lg 2 p 4,
lg 2 p 8,
lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Sten Pihus (39903212737, XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; XXX; tõkend: puudub Karistatus kehtivad kriminaalkaristused väärteokaristust Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud korras) puuduvad; 2 kehtivat Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Sten Pihus
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 2. Tunnistada Sten Pihus
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Sten Pihusele liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, millal Sten Pihus oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all (29.12.2022-31.01.2023), s.o kokku 1 kuu ja 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.
lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud osa karistusest, s.o 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sten 1-23-674 Pihus ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg-le 1 on Sten Pihus kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 4 alusel kohustada Sten Pihust käitumiskontrolli ajal asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.
p 1 alusel arvestada Sten Pihusele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10. veebruarist 2023. a, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja kasutanud relva või relvana kasutatavat muud eset või sellega ähvardanud. Samuti tema, grupis koos menetluse käigus tuvastamata isikuga XXX kell 21.04 XXX AS Selverile kuuluva XXX Selver ABC kaupluses pani toime varguse. Sten Pihuse roll varguses seisnes selles, et ta läks kassa juurde, avas kassa ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 510 eurot sularaha ning lahkus kauplusest. Selle teoga tekitas Sten Pihus AS Selverile 510 eurot kahju. Sellega pani Sten Pihus toime
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Toomas Koitmäe, süüdistatav Sten Pihus ja tema kaitsja Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
lg 2 p 4 ja 8 järgi toimepandud kuritegude eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 2 p 7 järgi toimepandud kuritegude eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. 1-23-674
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks Sten Pihusele 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Sten Pihus oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all (29.12.2022-31.01.2023) ehk kokku 1 kuu ja 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa 3 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sten Pihus ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist¬reerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p 4 kohustada Sten Pihust käitumiskontrolli ajal asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sten Pihuselt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku 1455,90 eurot, s.o vandeadvokaat Anu Pärteli kaitsjatasu (tl 131, 134, 137, 154, 157, 164) kohtueelses menetluses 368,40 eurot (32,40 + 60 + 97,20 + 97,20 + 49,20 + 32,40) ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,5 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit ja XXX määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Sten Pihus tuleb
lg 2 p 4, 8 ning § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistada ja mõista sõlmitud kokkuleppele vastav karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. 1-23-674 Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures: Eesti Gaasi kaart M. S. nimele – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; kaks pangakaarti ja Alexela perekaart K. K. nimele – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel K. K. (K. K. on volitanud Sten Pihust kaartide vastuvõtmiseks); must mask – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Sten Pihusele kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.