Obsah (9)

§ 67§ 475§ 477§ 371§ 168§ 150§ 660§ 372§ 447

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2639 Tsiviilasi M. P. kaebus kohtutäituri T. P. tegevuset

) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, st täiturile kaebamine on kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). 3.
4. Praegusel juhul esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse
5. juulil
6. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on kõnealuse kaebuse kätte saanud
7. juulil 2022 (dtl 12) ja
8. septembril 2022 avaldajale vastanud, et töötasust kinnipidamisi tehtud ei ole, kuid kaebuse lahendamine võtab aega (dtl 11).
9. novembril 2022 on kohtutäitur leidnud, et põhjus raha tagastamiseks puudub (dtl 5). Motiveeritud otsust kohtutäitur kaebuse kohta teinud ei ole. Kohus leiab, et olukorras, kus on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebuse kohta motiveeritud otsust teinud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna avaldaja on sellisel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt ka Riigikohtu
10. oktoobri
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9). 3.
12. Ka peab kohtule esitatud kaebus olema TMS § 218 lg 1 mõttes tähtaegne, st kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada kaebuse maakohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega kohtu arvates arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee (vt Riigikohtu
13. novembri
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 14). Kaebuse kohta otsuse tegemata jätmine ei tähenda seda, et menetlusosalisel on kaebuse esitamiseks maakohtule piiramatu aeg. Nagu eelpool märgitud (vt määruse põhjenduste p 3.1), sai kohtutäitur kaebuse kätte
15. juulil 2022 ning leidis
16. novembril 2022, et põhjus raha tagastamiseks puudub. Lisaks pidasid avaldaja ja kohtutäitur elektronkirjavahetust kuni
17. detsembrini 2022 (dtl 3). Avaldaja esitas kaebuse kohtule
18. veebruaril 2023 (dtl 1). Arvestades TMS § 217 lg-s 3 ettenähtud tähtaega, mil kohtutäitur peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema, pidi kohtu arvates 2 avaldajale olema vähemalt
19. a augusti lõpus selge, et kohtutäitur kaebust motiveeritud otsusega tähtaegselt ei lahenda. TMS § 218 lg 1 mõttes õigel ajal kohtusse pöördumiseks ei saa pidada aega, mis leiab aset ligikaudu pool aastat pärast kohtutäiturile kaebuse esitamist. Isegi kui lugeda kohtutäituri
20. novembril 2022 esitatud seisukoht otsuseks TMS § 217 lg 3 mõttes, pidanuks avaldaja kaebusega kohtusse pöörduma TMS § 218 lg 1 järgi kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest, s.o hiljemalt
21. detsembril
22. Eelnevat arvestades kohus leiab, et kohtule esitatud kaebus ei ole TMS § 218 lg 1 mõttes tähtaegne. Kohus lisab, et kuigi TMS § 218 ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, on kohtu arvates ennistamine siiski võimalik (analoogia korras TMS § 217 lg-ga 2). Samas alus kohtule esitatud kaebuse tähtaja ennistamiseks (

§ 67

lg-d 1 ja 2) praegusel juhul puudub, kuna asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal esinenuks mõjuv põhjus tähtaja järgimata jätmiseks. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ootas kohtutäituri motiveeritud otsust, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Seega ei ole võimalik kaebuse esitamise tähtaega ka ennistada. 4.

§ 475

lg 1 p 15 kohaselt on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi, mida kohus vaatab

§ 477

lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu arvates saab

§ 477

lg-st 1 tulenevalt jätta lisaks hagile ka hagita menetluses esitatud avalduse ja kaebuse kohtutäituri otsuse peale

§-s 371 sätestatud alustel menetlusse võtmata (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18). Kohus jätab kaebuse

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna avaldajal ei ole võimalik sellega taotletavat eesmärki saavutada. 5. Menetluskulud tuleb

§ 168

lg 1 (koosmõju

§ 477lg-ga 1) alusel jätta kaebuse esitaja (avaldaja) kanda.

Kuna kohtutäitur ei ole toiminguid teinud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. 6. Kohus selgitab, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu on avaldajal õigus esitada maakohtule taotlus tasutud riigilõivu (20 eurot) tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

7.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt (koosmõjus

§ 447

lg-ga 1) võivad avaldajad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3