Obsah (7)

§ 251§ 249§ 112§ 110§ 77§ 79§ 88

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1842 Määruse kuupäev 17. august 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt Viru Vanglas lühiajal

) § 249 lõike 2 kohaselt lubatav ning tuleks jätta läbi vaatamata. Kui siiski käsitada taotleja

1. augusti
2. a pöördumist vaidena, siis tuleks taotlus jätta esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata. Taotleja on väitnud, et C.C on tema elukaaslane, kuid ei ole seda väidet mitte millegagi põhjendanud. X.X on olnud mitmel korral abielus ning peale seda C.Cga kohtunud kahel lühiajalisel kokkusaamisel. Vastustaja leiab, et selliseid isikuid ei saa üldjuhul kuidagi lugeda elukaaslasteks, kellega koos elatakse ühist perekonnaelu VangS tähenduses. Taotleja ei ole välja toonud, kuidas saaksid tema õigused lühiajalise kokkusaamise mittelubamisest lühiaegse tuttavaga pöördumatult rikutud. Vastustajal ega ka kohtul ei ole võimalik asuda taotleja eest tema taotlust sisustama. Lisaks oleks taotluse rahuldamine põhivaidluse lõplikult äraotsustamine. Vangla on seisukohal, et isegi kui esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis ei oleks tegu olulise mõjuga isiku õigustele ning vangla palub jätta taotluse läbi vaatamata. Viru Vangla märgib, et taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks esitas vanglale X.X. Vangla oli kokkusaamise lubatavust otsustades kohustatud kontrollima kokkusaaja andmeid ja tausta. Vangla esitab C.C kohta väljaselgitatud andmed vastuses kohtunõudele ning palub nende andmete osas menetluse kinniseks kuulutada ja mitte lubada X.Xl andmetega tutvumist. 2 3-21-1842 KOHTU SEISUKOHT
3. X.X esialgse õiguskaitse taotlus on mõistetav sellisena, et taotleja palub kohtul teha Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse lubada teda
4. augustil 2021 lühiajalisele kokkusaamisele C.Cga (

§ 251lõike 1 punkt 3).

4.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. X.X märgib esialgse õiguskaitse taotluses, et ta on esitanud Viru Vanglale

1. augustil 2021 vaide kontaktisiku keeldumise peale lubada lühiajalist kokkusaamist C.Cga. Viru Vangla on X.X eelnimetatud vaide blanketil esitatud pöördumise (registreeritud Viru Vanglas
2. augustil 2021 nr-ga 6-10/23157-1) edastanud kohtule, märkides, et vangla hinnangul ei ole tegemist vaidega, vaid varasema otsuse põhjendamise taotlusega. Kohus ei nõustu Viru Vangla seisukohaga, et X.X poolt
3. augustil 2021 vaide blanketil esitatud pöördumine ei ole käsitatav vaidena. Kohtu hinnangul nähtub eelnimetatud pöördumisest, et taotleja on soovinud esitada vaiet ning vaide sisust nähtuvalt soovib ta vaidlustada vangla otsust, millega teda ei lubata lühiajalisele kokkusaamisele C.Cga. Vaides on põhjendatud, et kokkusaamise mittevõimaldamine rikub taotleja õigusi ning on palutud teha ettekirjutus kokkusaamise võimaldamiseks. Vaie on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (haldusmenetluse seaduse § 75). Kohus märgib, et keelduva otsuse põhjenduste esitamist on taotleja soovinud vanglalt
4. augustil 2021, märkides oma
5. juuli
6. a lühiajalise kokkusaamise taotlusele, et ta soovib sellele kirjalikku vastust (dtl 16). Eelnevat arvestades leiab kohus, et X.X esialgse õiguskaitse taotlus on kohtus lubatav.
7. X.X esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohtule ka taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Riigilõivuseaduse § 60 lõige 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (
8. aprill 2021 kuni
9. august 2021) nähtub, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (

§ 110lõike 1 punkt 1).

6. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lõike 1 esimene lause).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lõike 3 esimene lause).

3 3-21-1842

1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
2. X.X märgib esialgse õiguskaitse taotluses, et C.Cga lühiajalise kokkusaamise ära jäämine toob kaasa taotleja õiguste ja huvide rikkumise ning olulised era- ja perekonnaelu asjad jäävad läbi rääkimata ning lahendamata. See võib taotlejale kaasa tuua suuri ebameeldivusi ja kahjusid, mida ei ole hiljem enam võimalik heastada ega taastada.
3. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse äraotsustamine, sest pärast lühiajalise kokkusaamise võimaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu
4. septembri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19.) Kohus on seisukohal, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud, sest selleks ei esine ülekaalukat vajadust. X.X esialgse õiguskaitse taotlus on üldsõnaline. Taotluses viidatakse vaid sellele, et lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamise korral jäävad olulised era- ja perekonnaelu küsimused lahendamata. Eeltooduga kaasnevad suured ebameeldivused ja kahjud. Kohus märgib, et arvestades Viru Vangla
6. augusti
7. a vastuse nr 2-4/23419-2 sisu (andmeid C.C kohta), ei ole eeltoodu usutav ning kui taotlejal esineb tõepoolest vajadus arutada C.Cga era- ja perekonnaelu küsimusi, siis on seda võimalik kohtumenetluse kestel teha ka telefonikõnede või kirjavahetuse teel. Lisaks märgib kohus, et asjaolu, et C.C on käinud varasemalt lühiajalistel kokkusaamistel taotlejaga, ei tähenda seda, et lühiajalisi kokkusaamisi tuleks igal juhul võimaldada ka tulevikus. Kokkusaamiseks loa andmisel võidakse võtta arvesse ka vahepealsel ajal muutunud asjaolusid. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal seega esialgse õiguskaitse vajadust. Lühiajalise kokkusaamise ärajäämine
8. augustil 2021 ei põhjusta taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul on ka taotleja ise möönnud võimalust, et kokkusaamine ei pea toimuma tingimata
9. augustil 2021, vaid võib toimuda ka hiljem. Nimelt on taotleja vanglale
10. augustil 2021 esitatud vaides (dtl 14-15) taotlenud „lubada mulle lühiajaline kokkusaamine taotletud isikuga 19.08.
11. a või lubada lühiajaline kokkusaamine“.
12. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (vt Riigikohtu
13. veebruari
14. a määrus asjas nr 3-20-915, punkt 15). Eeltoodule tuginedes jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei hinda kohus muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust.
15. Viru Vangla on kohtule
16. augustil 2021 esitatud vastuses nr 2-4/23419-2 palunud kuulutada menetluse kinniseks sama vastuse osas ning täpsemalt vastuse selles osas, mis puudutab lõiku, kus on kajastatud andmeid C.C kohta. Viru Vangla soovib X.X toimikuga tutvumise õiguse piiramist vastuses kajastatud C.C andmete osas. Kohus märgib, et Viru Vangla
17. augusti
18. a vastuses nr 2-4/23419-2 sisalduv teave on tunnistatud Viru Vangla poolt asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 12 alusel. Arvestades seda, et nimetatud vastuses kajastuvad C.C eraelulised andmed, mille osas esineb vajadus hoida neid saladuses, siis kuulutab kohus haldusasja menetluse neid andmeid puudutavas osas

§ 77

lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 4 3-21-1842 punkti 3 alusel kinniseks. Tuvastatav ei ole, et huvi asja avaliku arutelu vastu oleks saladuse kaitse huvist suurem. Kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (

§ 79

lõike 1 punkt 3 ja lõige 2).

§ 88

lõige 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud õigust võib piirata

§ 79lõikes 1 loetletud alustel.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohus leiab, et Viru Vangla taotlus X.X toimikuga tutvumise õiguse osaliseks piiramiseks on põhjendatud, et kaitsta C.C eraelulisi andmeid. Vajadus seda teavet salajas hoida on vangla kirjeldatud põhjustel kaalukam kui kaebaja huvi teabega tutvuda.

§ 88

lõike 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Eelnevat arvestades võimaldab kohus X.Xl tutvuda Viru Vangla

1. augusti
2. a vastusega nr 2-4/23419-2 selliselt, et selles sisalduvad C.C andmed on kinni kaetud. Tuginedes eeltoodule kuulutab kohus praeguse asja menetluse osaliselt kinniseks ning piirab osaliselt ka taotleja õigust toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju. (allkirjastatud digitaalselt) 5