2-22-15891/15

2-22-15891 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-22-15891 Tsiviilasi D. P. hagi A. P. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • Hageja D. P. (isikukood XXX) • Kostja A. P. (isikukood XXX) 25.01.2023 RESOLUTSIOON Lahutada D. P. (isikukood XXX) ja A. P. (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX XXX. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED D. P. esitas vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta hageja perekonnanimeks tema praegune perekonnanimi. 1 Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Pooltel ühist kinnisvara ei ole. Ühine laps elab XXX juures, isaga XXX panemine on pooleli. Lahutuse põhjuseks on see, et kostjal on tõsised probleemid alkoholiga. Pooled elavad alates XX.XX.XXXX lahus. KOSTJA VÄITED Kostja oli abielulahutusega nõus. Kostja selgitas, et elavad alates XXX lõpust lahus. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri kannete kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Hagejal ja kostjalt on XXX alaealine laps, tema elu on korraldatud vanemate kokkuleppel. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kostja seletustest nähtuvalt elavad pooled alates XXX aasta XXX lõpust lahus, hageja väitel elavad nad lahus alates XX.XX.XXXX. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohtu menetluses on
3. aastal olnud D. P. hagi abielu lahutamiseks. Hageja loobus selles menetluses hagist, kuna lootis, et kostja lahendab alkoholiprobleemi. Mõlema abikaasa selgituse kohaselt ei ole tegelikult pärast eelmist menetlust midagi oluliselt muutunud. Seega on alust arvata, et abikaasad enam kooselu ei taasta. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et ka pärast abielu lahutamist on isal õigus lapsega suhelda. Lapse ja vanema suhted ei muutu ainuüksi lahutuse tõttu. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2