lg 3, § 175 lg 11 ja § 178 lg 11 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 7 aastat 6 kuud Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Helen Puks Süüdimõistetu Jaanus Rohtoja (isikukood: 37807022759; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 3 järgi ja mõistetud karistuseks 5 aastat vangistust;
lg 11 järgi ja mõistetud karistuseks 7 1 aastat vangistust;
lg 11 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust. Jaanus Rohtoja viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 20.10.2016 ja lõpeb 20.04.
lg 2 p 4 alusel otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kuigi positiivne asjaolu on süüdimõistetu Jaanus Rohtoja puhul ITK kava täitmine, siis negatiivseks asjaoluks on süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Jaanus Rohtoja viibib vanglas esimest korda ja seda raskete kuritegude eest, kus 2 kannatanuteks olid alaealised lapsed vanuses 3-16.a. Süüdimõistetu tunnistab enda poolt toimepandud kuritegusid, kuid samas kohati vähendab enda vastutust ja eitab rahalise kasu saamist. Kuriteo tegevused olid hoolikalt ette planeeritud ja Jaanus Rohtoja lähtus omakasust. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Rohtoja käitumine vangistuses on negatiivne. Tal on 05.01.2022 seisuga 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Jaanus Rohtoja on käitumiselt ebastabiilne ja vanglaga koostööd ei tee. Seega J. Rohtoja ei suuda käituda seaduskuulekalt ja reegleid järgivalt isegi range järelevalve tingimustes. Süüdimõistetul puudub vabaduses toetavad lähedased ja kindel töökoht ning seega ka seaduslik sissetulek. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Jaanus Rohtoja tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jaanus Rohtoja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 24.03.2023 Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elama asub xxxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx , mis on valla sotsiaaltöötaja poolt saadud. Töökoht hetkel puudub. Tal on osaline töövõime ehk väike pension ja võtaks end kohe Töötukassas arvele. Haigekassa kindlustus on ka juba olemas. Lähedasi isikuid tal ei ole. Pojale on kirjutanud ja saatnud raha, mida on vanglas teeninud, aga vastukirja saanud ei ole. Lapse ema ei soovi suhelda. Distsiplinaarkaristused on sellest, et kui tal on kõht täis, siis on andnud leiba või piima teistele ja selle eest määratakse distsiplinaarkaristus. Saab aru, et vangla sisekorda tuleb täita, kuid ta ei saa aru, miks toitu raisatakse. Tema käitumine vabaduses saab olema selline, et otsib endale esmalt töö, tasub võlgnevusi ja klaarib suhted, mille on ära rikkunud. On peaaegu 45-aastane ja soovib ülejäänud elu elada tavalist Eesti inimese elu. Vangimajas oma elu raisata ei ole mõtet. See on maha visatud aeg. Alkoholiga ta omavahel kokku ei sobi. Kuriteod tema puhul kindlasti ei jätku. Isiklikult leiab, et see kurjategemine on vale tegu ja ta ei soovi teha seda kellelegi. Ta ei saa aru, et millist koostööd ta veel tegema peaks, kui on pakkunud toitu 4-5 aastat kinnipeetavatele ja vanglaametnikele. See oli suurim koostöö, tal olid 13-14 tunnised tööpäevad ilma puhkepäevadeta. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Kohus märgib, et Jaanus Rohtoja on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes
lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste olemasolu ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Positiivse asjaoluna väärib märkimist, et Tartu Vangla esitatud materjalidega s.h kinnipeetava iseloomustusega ning süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega on leidnud tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on vanglast ennetähtaegse vabanemise korral võimalus elama asuda xxxxxx.xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx aadressil: xxxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu on osalenud vangla tööhõives, läbinud seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi Uus Suund ning osalenud Tartu Rahvaülikooli täiendkoolitusel. Kohtu hinnangul osutuvad aga käesolevas kriminaalasjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivsete asjaoludena arvestab kohus süüdimõistetu isikut ja tema käitumist vanglas. Seisuga 27.03.2023 on Jaanus Rohtojal 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel on Jaanus Rohtoja käitumiselt ebastabiilne ja vanglaga koostööd ei tee. Süüdimõistetu käitumine vanglas kinnitab, et ta ei suuda käituda seaduskuulekalt ja reegleid järgivalt isegi range järelevalve tingimustes ning tema senise käitumise pinnalt on võimalik järeldada, et ta ilmselt ei suuda seaduskuulekalt käituda ka väljaspool vanglat. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et süüdimõistetu kannab esimest kriminaalkaristust. Samas on kuritegude toimepanemise asjaolud väga rasked, kuna toimepandud erinevate seksuaalkuritegude kannatanuteks olid alaealised vanuses 3-16 aastat. J. Rohtoja astus rahalise tasu ja muu hüve eest suguühtesse alaealisega ja pani alaealiste vastu toime muu sugulise iseloomuga teo. Lisaks mõjutas J. Rohtoja alaealisi prostitutsiooniga tegelema ning üles astuma modellina pornograafilises ja erootilises teoses. Kahtlusteta mõjutab Jaanus Rohtoja majanduslikku toimetulekut negatiivselt asjaolu, et tal puudub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht ning toetavad lähedased. Tartu Vangla andmetel on J. Rohtojal tasumata nõudeid summas 23962,53 eurot, vabanemisfondis 841,22 eurot. Seega, positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Jaanus Rohtoja ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu käitumist vanglas on isikust lähtuv oht panna toime uusi kuritegusid (iseäranis alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegusid) jätkuvalt kõrge. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.