alusel ning 330 eurot on esindajakulu; 2) hageja esindaja on tasunud tsiviilasjas riigilõivu 100 eurot; 3) hageja on nõus vähendama oma nõuet 250 euroni, millest 25 eurot on leppetrahvi katteks, 50 eurot riigilõivu katteks ning 175 eurot esindajakulu katteks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub kohtul tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 50 eurot. Nad soovivad lühendada edasikaebetähtaja ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest. Määruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kooskõlas
lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
§-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele, võttes aluseks
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Hageja ja kostja soovivad lühendada määrusele edasikaebamise tähtaega ühe päevani alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt
Kohus selgitab
lg 6 ja 8 ning
alusel, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 50 eurot. Hageja eest on käesolevas asjas tasunud EFTA Legal OÜ maksekäsu kiirmenetluses 28.08.2022 riigilõivu 65 eurot ning 30.09.2022 hagiavalduse esitamisel 35 eurot. Alates 01.02.2023 jõustunud
lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega ei saa kohus tagastada hagejale poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivust (37,5 eurot). Tagastamisele kuulub üksnes pool hagimenetluses tasutud lõivust ehk 17,5 eurot. Riigilõiv 17,5 eurot tuleb tagastada eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), märkides viitenumbriks 4768445 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-132999, riigilõivu osaline tagastamine“.
l g 8 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.