Obsah (5)

§ 101§ 100§ 96§ 99§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-19399 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V Si hagi A Si vastu elatise

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja T Si arveldusarvele nr xxx iga kuu
2. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
3. V S esitas esindaja kaudu 29.12.
4. a maakohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks A Si vastu. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja emal puudub igasugune vara. Sissetulekuks on peretoetus ja toimetulekutoetused, mis on iga kuu erinevad summad. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 225,64 eurot kuus alates 01.11.
5. aastast. Hageja palub väljamõistetud elatis kanda T Si arveldusarvele xxx iga kuu 10-ks kuupäevaks. Hageja märgib, et kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik ja palub asja lahendada kirjalikus menetluses.
6. Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas jäi hageja seaduslik esindaja esitatud nõude juurde. Kostja väitele, et kinnipidamisel palus kostja hageja seaduslikule esindajale anda üle 390 eurot ei vasta tõele, nimetatud summa oli 290 eurot. Nimetatud toimingu kohta on koostatud ka akt. Selle summa oli eelnevalt andnud lapse ema kostjale isiklikuks kasutamiseks ja see ei saa olla hagejale ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Detsembrist laekub peretoetus lapse ema arveldusarvele. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõesti eelnevalt kostjale meelde tuletanud, et tal tuleb ülalpidamiskohustust täita, kuna kostja oli vahistatud, kuid see ei muuda seadusliku alust hagejal elatist saada. KOSTJA VASTUS
7. Kostja A S märgib hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses, et ei keeldu elatise tasumisest, kuid peale seda kui hageja poolsed valeväited ja põhjendused on parandatud. Kostja märgib, et enne vahistamist oli tema sissetulekuks töövõimetuse pension 315 eurot. Kostjal vara puudub, tema suhtes on välja kuulutatud pankrot ja algatatud võlgadest vabastamise menetlus. Asja lahendamine kirjalikus menetluses on võimalik siis, kui muudetakse ära elatise nõudmise kuupäev. Kohtule on esitatud valeandmed. Elatist nõutakse alates 01.11.
8. a, kuid vahistamisepäeval, s.o 08.11.
9. a andis kostja uurijale 390 eurot, mille palus anda üle lapse emale, pangakaardi kus oli lapsel 130 eurot. Seega on lapse ema saanud novembris
10. a lapse kasvatamiseks 390 eurot. Enne vahistamist elasid hagejaga koos ühise perena 4 aastat ja 2 kuud. Kostja on seisukohal, et elatist saab nõuda alates 01.12.
11. a, vastasel juhul oleks tegu kelmusega. Kostjal ei ole vastuväiteid, et elatis hageja kasuks välja mõistetakse seni kuni kostja on vanglas. Kostja ei ole oma last hüljanud ja vanglast vabanedes kavatseb hagejat ise kasvatada. 2 Kostjal on vastuväide, kas selle kohta, et ta ei ole varem oma last toetanud. Kui ema sissetulekuks on 60 eurot, millest siis laps neli aastat elas. Kostja on remontinud lapse ja lapse ema korteri elamiskõlblikuks. Kostja märgib, et korter, kuhu ta panustas remondi ja sissetulekuga, kuulub tema tütrele. Asjaolu, et lapse ema väidab, et on korduvalt meelde tuletanud ülalpidamiskohustuse täitmist, on arusaamatu, kuna nad elasid ühise perena siis kuidas oleks pidanud kostja eraldi veel elatist maksma. Kui need valeväited ära parandada, siis on kostja nõus elatise maksmisega. Kostja on seisukohal, et nõue peab olema aus ja korrektne. Lõppseisukohas tunnistab kostja eksimust üleantud rahasumma üle. Samas on ta seiskohal, et 290 eurot ei andnud eelnevalt hageja ema talle isiklikuks kasutamiseks, see summa on kostja pensioni summa mida ta igakuiselt saab. Väheusutav on, et hageja ema andis selle summa kui lapse ema sissetulekusk on 60 eurot peretoetus. Lapse ema pangakaart on arestitud. Kostja tunnistab elatise väljamõistmist alates 01.12.
12. a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
15. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
16. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. V S on A S tütar. 8.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). 3 Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.11.
2. a (hagi on kohtule esitatud 29.12.
3. a) 225,64 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.
4. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
7. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,20 eurot (alates 01.04.

1. a), mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
3. aprillil. Keskmine brutopalk
4. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Seega lähtub kohus 2022.a keskmisest brutopalgast 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhine miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi 11.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,20 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209.20 + 50,55 =259,75 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 26 lõike 1 ja 2 kohaselt, võetakse peretoetuse suuruse kindlakstegemisel arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus. Hageja seaduslik esindaja kasvatab hagejat, ühe alaealise suhtes on T Sil isiku- ja varahooldusõigus, kuid laps elab isaga. Kahe alaealise lapse suhtes on T Sil võetud ära või piiratud laste isiku- ja varahooldusõigust. Seega saab käesolevas asjas arvestada hagejale makstavaks peretoetuse suuruseks 80 eurot. 4 Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 259,75 - 40=219,75 igakuine elatis.

1. Kostja ei ole vaidle vastu elatise tasumisele, ega ei ole vaidlustanud ka nõutud igakuise elatise suurust, vaid elatise välja mõistmise alguskuupäeva. Kostjal puuduvad vastuväited elatise maksmiseks, kuid ta ei nõustu hageja poolt esitatud valeväidetega. Kostja märgib, et tema suhtes on tema suhtes on välja kuulutatud pankrot ja algatatud võlgadest vabanemise menetlus. Kohus selgitab, et nimetatud asjaolu ei vabasta kohustatud isikut lapsele elatise maksmise kohustustest (PankrS § 176 lg 2). Kostja väide, et korter, kus hageja koos emaga elab, kuulub lapsele vastab tõele. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub korteriomand aadressil xxx, alates 28.01.
2. a V Sile.
3. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt, alates 01.11.

1. a (elatisehagi esitati kohtule 29.12.2022).. Hageja esindaja on tunnistanud, et novembris
2. a sai ta uurija käest kostja poolt antud 290 eurot. Kohus nõustub kostja väitega, et kui hageja esindaja märgib enda sissetulekuteks peretoetuse ja toimetulekuteotuse, siis on väheustutav, et lapse ema annab oma sissetuleku kostjale isiklikuks kasutamiseks. Kohus märgib, et tagantjärgi esitatud ülalpidamisnõue ei täida enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneb kohustatud isiku tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.
3. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.
4. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
5. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab A Silt välja elatise V Si ülalpidamiseks alates 01.12.
6. a igakuiselt 219,75 eurot. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal
7. aprillil. Menetluskulude jaotus 5
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6