a. kuni põhinõude 10 565.- euro täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja täpsustas 06.02.2023 nõuet seoses kostja poolt menetluse ajal osaliselt võla tasumisega ja palus välja mõista kostjalt põhivõlga 8565 €, viivist 4163,61 € ja alates 07.02.2023 viivist põhivõlgnevuselt (8565 €)
) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingu tingimustele, seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõua
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist, viivist.
§
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 4
lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 järgi asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. II Vaidlustamata asjaolud F OÜ ja kostja sõlmisid 2019.a. detsembris müügilepingu, millega F OÜ võõrandas kostjale sõiduki Peugeot Boxer (VIN kood XXX. F OÜ andis sõiduki kostjale üle. Kostja kohustus vastavalt kokkuleppele tasuma sõiduki eest 19 565.- eurot. Müüja esitas 31.12.19 kostjale arve nr 200066 müügihinna maksmiseks ja selle maksmise tähtaeg oli 14.01.
lg 1, § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi täita vastavalt kokkulepitud ajal ja ulatuses ehk graafikus ettenähtud ajal ja ulatuses. Vaidlust polnud selles, et F OÜ ühines
lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 tulenev müügihinna tasumise kohustus täita kokkulepitud tähtaegadel ja ulatuses (graafiku järgi) X OÜ-le. Vaidlust ei olnud selles, et kostja tasus enne hagi esitamist kokku 9000 eurot, millest viimane makse oli 11.09.22 1000 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjadega 21.09.22 ja 28.09.22, et X OÜ loovutas nõuded, mis tal olid kostja vastu arve nr 200066 järgi, hagejale (hagi lisa 4). Arvest nr 200066 nähtub, et tegemist on F OüÜ ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõudega. Lisaks on e-kirjades märgitud, et hagejale on loovutatud ka viivised, mis tulenevad viidatud arvest. Arvest nähtuvalt ei ole selles märgitud mingit viivisemäära. Seega on osaliselt õige kostja väide, et viivise kokkuleppe puudub, ent märgitul pole tähtsust. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, mis on
lg 1 p 6 järgi seadusjärgne õiguskaitsevahend, mida võlausaldaja saab kasutada kohustuse täitmisega viivitanud võlgniku vastu ilma võlgniku kokkuleppeta. Kostjale on põhivõla ja viivise nõude loovutamisest teatatud
järgi mainitud e-kirjade kohaselt ja kostja ei ole nõude loovutamisest teadasaamist vaidlustanud. Seega sai võlausaldajaks olnud X OÜ loovutada hagejale seadusjärgses suuruses viivisenõudeid, mis tal said olla kostja vastu. Eeltoodu alusel on hageja astunud
lg 1, 2 järgi nii põhivõla kui seadusjärgse viivise nõudes kostja vastu X OÜ asemele ning tal on põhimõtteliselt õigus nõuda kostjalt nii kohustuse täitmist kui seadusjärgset viivist
Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta tasus müügihinnast kokku 9000 €. Kostja väited, et hageja sõlmis suuliselt kostjaga uue maksegraafiku müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, mis kehtib ja mida pole üles öelnud, ja mida tal tuleks täita ja välistaks hagejal nõuda ülejäänud müügihinna tasumist, on tõendamata. Seega on kostja rikkunud müügihinna tasumise kohustust
, § 208 lg 1 järgi ning oli hagi esitamise ajaks võlgu hagejale kui uuele võlausaldajale 10565 €. Menetluse kestel teatas kostja, et on tasunud täiendavalt hagejale müügihinda ja et võlg on 10565 € asemel 8565 eurot vastavalt pangakonto väljavõttele (05.02.23 dokumendi lisa). Sellest nähtuvalt tasus kostja hagejale 10.01.23 500 €, 29.01.23 500 € ja 05.02.2023 1000 €. 6
mõttes müügilepingust ja
Hagejal on õigus nõuda kostjalt
Kostjalt tuleb märgitud müügihind 8565 € välja mõista. Kuna kostja on viivituses, sest seni on tasumata 8565 € ja kostja ei ole vaidlustanud neid hageja väiteid, kus hageja tõi esile, millal kostja maksis graafikujärgseid makseid, siis on ta viivituses
Seetõttu on hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist, mis oli 2020. a., 2022. a.
lg 1 II lause ja § 94 järgi 8% aastas (Eesti Panga andmete järgi oli § 94 järgne määr 0,0%). Alates 2023.a on see 10,5% aastas (8+2,5), sest Eesti Panga andmete järgi on §-i 94 järgne määr 2,5%. Viivise arvestusest on jälgitav selgelt viivituse perioodi, viivise määr, võlgnevuse summa, millelt on viivist arvestatud ja kostja väited viivise arusaamatusest, on põhjendamatud. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud, tõendatud ning viivis on 05.02.2023 seisuga vastavalt 4163,61 €. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § -ga 367, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnetavalt põhivõlalt 8565 € viivist 07.02.23 alates seadusjärgses määras ehk
Hageja nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlaga 8565 €, viivist 4163,61 € ning alates 07.02.23 viivist võlgnetavalt põhivõlalt
Kohtul puudub vajadus hinnata hageja nõudekirju võla tasumiseks, millele kostja vastas, et on rahalised raskused, kuna sellele pole vaidluses tähtsust (hagi lisa 5). IV Menetluskulude jaotus, rahaline suurus, menetlusdokumendi menetlemata jätmine, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on hagi esitamise aja seisuga 15 528,46 eurot (TsMS § 123). TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kohus rahuldas hagi ja nii jäävad poolte menetluskulud eelviidatud sätte järgi kostja kanda ning kostja menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. TsMS § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi on menetluskuluks riigilõiv, lepingulise esindaja kulud. Hageja menetluskuludeks on lõiv 1050 €, millest 70 € on tasutud hagi tagamise avalduse esitamise eest. Hagi jäi tagamata, seega jääb märgitud lõiv hageja enda kanda, kuna selle kulu kandmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõige TsMS § 162 lg 4 järgi. 7
MS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist, lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.