev abikaasa. Lisaks saab hüvitise määramisel arvesse võtta liisingumaksete ettemaksena tehtud esimest sissemakset. Põhjendatud on võtta seda arvesse proportsionaalselt järgnevate kuude liisingumaksete ettemaksena, st jagada esmane sissemakse kõigi liisingukuude vahel ja seejärel 11 arvutada välja ettemakse osa nende kuude eest, kui autot perekonna huvides enam ei kasutatud (eelduslikult abielu lõppemiseni), ja jagada saadud summa kahega. Kuna tegemist on kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga, siis on Riigikohus sama lahendi punktis 49.
16. esile toonud, et hageja hüvitisnõude suuruse kostja vastu enamsaadud ühisvara hüvitamiseks saaks arvutada näitlikult käesolevas asjas esitatud asjaolude alusel järgmiselt. Tasuti kasutusrendi ettemaks 4265 eurot, auto liisiti viieks aastaks (60 kuuks). Ettemakseks saab lugeda iga kuu 71 eurot (4265 : 60). Kui auto ühise kasutamise ajaks lugeda 34 kuud (nagu hageja on arvestanud; I kd, tl 28), saab liisingumaksete ettemakseks lugeda esimese sissemakse arvel 1846 eurot (

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on palunud 29.12.2022 menetlusdokumendis määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra sellisel, et kostja tasub hagejale hüvitise korteriomandite kaotuse eest kolme kalendrikuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb hagejale tasuda hüvitist kohtulahendi jõustumisele järgneval päeval. Praeguses asjas ei ole hüvitise väljamaksmise tähtaja pikendamine põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib, et 02.09.2022 menetlusdokumendis on kostja märkinud, et peale läbirääkimisi Swedbank AS-iga on kostjal võimalik maksta hagejale hüvitis omandikaotuse eest. Lisaks lasub kostjal seadusest tulenevalt kohustus täita jõustunud kohtulahendit (

§ 457lg 1, TMS).

Seega on kostjal rahaline võimekus ja piisavalt aega hagejale tasumisele kuuluva hüvitise maksmiseks käesoleva otsuse jõustumisel. Kohus jätab kostja vastava taotluse rahuldamata. 23. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 4 punkti 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue.

§ 132lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot.

Kohus märgib, et nõue- tuvastada vajaliku omanikukande tegemiseks kostja tahteavalduse andmise kohustus ning lugeda see tahteavaldus kohtuotsusega asendatuks- on mittevaraline nõue, mille hind on

§ 132

lg 1 alusel 3500 eurot (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-74-16, punkt 24.3.).

§ 134

lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on hagihind 3500 eurot ja vastuhagi hind 7000 eurot (3500 + 3500). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta 24. Juhindudes

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − WWW OÜ registriandmed (kd I, tl 37); WWW OÜ väljatrükk, 1 leheküljel (kd I, tl 74); X kontojääk, Swedbank (kd I, tl 88); X kontojääk, LHV (kd I, tl 89), kuna 24.11.2022 määrusega lõpetas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-22-6136 ühisvara jagamise nõudes osaliselt s.o poolte pangakontodel olnud raha seisuga 08.04.2022 ja ettevõtte WWW OÜ jagamise osas. 12 − Swedbank väljatrükk, 1 leheküljel (kd I, tl 73), kuna kohus jagab kohustuse lahutuse kohtuotsuse jõustumise aja seisuga (PKS § 35 p 3, PKS § 66 p 2). Menetluskulude jaotus 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 26.

§ 164

on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga.

Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega- seega hagilise abieluasjaga, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 13