lg 2 p 1, 6 ja § 142 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 13 aastat Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Meelis Juursoo Süüdimõistetu Vello Kask (isikukood: 37005156013; vabanemisjärgne elukoht puudub; viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 1, 6 järgi ja karistatud vangistusega 13 aastat,
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 6 1 aastat.
lg 1 alusel üksikaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Vello Kasele liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt viibib Vello Kask alates 11.01.2011 süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 11.01.
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes
lg 2 p 2, 7 alusel järgnevad kohustused: - mitte tarvitama alkoholi – kinnipeetava kuritegude põhjusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, 2 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - mitte viibima lasteasutuste/õppeasutuste läheduses ning mitte suhtlema alaealistega. Prokurör on kirjalikus seisukohas ei toeta süüdimõistetu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kuigi positiivne asjaolu on süüdimõistetu Vello Kase puhul eelnev vangistuses töötamine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Vello Kask viibib vanglas kolmandat korda ja seda raskete toimepandud seksuaalkuritegude eest, kus kannatanuks olid alaealised. Tal on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire, mis on toimepandud kuritegude ajendiks. Vangistuses on V. Kask loobunud läbimast sotsiaalprogrammi Uus Suund, kuna ei pea seda kohustuslikuks. Samuti ta ei tunnista toimepandud kuritegusid ja leiab, et lapsed valetavad. Seega ei ole ta kuni antud ajani adunud enda poolt toime pandud raskete kuritegude tagajärgi ja lubamatust. Kuivõrd tihtipeale käituvad inimesed tulevikus nii, nagu nad käitusid minevikus, siis võib V. Kaselt karta ka edaspidi just raskete, laste vastu suunatud kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetul puudub vabaduses toetavad lähedased ja kindel töökoht ning seega ka seaduslik sissetulek. Samas on isikul tasumata võlanõuded. Vabanemise korral puudub V. Kasel kindel ja kontrollitud elukoht ja sellest tulenevalt on tal täitmata tingimisi ennetähtaega vabastamise üks eeldus. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Vello Kase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vello Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 24.03.2023 Süüdimõistetu Vello Kask osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et uusi distsiplinaarkaristusi ei ole tal juurde tulnud. Soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, aga ei ole kuhugi vabaneda. Elamispinda tal ei ole, sest eelmised elamispinnad olid kõik ametlikud üürikorterid. Rehabilitatsioonikeskusesse ta elama minna ei soovi, kuna need on usklike omad. Kui sinna minna, siis peab minema palvustele ja kui ei käi, siis saadetakse tagasi. Vabanemisel töökoht puudub ja ta on ka töövõimetu. Vabanemise korral hakkab sama pensioni. Ema on tal surnud ja kasuisa poolsete sugulastega ei suhtle juba ammu. Alkoholi tarvitas 1992-1993 igapäevaselt. Peale 1993.a. pole tilkagi võtnud. Ühe seksuaalkuriteo 1995.a. pani toime alkoholijoobes. 2004.a. vabanes, siis ta ei võtnud tilkagi ja tal ei ole tõmmet ka. Tal ei ole alkoholiga probleeme ja ta ei saa aru, miks talle alkoholi tarvitamise keeld peale pannakse. Ta ei tea, mida väljas oodata, kuna on nii kaua vangistuses viibinud. Esmalt tuleb elamine otsida ja toetuseid taotleda, ehk saab kuskilt mingi istuva töö. Uusi kuritegusid ta ei pane toime, kuna ei saa õieti liikudagi. II Kohtu põhjendused
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Vello Kask on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega 3 vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKK, nr 1-09-14104, p 21). Seda, kas süüdlane suudab edasiselt käituda õiguskuulekalt, peab ühe kriteeriumina näitama tema karistuse aegne käitumine vanglas (RKKK, nr 3-1-1-91-06). Õiguskuulekat käitumist vangistuse kandmise kestel ei tule siiski mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumisena. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmiseaegset käitumist hinnates ennekõike silmas pidada süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist (RKKK, nr 3-1-1-12, p 19). Kohus leiab, et positiivsena saab süüdimõistetu Vello Kase puhul välja tuua järgmist: - süüdimõistetu on periooditi osalenud vangla tööhõives, s.h majandusabitöölisena, kambrikaaslase hooldajana ja elektrikuna; - süüdimõistetu on 19.07.2012 täitnud töövihiku „Alkohol“ ning toimunud on töövihiku analüüs; - süüdimõistetul on toimunud vestlused psühholoogiga 21.05.2021, 28.06.2021 ja 11.10.2021; - süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Rohkem positiivset Vello Kase käitumisest vangistuse ajal ei ole võimalik välja tuua. Negatiivne on, et Vello Kask on individuaalse täitmiskava täitmise raames loobunud seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi Uus Suund läbimisest. Eelmärgitu näitab, et süüdimõistetul puudub motivatsioon põhjusriskidega tegelemiseks, mis omakorda seab kahtluse alla tema võimekuse seaduskuulekalt käituda ennetähtaegsel vabanemisel. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vello Kask kannab vangistust vastavalt Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusele
lg 2 p 1, 6 ja
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest, mis olid toimepandud alaealiste suhtes. Kohtu hinnangul on Vello Kase poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked, seksuaalse enesemääramise vastased süüteod on Vello Kask alaealiste suhtes toimepannud korduvalt. Süüdistusest nähtuvalt alaealiste vägistamine ja sugulise kire vägivaldne rahuldamine on olnud Vello Kase süstemaatiline tegevus mitme kuu vältel ning karistust raskendava asjaoluna on kohus tuvastanud, et alaealised olid Vello Kasest perekondlikus sõltuvuses. Kohtu jaoks on tähelepanuvääriv, et alkohol mõjutanud Vello Kase varasemat elukäiku ja olnud kuriteo toimepanemise soodusteguriks. V. Kase kohtuistungil antud ütlustest ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema elus on olnud pikemaid ajaperioode, kus ta tarvitas alkoholi igapäevaselt. 1995.a. on ta alkoholijoobes pannud toime seksuaalkuriteo alaealise vastu. Hoolimata eelmärgitust ei pea süüdimõistetu vajalikuks temale ennetähtaegse tingimisi vägistusest vabastamise korral
Kinnipeetava iseloomustuse andmetel eitab Vello Kask kuritegude toimepanemist ja leiab, et ta kannab karistust alusetult, kuna lapsed (s.o kannatanud) valetavad tema peale. Eeltoodust võib järeldada, et V. Kase suhtumine normidesse ning tema motivatsioon oma käitumist muuta võib olla puudulik. Vello Kask ei ole aru saanud toimepandud tegudest ja nende tagajärgedest. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust olla veendunud, et Vello Kasele mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ja vabaduses hoidub Vello Kask uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Negatiivse asjaoluna väärib märkimist, et kinnipeetava iseloomustusest ning süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil nähtuvalt puudub Vello Kasel vangistusest ennetähtaegse vabanemise 4 korral elukoht. Kuna Vello Kasel elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada (
Samuti tasub tähele panna sedagi, et Vello Kasel puudub toetav lähivõrgustik, kes teda vanglast vabanedes toetaks ja abistaks. Kokkuvõttes, Vello Kasel tuleb karistuse kandmist vanglas jätkata, sest kohtul puudub süüdimõistetu vangistustoimiku materjalidega tutvumise järel veendumus, et süüdimõistetu suudaks vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral käituda seaduskuulekalt. Kohus leiab, et Vello Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik ning vabaduses elukoha puudumine. Seega, eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Vello Kase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.