← Eesti

1-20-6880/41

Obsah (7)§ 217§ 381§ 180§ 294§ 173§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Prokurör Süüdistatav Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 25. november 2020, Tallinn 1-20-6880 (20231601573) Marina Ninaste Priit Kirotar Marina Sidorok Natalija Mehh In

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 10.

juulil 2020, 11.–

  1. juulil 2020, alates
  2. juulist 2020 viibib vahi all Liis Suik (määratud korras) Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (

) § -st 306, § 309 lg-st 3 ja §-st 310, kohus otsustas:

  1. Tunnistada I.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
  3. juulil 2020 ja ärakandmata karistuseks lugeda 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates
  4. juulist
  5. 1-20-6880
  6. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
  7. Rahuldada

§ 381lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 440 lg 1 alusel kannatanu xxx tsiviilhagi ja mõista I.N-ilt kannatanu xxx kasuks välja 7,44 eurot, mis tuleb I.N hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx Luminor Bank AS-is, märkides selgitusena „I.N, kriminaalasi nr 1-206880, tsiviilhagi hüvitamine“. 5. Rahuldada

§ 381lg 6 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel kannatanu xxx tsiviilhagi ja mõista I.N-ilt kannatanu xxx kasuks välja 4,80 eurot, mis tuleb I.N hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is, märkides selgitusena „I.N , kriminaalasi nr 1-20-6880, tsiviilhagi hüvitamine“. 6. Välja mõista I.N-ilt riigi tuludesse

§ 180

lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 208,80 eurot, s.o kokku 1084,80 eurot. 7.

§ 180

lg 3 ls 4 alusel määrata, et I.N võib menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 90,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „I.N, kriminaalasi 1-20-6880, menetluskulud“ ja viitenumber 99920700052818. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 8.

§ 180lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 417,60 eurot riigi kanda.

  1. Kriminaaltoimiku juures olevad CD- ja DVD-plaadid jätta asja materjalide juurde.
  2. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele, prokurörile ja Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 1-20-6880 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  2. I.N-ile esitati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistus selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsusega nr 1-19-9554 muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja olles vabanenud karistuse kandmiselt
  5. juunil 2020, võttis uuesti
  6. juulil 2020 kell 00:20 Tallinnas xxx asuvas xxx-ile kuuluvast xxx teenindusjaamast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe šokolaadi Geisha maksumusega 2,10 eurot, ühe 100 g šokolaadi Dumle maksumusega 1,75 eurot, ühe šokolaadi Snickers 2-pakk maksumusega 0,79 eurot, ühe šokolaadi Twix Xtra maksumusega 0,79 eurot, kaks 58 g šokolaadi Bounty 2-pakk, maksumusega 0,79 eurot/tk, kogumaksumusega 1,58 eurot, ühe BBQ kanavõileiva maksumusega 2,99 eurot ja ühe XL Latte kohvi maksumusega 2,70 eurot. Kauba kogumaksumus oli 12,70 eurot. I.N väljus teenindusjaamast, jättes võetud kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud väljaspool tanklat. Rikkumata on tagastatud šokolaadid Geisha, Snickers, Twix Xtra, Bounty. Rikutud on šokolaad Dumle maksumusega 1,75 eurot ja tarbitud ära BBQ kana võileib maksumusega 2,99 eurot ja XL latte kohv maksumusega 2,70 eurot, millega tekitas xxx-ile varalist kahju kogusummas 7,44 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis
  7. juulil 2020 kella 12.24 ajal Tallinnas xxx asuvast xxx kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks singi-juustu croissant i kogumaksumusega 2,30 eurot ja ühe kakaokohvi Grande maksumusega 2,50 eurot. Kauba kogumaksumus oli 4,80 eurot. I.N väljus kauplusest, jättes võetud kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud väljaspool tanklat turvatöötaja poolt. Selleks ajaks oli kaup tarbitud, millega I.N tekitas xxx-ile varalist kahju summas 4,80 eurot.
  8. Seega I.N pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  9. Kannatanu xxx on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava I.N-i vastu summas 7,44 eurot.
  10. Kannatanu xxx on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava I.N-i vastu summas 4,80 eurot. Kohtumenetluse käik
  11. Harju Maakohtu
  12. septembri
  13. a määrusega anti süüdistatav kohtu alla ja
  14. oktoobri
  15. a määrusega võeti kannatanute xxx ja xxx tsiviilhagid kohtu menetlusse. Kohtulik arutamine toimus
  16. ja
  17. novembri
  18. a kohtuistungil.
  19. I.N tunnistas end süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti leidis ta, et tsiviilhagid on põhjendatud ja võttis kohtuistungil tsiviilhagid õigeks.
  20. Prokurör taotles I.N-i süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. Prokurör palus vastavalt KarS § 68 lg-le 1 lugeda karistuse hulka 3 1-20-6880 eelvangistus, s.o kinnipidamise aeg alates
  21. juulist
  22. Kannatanute esitatud tsiviilhagid on prokuröri hinnangul põhjendatud.
  23. Kaitsja leidis, et I.N-ile esitatud süüdistus on põhjendatud ja süüdistatav on oma süüd tunnistanud. Vaidlust ei ole ka tsiviilhagide üle – need on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele. Kaitsja palus mõista karistus, mis oleks õiglane. Karistus tuleb mõista selliselt, et isik kuuluks vabastamisele kohtusaalis. Arvestades isiku majanduslikku olukorda palub kaitsja võimaldada menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  24. Kohus käsitleb esmalt I.N-ile esitatud süüdistust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (I). Seejärel peatub kohus I.N-ile mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus tsiviilhagi (III) ja muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (IV). (I) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
  25. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud I.N-ile süüdistuses etteheidetavad teod ja kohus põhjendab seda järgmiselt. Eelnevalt märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused ja süüdistatava kohtueelses menetluses antud ja kohtumenetluses

§ 294p 1 alusel esitatud ütlused.

  1. juuli
  2. a tegu (kannatanu Circle K Eesti Aktsiaselts)
  3. Kohtuistungil uuritud videosalvestise (ja selle kohta koostatud vaatlusprotokolliga) (I kd, tl 73–77) on tõendatud, et
  4. juulil 2020 kella 00.20 paiku viibis I.N Tallinnas, xxx xxx teenindusjaamas. Vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast videosalvestisest nähtub, et teenindusjaama siseneb süüdistatav I.N , kellel on seljas tume kapuutsiga pusa, jalas mustad püksid ning musta värvi jalanõud. Sisenedes liigub ta kohviautomaadi juurde, võtab topsi ja paneb kohviautomaati. Seejärel läheb ta leti (mille taga töötavad teenindajad) juurde, võtab midagi. Ta liigub tagasi kohviautomaadi juurde, võtab müügisaali keskel olevast avatud letis midagi. Liikudes tagasi kohviautomaadi juurde on tal ühes käes kolmnurkne võileib ja teises käes samuti midagi, mille paneb taskusse. Ta võtab kohvitopsi, liigub uuesti müügis aali keskele, kust võtab midagi letist, istub korraks laua taha ja väljub kohe tanklast maksmata kauba eest. Kohtu hinnangul tõendab videosalvestisel jäädvustatu xxx poolt esitatud avalduses ja õigusrikkuja üleandmise aktis (I kd, tl 22-23, 25) välja toodud teo asjaolusid, et I.N võttis tahtlikult xxx teenindusjaamast aadressil xxx kannatanule kuuluvaid tooteid, s.o erinevaid šokolaaditooteid kokku summas 7,01 eurot, kohvijoogi maksumusega 2,70 eurot, BBQ kana võileiva maksumusega 2,99 eurot ehk kokku kaupa koguväärtuses 12,70 eurot. Isik lahkus kauplusest kauba eest tasumata ja ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Rikutud kaubaks oli kohvijook, BBQ kana võileib ning Dumle šokolaad.
  5. xxx poolt esitatud avaldus ja õigusrikkuja üleandmise akt tõendavad ka süüdistuses nimetatud varastatu väärtust (I kd, tl 22-23, 25). 4 1-20-6880
  6. I.N-i tegu tõendavad samuti xxx teenindusjaama teenindaja E V kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli ta
  7. juulil 2020 öises vahetuses tööl ja ajavahemikul 00.00–00.20 pandi toime vargus xxx teenindusjaamas. Varguse toimepanemisest teavitas teda klient, peale mida kutsus ta koheselt G4S turvavalve kohale. Turvamehed pidasid oletatava varguse toimepanija xxx keskuse bussipeatuses kinni ning ta toodi teenindusjaama tagasi. Ta tunneb nimetatud isiku kohtuistungil ära. Kõik šokolaadibatoonikesed sai kauplus tagasi, šokolaad Daim oli katki tehtud, kohvijook ja võileib ära joodud, söödud (III kd, tl 67-68).
  8. Kinnipeetu isiku t ja kaudselt kuriteo toimepanemise aega ning kohta tõendab I.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 46-47). I.N peeti kahtlustatavana kinni
  9. juulil 2020 kell 01.10 Tallinnas, xxx juures.
  10. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka I.N-i enda ütlustega, sest ta tunnistab kuriteo toimepanemist (I kd, tl 78-80). Ütluste kohaselt I.N varastas kaupa, sest tal oli kõht tühi.
  11. juuli
  12. a tegu (kannatanu xxx)
  13. Kohtuistungil uuritud videosalvestise (ja selle kohta koostatud vaatlusprotokolliga) (tl 68–72) on tõendatud, et
  14. juulil 2020 kella 12.24 ajal viibis I.N Tallinnas xxx asuvas xxx kaupluses. Vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast videosalvestisest nähtub, et kella 12.20–12.25 ajal astub kauplusesse I.N , seljas tumedad riided. Saalis liikudes võtab ta ühest kastist topsi, valmistab kohvi. Peale seda paneb ta mitu pirukat pakki, võtab kohvitopsi ja lahkub xxx pirukate ja kohvi eest maksmata. Kohtu hinnangul riimub vaatlusprotokollis ja videosalvestisel jäädvustatu xxx-i poolt esitatud avalduses ja õigusvastase teo toimepanemise aktis (I kd, tl 16-18) märgituga. Osutatud tõenditega koostoimes on tõendatud, et I.N võttis Tallinnas xxx xxx kauplusele kuuluvaid tooteid, s.o kaks singi-juustu croissant i kokku summas 2,30 eurot ja kakaokohv maksumusega 2,50 eurot ehk kaupa koguväärtuses 4,80 eurot. Süüdistatav lahkus teenindusjaamast kauba eest tasumata ja peeti turvatöötajate poolt kinni. Kaup oli kinnipidamise hetkel ära tarvitatud, rikutud.
  15. xxx-i poolt esitatud avaldus ning õigusvastase teo toimepanemise akt tõendavad ka süüdistuses nimetatud varastatu väärtust (I kd, tl 16–18).
  16. I.N-i tegu tõendavad ühtlasi xxx xxx asuva xxx kaupluse teenindaja A K kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli ta
  17. juulil 2020 tööl. Ta märkas kahtlase välimusega klienti, kelle tunneb täna ära süüdistatavana kohtuistungil ja asus teda jälgima. Meesterahvas valas endale kohvi ja seejärel pani saiakesi kotti. Meesterahvas võttis kohvitopsi koos saiakestega ja väljus xxx kauplusest tänavale. Noormees liikus kauplusele kuuluvate kaupadega xxx ristmikule ning temale järgnes ka turvamees. Tunnistaja nägi, kuidas meesterahvas viskas vihaga kohvi maha. Pirukaid ka enam müüki panna ei saanud (III kd, tl 54-55 p).
  18. I.N-i tegu tõendavad ka xxx turvatöötaja T S kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt
  19. juulil 2020 kella 12.24 ajal saabus xxx poolt tehtud paanikahäire. Sündmuskohale jõudes kirjeldas teenindaja isikut, kes kauplusest kauba võttis ja lahkus. Tunnistaja märkas isikut umbes 30 meetri kaugusel ja pidas meesterahva kinni. Meesterahval oli käes kohv ja kaks croissant i. Kinnipidamise hetkel viskas meesterahvas asjad maha. Tunnistaja tunneb kinnipeetud isikuna ära saalis viibiva süüdistatava 5 1-20-6880 (III kd, tl 55 p – 56 p).
  20. Kinnipeetu isikut ja kaudselt kuriteo toimepanemise aega ning kohta tõendab I.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 48-49). I.N peeti kahtlustatavana kinni
  21. juulil 2020 kell 12.26 Tallinnas, xxx juures.
  22. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka I.N-i enda ütlustega, sest ta tunnistab kuriteo toimepanemist (I kd, tl 81-82). Ütlustest nähtuvalt pani süüdistatav kuriteo toime, sest ta tahtis süüa. Õiguslik hinnang
  23. Kohtu hinnangul vastab I.N-i tegu varguse (KarS § 199) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
  24. xxx teenindusjaamast ja xxx võetud kaubad olid süüdistatavale võõrad ehk need ei olnud tema omandis, samuti olid need enne süüdistatava tegevust kannatanute valduses. I.N võttis kaubad, väljus kauplusest ja teenindusjaamast. Mõlemal korral järgnes I.N-ile turvatöötaja ja ta peeti varastatud asjadega vahetult pärast vargust kinni. Õiguskirjanduses selgitatakse, et valdus on kehtestatud, asi on ära võetud ja varguse objektiivne koos seis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Kui asi on küll hõivaja käes ja ta on väljunud ruumist, kuid tegu on avastatud ja teda aetakse taga, ei ole ta veel valdust kindlustanud ning vargus ei ole lõpule viidud (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2015, lk 527). Kõnesolevas asjas on aga oluline, et I.N jõudis
  25. juuli
  26. a episoodis võileiva ja kohvijoogi ära tarbida. Toidukauba äratarbimisega saavutas süüdistatav selle üle faktilise võimu, murdes kannatanu valduse. Ka
  27. juulil
  28. a varastatud croissant i oli süüdistatav jõudnud kinnipidamise hetkeks juba süüa (III kd, tl 55). Seega on tegu kvalifitseeritav lõpuleviidud vargusena.
  29. Kohtu hinnangul on I.N pannud vargused toime kavatsetusega (KarS § 16 lg 2). Toidukaupade kannatanutelt äravõtmine nende ebaseaduslikuks omastamiseks oli süüdistatava eesmärk.
  30. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtul ei tekkinud üldmenetluses kahtlust, et I.N oli tegude toimepanemise ajal süüdiv KarS § 33 tähenduses. I.N-i käitumine kohtumenetluses ei andnud alust kahtluseks, et ta ei olnud varguste toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist juhtima. Prokurör on kohtueelses menetluses teinud päringu SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Sellest vastusest ei nähtu , et I.N oleks hiljuti sinna pöördunud ega seda, et tal võiks olla raske psüühikahäire KarS § 34 tähenduses (I kd, tl 2). I.N suhtles üldmenetluses kohtuga valdavalt viisakalt ja vastas küsimustele adekvaatselt. Kuigi ta keeldus kohati küsimustele vastamisest või selgituste andmisest, oli kohtu veendumuse kohaselt selle põhjuseks kohtulikus eelmenetluses süüdistatava taotluste rahuldamata jätmine ja süüdistatava kindlameelsus selle kohta, et kohus menetleb tema hinnangul kriminaalasja valesti (vt kriminaalasja tagastamine lühimenetluses, kaitsjast loobumise ja prokuröri taandamistaotluse lahendus üldmenetluses). See ei anna aga alust arvata, et I.N ei oleks süüdiv.
  31. I.N-i kaks vargust on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Viidatud säte sätestab kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui 6 1-20-6880 see on toime pandud süstemaatiliselt. Harju Maakohtu
  32. jaanuari
  33. a otsusest nr 1-199554 (kriminaalasi nr 19231601938) nähtub, et I.N on karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (I kd, tl 34-35). Kriminaalasja nr 19231601938 süüdistusakti kohaselt süüdistati I.N kaheksas varguse episoodis ajavahemikul mai 2019 – august 2019, viimane
  34. augustil 2019 (I kd, tl 34-44). Vangistuses viibis ta seejärel alates
  35. septembrist 2019 (I kd, tl 27). I.N vabanes eelmise karistuse kandmiselt
  36. juunil 2020 (I kd, tl 27). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud kahe varguse toimepanemine ja seda lühikest aega pärast eelmise kohtuotsusega määratud vangistusest vabanemisel. Arvestades toime pandud tegude hulka ja regulaarsust, on varguste toimepanemine muutunud süüdistatava jaoks elustiiliks. Teisisõnu on I.N-i vargused süstemaatilised ja kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. (II) KARISTUS
  37. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
  38. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  39. Kuna I.N puudub töökoht ja ta paneb vargusi toime, et süüa saada, samuti kuna teda on juba korduvalt samaliigiliste kuritegude eest karistatud vangistusega, on karistusliigina põhjendatud vangistus.
  40. Kohtu hinnangul on I.N-i süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisel keskmisest väiksem. Tegemist on kahe episoodiga, millega tekitatud varaline kahju on väike. I.N tunnistas kahju tekitamist ja avaldas valmisolekut kahju hüvitada. Ta selgitas, et varastas toitu seetõttu, et kõht oli tühi ja ta on ilma kindla elukohata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  41. Samas ei saa mõistetav karistus kohtu hinnangul olla sanktsiooni alammääras, mis on KarS § 45 lg-st 1 tulenevalt kolmkümmend päeva. Kohus tunnistab I.N-i süüdi kahe kuriteo toimepanemises. Nendega on kannatanutele tekitatud kahju. Samuti on need pandud toime vähem kui kuu aja möödudes
  42. jaanuari
  43. a kohtuotsusega mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt vabanemist. I.N on varemgi korduvalt karistatud – karistusregistrist nähtuvalt on tal neli kehtivat kriminaalkaristust mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest teda on korduvalt karistatud reaalse vangistusega.
  44. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni alamäära lähedases määras, s.o vangistusega 5 kuud.
  45. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. I.N peeti kahtlustatavana kinni
  46. juulil 2020 kell 01.10 ning vabastati samal päeval kell 15.05 (I kd, tl 46-47). Uuesti peeti ta kahtlustatavana kinni
  47. juulil 2020 (tl 48-49) ning vahistati Harju Maakohtu
  48. juuli 2020 kohtumäärusega (I kd, tl 50-51). Seega tuleb I.N-ile mõistetud karistusaja hulka arvestada

§ 217alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.

juulil

  1. Kandmata karistuseks jääb 4 kuud 29 päeva vangistust, mille algusaega tuleb lugeda alates
  2. juulist
  3. 7 1-20-6880 (III) TSIVIILHAGI
  4. Kannatanu xxx on esitanud tsiviilhagi süüdistatava I.N-i vastu. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi kogusummas 7,44 eurot, mis koosneb xxx xxx teenindusjaamast võetud ning rikutud kaupade (Dumle šokolaadi maksumusega 1,75 eurot, ära tarbitud BBQ kana võileiva maksumusega 2,99 eurot, kohvijook maksumusega 2,70 eurot) maksumusest. Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeks.

§ 381

lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega rahuldab kohus xx tsiviilhagi. 35. Kannatanu xxx on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava I.N-i vastu. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi kogusummas 4,80 eurot, mis koosneb Tallinnas xxx asuvast kauplusest xxx võetud ning rikutud kaupade (2 singi-juustu croissant i maksumusega 2,30 eurot, kohvijook maksumusega 2,50 eurot) kogumaksumusest. Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeks. Seega rahuldab kohus

§ 381lg 6 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel xxx tsiviilhagi. (IV) MUUD KÜSIMUSED Tõkend 36. Süüdistatavale kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. I.N-i vahistamisel oli aluseks uute kuritegude toimepanemise oht. Samadel kaalutlustel jättis kohus kohtu alla andmisel tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Kohtu hinnangul ei ole see alus kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu puudub alus süüdistatavale kohaldatud tõkendi muutmiseks. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem. Menetluskulud 37.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

38. I.N-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

§ 175

lg 1 p 9 tähenduses.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Seega tuleb I.N tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. 39.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on I.N-i menetluskuluks riigi õigusabi korras kaitsjale määratud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalasjas nr 20231601573 on kohtueelses menetluses määratud kaitsja Leelo Viili tasu 97,20 eurot ja kaitsja Liis Suik tasu 162 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja L. Suik tasu summas 97,20 eurot (tutvumine asjas kogutud tõenditega ja kaitseakti koostamine) ja 270 eurot (kohtuistungitel osalemine) (III kd, tl 76-77). Kokku on kaitsjatele määratud tasu kriminaalmenetluses 626,40 eurot. 8 1-20-6880 40.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav I.N on töötu. Samuti puudub süüdistataval kindel elukoht. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et isik varastab süüa, sest kõht on tühi. Tõendist I.N-i maksustatava tulu kohta (I kd, tl 57-60) nähtub samuti, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed I.N-i sissetulekute kohta

  1. aastal. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud alus arvata, et süüdistatava varaline seisund on raske ja menetluskulude tasumine täies ulatuses käbi talle üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et määratud kaitsjatele makstud tasu tuleb jätta osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb I.N-i kanda 1/3 määratud kaitsjale makstud tasust osutatud õigusabi eest summas 208,80 eurot. Ülejäänud osas jääb kaitsjatasu riigi kanda.
  2. Seega tuleb I.N

§ 180

lg 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kuludena kokku 1084,80 eurot.

§ 180lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul.

42. Kriminaaltoimiku juures olevad CD- ja DVD-plaadid jätta asja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.