lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Laura Liisa Mölder Süüdistatav R.U Isikukood: XXX; ajutine elukoht: xxxx/asukoht xxxx; xxxx kodakondsus; emakeel: xxxx; xxxx; töökoht: xxxx; kahtlustatavana kinni peetud 27.04.2021 kuni 28.04.2021; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega nr 1-21-1364
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud (ära kandmata 5k ja 28p) tingimisi
Katseaeg kuni 07.03.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes R.U-le lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel arvata R.U karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.04.2021 kuni 28.04.2021, s.o 2 päeva. Lõplik karistus on 3 kuud ja 8 päeva vangistust. 4.
lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega nr 1-21-1364 mõistetud ja 10.01.2022 Harju Maakohtu otsusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, mis on 30.01.2022 seisuga 4 kuud ja 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 8 kuud ja 6 päeva vangistust, mille kandmist lugeda alates 31.01.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega 121-1364, uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 27.04.2021 kella 08:30 ajal xxxx asuvas C AS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis C AS-le kuuluvad kaubad: kakao sai 7Days väärtusega 0,80 €, vanilje sai 7Days väärtusega 0,80 €, šokolaadimuffin väärtusega 1,70 €, kohvijook cappuccino väärtusega 2,20 € ehk kokku kaupa väärtuses 5,20 €, millega lahkus teenindusjaamast jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi lõpule viimata isiku tahtest sõltumata kuna ta oli kinni peetud, kohvijoogi rikkumisega tekitatud kahju 2,20 eurot, ülejäänud kaubad tagastatud kannatanule rikkumata kujul. Seega R.U pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ehk
MENETLUSE KÄIK Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 25. mail 2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus R.U-le
lg 1 alusel arvata 2 päeva eelvangistust karistuse aja hulka ning kandmata karistuseks lugeda 4 kuud ja 18 päeva vangistust. Suurendada antud karistust Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega mõistetud 3 1-21-3736 karistuse ärakandmata osaga, milleks on 30.01.2022 seisuga 4 kuud ja 28 päeva vangistust, lõplikuks liitkaristuseks lugeda 9 kuud ja 16 päeva vangistust. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Maakohus kuulanud ära süüdistatava seisukoha esitatud süüdistuse kohta ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 27.04.2021 kella 08:30 paiku xxxx asuvas C AS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas kakao saia 7Days väärtusega 0,80 eurot, vanilje saia 7Days väärtusega 0,80 eurot, šokolaadimuffini väärtusega 1,70 eurot ja kohvijoogi cappuccino väärtusega 2,20 eurot ehk kokku kaupa väärtuses 5,20 eurot, varguse katse toime panemine R.U poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Tunnistaja F.-I. V. ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 2-4) oli ta klienditeenindajana tööl xxxx-s, kui nägi, kuidas üks meesterahvas toimetab teenindussaalis ja siis väljub poest kassa juurest läbi käimata. Üks klient, kes seda pealt nägi, tõi selle mehe poodi tagasi ja selle käigus kukkus mehel maha kohvitops. Siis ta küsis sellelt mehelt, kas kauba eest on tasutud ja mees vastas, et ta ei kavatse maksta ka. Leidis isiku juurest veel 3 nende kioski toodet, mis tagastati rikkumata kujul. Kohale kutsuti turvamees. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti sündmuskohal 27.04.2021 turvatöötaja poolt varguse kahtlusega kinni R.U ja anti politseile üle (tl 25-30). Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 18-21), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestust. Nähtub, kuidas 27.04.2021 kella 8:31 paiku siseneb xxxx-sse mees ja liigub kohviautomaadi juurde. Tal on käes veel pakend toodetega. Siis väljub mees poe uksest asjadega nende eest maksmata. Tema järgi jookseb teine mees, toimub väike rüselemine ja kohvitops kukub õues maha. Mees toimetatakse poodi sisse tagasi. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 31) tunnistab R.U oma süüd ja kahetseb tehtut. Ta tahtis süüa, kuid raha ei olnud. Võttis saiakesed ja kohvi ja ei maksnud nende eest. Jõudis poest välja, kui üks klient pidas ta kinni ja viis poodi tagasi. Siis kutsuti turvamehed ja politsei. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu C AS avaldusest (tl 5-6) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 27.04.2021 kella 8:30 paiku xxxx asuvas C AS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati C AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 5,20 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kauba äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna töötaja kahtlustas süüdistatava poolt esemete äravõtmist ja peale kioskist väljumist peeti süüdistatav kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, 4 1-21-3736 seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus võileiva äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui klient ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga.
Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Karistusregistri väljavõttest (tl 36-37) nähtub, et R.U on varem 4 korda karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemises, viimati Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega nr 1-21-1364
Arvestades varem toime pandud tegude hulka ja regulaarsust, siis on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud süüdistatava jaoks elustiiliks hankides sel viisil poest meelepäraseid asju. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, s.o süstemaatilise vargusega. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani R.U oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o
TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu C AS esitatud tsiviilhagi 2,20 euro nõudes (tl 12). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud esemed püüdis varastada süüdistatav, varguse katse käigus pillas ta maha kohvi, ehk rikkus kauba, muutes selle realiseerimiskõlbmatuks ja tekitades sellega varalist kahju 2,20 euro ulatuses. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS 5 1-21-3736 § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista R.U-lt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 2 p 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Hinnates süüdistatava süü suurust
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju 2,20 euro ulatuses. Arvestades varastada proovitud esemete väärtust (5,50 eurot) ning seda, et tegemist oli toidukaubaga, samuti asjaolu, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates on R.U süü väike. Süüdistatav on oma tegu kahetsenud ja kohus võtab seda kergendava asjaoluna arvesse. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt on süüdistatavat varem 4 korral karistatud
Kohus leiab, et süüdistatav peaks juba olema aru saanud, et üha uute süütegude – ükskõik kui väikses rahalises väärtuses - toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata tema olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida olukorrale, kus isik teiste isikute arvelt elatub ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.h tekitatud kahju väga väikest väärtust, kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) esinemist ning üld- ja eripreventsiooni, on siiski võimalik süüdistatavale mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 5 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes R.U-le lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvatakse R.U karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.04.2021 kuni 28.04.2021, s.o 2 päeva ja lõplik karistus on 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Käesolev kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Seega tuleb
lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega nr 1-21-1364 mõistetud ja 10.01.2022 Harju Maakohtu otsusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, mis on 30.01.2022 seisuga 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 8 kuud ja 6 päeva vangistust, mille kandmist lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 31.01.2022. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi või osaliselt tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistrist nähtub, et R.U on 4 kehtivat karistust varguste toimepanemise eest ja eelmise kohtuotsusega määratud karistus on juba pööratud täitmisele. Seega ei ole tegemist isikuga, kes on esmakordselt süüdi mõistetud ja keda mõjutaks lühemaajaline vangistus, vaid tegemist on korduvalt vangistust kandnud isikuga. Lisaks sellele pani R.U käesoleva varguse toime vähem kui kahe kuu möödudes eelmise kohtuotsuse kuulutamisest ning kohtu poolt määratud katseajal. Seega jätkas isik ka katseajal varavastase kuriteo toimepanemist. Kohtu arvates näitas süüdistatav sellise käitumisega oma allumatust kehtestatud korrale ja seda, et varem mõistetud karistused ei ole tema suhtes oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu poolt 7 1-21-3736 määratud katseajal uue kuriteo toimepanemine toob süüdimõistmisel endaga automaatselt kaasa
lg 2 sätestatud liitkaristuse moodustamise nõude eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osaga. Samuti ei täitnud R.U eelmise kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid, mistõttu esitas kriminaalhooldaja tema suhtes kohtule erakorralise ettekande ning talle 08.03.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele. Sellistest R.U isikuandmetest ja käitumisest tulenevalt ei ole R.U isikuks, kelle suhtes võiks üldse kaaluda vangistusest tingimuslikku vabastamist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, mistõttu kuulub mõistetud karistus reaalselt ärakandmisele. ASITÕENDID Kriminaaltoimikus asub asitõendina 1 CD-plaat videosalvestustega (tl 17), mis jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad riigituludesse menetluskuludena väljamõistmisele teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava näol on tegemist süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuga. Seetõttu tuleb sundraha süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud võib KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.