) § 645 lg 1 alusel ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse
8. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis elatisnõude rahuldamata ja hagejate menetluskulud nende endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Seega tuleb vastavas osas maakohtu otsus tühistada ja tühistatud osas tsiviilasja menetlus lõpetada. Ülejäänud osas (s.o tõendite vastuvõtmise ja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas) on maakohtu otsus
9. Kohtuistungil selgitati pooltele
§-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Lisaks selgitati
lg-s 1 sätestatut, millal on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. 10.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi
11.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise. 12. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.