KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-593 Haldusasi X kaebus valimisõiguse saamiseks Menetlusosalised

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X esitas 13.03.2023 kohtule kaebuse, milles taotleb, et kohus tunnustaks tema õigust valida ja osaleda Eesti riigi mis tahes valimistel. Kaebaja lisab, et ta osales
2. a referendumil Tallinnas Raekoja platsil ja hääletas enda poolt üle 5 korra ning sama palju tema sõpru. Ta müüs koos oma sõpradega keskväljakul soomlastele, rootslastele, ameeriklastele nõukogude armee mütse ja vormimütse. Kaebaja palub kohut arvestada, et ta ei soovi teist kodakondsust, tema jaoks on NSVL-i kodakondsus hea küll.
3. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu maksmisest vabastuse saamiseks. Kaebaja põhjendab menetlusabi vajadust oma viibimisega vanglas, kus talle pole tagatud töökoht ja kogutud raha puudumisega.
4. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja riigilõivu vabastamise taotluse rahuldamata. 3-23-593 Olenemata kaebaja majanduslikust seisundist leiab kohus, et kaebajat ei ole põhjendatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastada, sest kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas (

§ 111lg 1).

Riigikogu valimise seadus § 4 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. KOVVS § 5 lg 2 p 1 kohaselt on hääletamisõigus ka välismaalasel, kes vastab KOVVS§ 5 lg-s 1 nimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 4 kohaselt on hääletamis- ja kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul (Euroopa Liidu kodanik): 1) kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks; 2) kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse (rahvastikuregister); 3) kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud. Sama paragrahvi lõige 3 p 2 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Rahvahääletuse seaduse § 2 lõike 2 kohaselt võib rahvahääletusest osa võtta Eesti kodanik, kes on rahvahääletuse päevaks saanud 18-aastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kaebaja on rahvastikuregistri andmete põhjal määratlemata kodakondsusega isik, oma kaebuses peab ta end NSVL kodanikuks. Esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja Tallinna Vangla kinnipeetav. Kui kaebaja on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust, siis vastavalt kehtivale seadusandlusele on ta valimisõigus piiratud. Kohus ei pea kaebaja kavandatavas menetluses osalemise edu tõenäoliseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse. 6. Riigilõivu tasumise kohustuse juures ei hinnata üksnes kaebaja majanduslikku võimalust nõutavas ulatuses riigilõivu tasuda, vaid ka kaebuse rahuldamise tõenäosust (

§ 111lg 1).

1. Kaebuse kohaselt võib mõista, et kaebaja tahteks on osaleda valimistel nii valijana kui ka kandidaadina.
2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruse põhjendustega, et menetlusabi andmisest tuleb keelduda põhjusel, et kinnipeetaval on kehtiva õiguse kohaselt keelatud osaleda 2

§ 44lg 1 ja § 121 lg 2 p 1).

1. Riigikohus on kinnipeetava valimisõiguse kontekstis märkinud, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks tuleb pidada võimalust vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist. Kinnipeetaval on võimalik konkreetsete valimiste ajal ja enne seda esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile. Kuigi valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva
2. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, saab kinnipeetav valla- või linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata norm, mis piirab hääletamisõigust, kuna see on väidetavalt vastuolus põhiseadusega (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.01.2013 määrus asjas nr 3-4-1-26-12, p 31–33). Eespool nimetatud põhimõtted kehtivad nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogude ja Euroopa Parlamendi valimistel.
3. Kui kaebaja eesmärgiks on kaitsta kandideerimisõigust, siis tuleb tal esmalt taotleda enda kandidaadina registreerimist (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.05.2019 otsus asjas nr 5-19-30, p 14 jj). Sellest keeldumist on kaebajal võimalik vaidlustada ning selle raames saab hinnata keelunormi põhiseaduspärasust.
4. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et esitatud kujul kaebuse menetlemiseks menetlusabi andmise tingimused

§ 111lg 1 mõttes pole täidetud.

Üksnes tuvastamiskaebuse esitamine poleks tõhus õiguskaitsevahend (vt Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2014 määrus asjas nr 3-14-50432, p 10). Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 3