) § 613 lõikele 1 p 1 lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel mh asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud KrtS §-s 33 sätestatud nõude.
477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hageja algatatud kohtuvaidlus tuleneb korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi ning seetõttu alates 1. jaanuarit 2018 on tegemist hagita menetluse asjaga. 10 Kohus on seisukohal, et menetlusliigi valik ei vii käesoleva tsiviilasja ebaõigele lahendamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (
lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).
lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Tuvastatud on, et hageja oli alates 13.03.2020.a. kuni 06.04.2021.a. Xxxx omanik ja kortermajas on asutatud korteriühistu. Hageja oli korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on korteri xxxx remondi käigus vahetanud põrandatalad. Hageja on vahetanud ka kortermaja trepikojas pehkinud ja mädanenud põrandatalad. Vaidlus on kas hageja poolt teostatud remont olid tööd, mille tegemata jätmisel asja seisund halveneks oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja rikkus oma tegevusetusega seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid. Hageja tellis pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümberehitustööd ning tasus nende eest kokku 4 392 eurot. Hageja tugineb esitatud nõudes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lõikele 1 mis näeb ette, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Hageja märgib, et vastavalt KrtS § 4 koosneb korteriomand eriomandi ja kaasomandi esemest. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega on põrandatalade näol tegemist kaasomandi esemega, mis on korteriühistu vastutusalas. Hageja oli kulutuste tegemise hetkel asja puutuva korteri korteriomanik KrtS § 37 lõike 1 tähenduses. Samuti ei ole ilmselt vaidlust selles, et hageja tegi kulutusi ega selles, et tema tehtud kulutused tehti kaasomandi eseme suhtes. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole eriteadmisi omava isiku arvamusega tõendanud, et tema tehtud kulutused olid vajalikud KrtS § 37 lõikes 1 tähenduses. Kostja märgib, et vastavalt TsÜS § 63 on vajalikud need kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. KrtS eelnõu seletuskirja leheküljel 66 on märgitud, et kaasomandi säilitamiseks vajalikud toimingud on sellised, mille tegemata jätmisel asja seisund halveneks oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. 11 Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku majandamiskulude hüvitamise nõue korteriühistu vastu võib tuleneda KrtS § 37 lõikest 1, mis näeb ette, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kulutuste vajalikkust tuleb hinnata TsÜS § 63 p 1 järgi (vt analoogia korras nt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16) Kohus ei nõustu seisukohaga, et korteriühistu on oma kohustuse (kaasomandi korrashoiukohustus) jätnud täitmata või olnud selle täitmisel tegevusetu. Sellekohaseid tõendeid maakohtule esitatud ei ole. Kaasomandi eseme säilitamiseks on korteriomanikul kui kinnisasja kaasomanikul õigus teha kaasomandi säilitamiseks vajalikud sellised toimingud, mille tegemata jätmisel asja seisund halveneks oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. Käesolevas asjas oli võimalik otsustada asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil, ehk oleks pidanud eelnevalt pöörduma ja ootama ära muinsuskaitseametilt soovitused, kaasata teised kaasomanikud, saada nende nõusolek. Tõendatud ei ole asjaolu, et kohese sekkumiseta oleks koridori põrand sisse kukkunud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (§ 5 lg 2). Kohus tuginedes Ekspertiisibüroo OÜ poolt koostatud ekspertiisile asub seisukohal, et käesolevas vaidluses, ei olnud hageja poolt kaasomandile tehtavad sellises mahus tööd vajalikud. Ekspertiisiaktist nähtub, et teostatud töödega ei ole asendatud laetalade kandevõime tagatud. Asendatud torustike kinnitus ja isoleerimine ei vasta nõuetele. Hagiavalduses märgib hageja, et kevadel 2020 ostis ta korteri nr xxxx majas ja alustas seal remonti. Hageja väidab, et korteri põrand vetrus ja remondi tegemise käigus avastas ta, et põrandatalade seisund on sellises olukorras, et kohese sekkumiseta oleks põrand läbi kukkunud. Korteri ostmisel pidi hageja eelnevalt korteriga tutvuma, mille käigus tuvastama, et põrandaga on probleem. Korteri ostmise tehing ei ole mingi riideeseme ostmine e-poest, et ostja ei ole eelnevalt tutvunud ja üle vaadanud korteriomandi reaalosaks oleva korteriga, samuti ehitisega, milles asub nimetatud korter ja ehitise aluse maaüksusega. Järelikult pidi hageja juba korteri ostmisel teadlik, et põrand on ohtlik ja vajab remonti. Kui nimetatud puudus selguski hiljem siis oli hagejal võimalus esitada nõue korteri müüjale, kuna tegemist võis olla müügieseme varjatud puudusega. Hageja nõuab tasu VÕS § 1018 lõike 1 p 1 ja 2 ja VÕS § 1023 lõige 1 alusel. Ühtlasi saab rääkida ka alusetu rikastumise nõudest VÕS § 1042 lõikest 1. Võlaõigusseaduse § 1018 lõike 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 1018 lõigete 1 ja 2 kohaselt on õigustatud käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui aetakse võõrast asja, asjaajaja tahab soodustada teist isikut, asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus ja esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: asjaajamine vastab soodustatu huvile või soodustatu kiidab asjaajamise heaks või jääks asjaajamiseta õigeaegselt täitmata soodustatud seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele asumine muul põhjusel olulise avalikes huvides. 12 Kohus on seisukohal, et praeguses asjas ei ole seadusest tulenevad eeldused täidetud. Kohus märgib, et käsundita asjaajamise heakskiitmine VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes tähendab asjaajamisele asumise, mitte aga selle tulemuse heakskiitmist. Heakskiitmine eeltoodud sätte mõttes tähendab tehingut, st õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes. Kuna kostja on juriidiline isik, siis eeldaks tema käsundita asjaajamise heakskiitmine ka esindusõiguse olemasolu isikul, kes tema nimel käsundita asjaajamise heaks kiidab. Asjaolu, et isik kes esitles ennast juhatuse esimehena ja käis ülepäeva meestega juttu rääkimas ei ole veel juriidilise isiku poolne heakskiit asjaajamise asumise mõttes. Samuti ei saa e-kirjavahetust lugeda tahteavalduseks ja heakskiitu kui tehingut. Samas ei ole hageja tuginenud sellele, et e-kirjavahetus kujutab endast kostja heakskiitu kui tehingut. Ka ei ole esile toodud asjaolude alusel võimalik tuvastada, et töö tegemiseks oleks esinenud mõni seadusest tulenev alus. Kuna ei ole täidetud VÕS § 1018 lõike 1 p-st 2 tulenev eeldus ei ole hagejal VÕS § 1023 lõike1 alusel õigus nõuda, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. VÕS § 1042 lõige 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette tingimused, mis välistavad kulutuste hüvitamise esimeses lõikes kirjeldatud olukorras. VÕS § 1042 järgse kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on mh see, et kulutuste tegija on olnud heauskne VÕS § 1024 lg 4 mõttes. Ekspertiisiakti kokkuvõtte p 7.9 kohaselt parandustööde tulemusena vähendati oluliselt vahelae kandevõimet, helipidavust, tulepüsivust ning ehitati välja torustikud, mis pikaajalisel kasutamisel põhjatavad täpselt samasuguseid kahjustusi, kui need, milliste kõrvaldamiseks töö algselt ette võeti. Hageja poolt esitatud Ehitajamees poolt koostatud 05.09.2020.a. arve nr 052520 ei ole korrektne ja ei tõenda kas arves märgitud kõik tööd olid vajalikud, milline tööde maht ja materjalid ei ole korter nr xxxx remondi töödeks. Arve kohustuslikuks rekvisiidiks on ka maksetingimused ja tähtaeg. Eeltoodud põhjustel jääb hagi rahuldamata ja puudub vajadus käsitleda poolte väiteid, mis puudutavad kahjuhüvitise (remonditööde kulu) suurust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 13 Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte enda kanda. Maido Roots Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Ringkonnakohtu 03.03.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 10. oktoobri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti maakohtu otsuse põhjendusi. 10.10.2022 kohtuotsus 2-21-7273 jõustus 04. aprillil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Lea Herne referent /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.