← Eesti

2-22-14385/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2023, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14385 Tsiviilasi S Ni hagiavaldus J K vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Hageja S N, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja K N, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Andrus Post, e-post andrus@hugolegal.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Kostja J K, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Anu Baum, e-post anu.baum@gmail.com Nõudest loobumise vastuvõtmine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada S N avaldus hagist loobumiseks põlvnemise tuvastamise nõudes ja lõpetada menetlus S N hagis J K vastu põlvnemise tuvastamiseks.
  3. Kinnitada hageja seadusliku esindaja K N poolt 19.03.2023 ja kostja J K poolt 20.03.2023 allkirjastatud ja 20.03.2023 kohtule esitatud kompromiss järgnevas: 1.
  4. Kostja kohustub tasuma hagejale elatist perioodi 01.12.2022.a. kuni 28.02.2023.a. eest, summas 564,84 eurot maksegraafiku alusel, iga kuu
  5. kuupäevaks 100.-eurot, esimene makse on 10.04.2023.a. summas 100.-eurot ja viimane makse on 10.09.2023.a. summas 64,84 eurot. 1.
  6. Hageja loobub elatise nõudest perioodi 27.09.2022.a. kuni 30.11.2022.a. eest. 1.
  7. Kostja kohustub alates 01.03.2023.a. tasuma hagejale muutuvas suuruses elatist, 90 % hetkel kehtivast baassummast, hiljemalt jooksva kuu 10.kuupäevaks. Kokkuleppe sõlmimise hetkel on baassumma 209,20 eurot, 90% baassummast on 188,28 eurot. Baassumma muutub iga aasta
  8. aprillil. 1.
  9. Nii elatise võlgnevus kui ka jooksev elatis tuleb maksta K N`e arvelduskontole nr EExxx, selgitusega „elatis“.
  10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  11. Jätta kinnitamata kohtule 02.03.2023.a esitatud kompromiss.
  12. Seoses 20.03.2023.a. kohtule esitatud kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-
  13. 1 Tsiviilasi nr 2-22-14385
  14. Tühistada 15.05.2023 kell 14.00 määratud kohtuistung.
  15. Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse osas, milles kohus lõpetas menetluse seoses hagist loobumisega 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Muus osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav.
  16. Asjaolud 27.09.2022 esitas hageja S N Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja J K vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus võttis hagi 18.11.2022 määrusega menetlusse ja määras kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja esitas kohtule 01.12.2022 hagivastuse, milles tunnistab osaliselt hageja elatise nõuet ning ei vaidle vastu hageja põlvnemise tuvastamise nõudele ja hageja põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetiline uuringu läbiviimise vajaduse osas. Kostja näeb võimalust asi lahendada kompromissiga, kui molekulaargeneetilise uuringuga tuvastatakse, et kostja on lapse isa. 24.01.2023 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.01.2023 koostatud uuringuakti nr nr 23T-GL0006, millega tuvastati, et J K on S N bioloogiline isa tõenäosusega >99,999999999%. 02.03.2023 esitasid pooled kohtule kompromissi, mida kohtul ei olnud võimalik kinnitada. Kohus oli määranud 06.03.2023 kohtuistungi, kus selgitas pooltele kohtule esitatud kompromissi puudusi. Kohtuistungil avaldasid pooled, et elatise tasumise osas on pooled kokkuleppele jõudnud. Kohus määras istungil, et kui kohtule esitatakse sünniakt, kus on isadus tuvastatud, siis seejärel on kohtul võimalik elatise nõude osas edasi toimetada. Kui kohtule esitatakse kompromiss, mis elatisnõude osas vastab seadusele, siis saab kohus selle ära kinnitada kirjalikus menetluses. 14.03.2023 esitas hageja avalduse põlvnemise tuvastamise nõudest loobumise kohta, kuna 09.03.2023 andis kostja Tallinna Perekonnaseisuametis tahteavalduse ja hageja seaduslik esindaja nõustumuse isaduse omaksvõtu osas. Pooled esitasid 20.03.2023 kohtule kinnitamiseks kompromissi elatise nõude osas.
  17. Kohtu seisukoht 2.1 Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hageja põlvnemise tuvastamise nõudest loobumine tuleb rahuldada ja hagi tuleb nimetatud nõude osas jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud avalduse põlvnemise tuvastamise nõudest loobumiseks, kuna nõude alus on poolte koostöös ära langenud ja palub käesoleva nõude osas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et avaldus põlvnemise tuvastamise nõudest loobumiseks on seaduslik ja tuleb rahuldada. Kohus lõpetab selles osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohtule on esitatud põlvnemise tuvastamise aluseks olev tõend (EKEI uuringuakt isaduse tuvastamise osas). TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on menetluse lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-22-14385 2.2 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja 20.03.2023.a. esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2.1 TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.2.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 2.2.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.
  1. 2.2.4 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Menetluse lõpetamisega tühistab kohus 15.05.2023 kell 14.00 määratud kohtuistungi aja. 2.2.5 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel edasikaebeõiguse tähtaja välistada, lahend jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. 2.2.6 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.2.7 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.2.8 Kohtule esitati kompromiss ka 02.03.2023.a Kohus selgitas pooltele 06.03.2023..a kohtuistungil kompromissi vastuolu seadusega. Kohus jääb esitatud seisukohtade juurde /Tl 69/.
  2. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(4)Tsiviilasi nr 2-22-14385 Ruth Sild kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.