lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad
PPA põhjendab oma taotlust alljärgnevaga: 1 1.
p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. 21.06.2016, kui X oli rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse raames määratud elama Vao keskusesse, lahkusid X ja X koos alaealiste lastega omavoliliselt Vao keskusest ning nad peeti kinni 22.06.2016 Läti Vabariigis. Isikud majutati Vägeva majutuskeskusesse, kust X viidi tahtest olenematule ravile SA Viljandi Haiglasse. Isiku käitumine nii kinnipidamiskeskuses, kui varasemalt toimunud istungitel ei ole olnud õiguskuulelik ega koostööaldis. Ka käesoleva Eesti Vabariigis viibimise ajal ei ole isiku käitumine olnud õiguskuulekas. 18.01.2023 toimus KPKs intsident, kus X koos oma abikaasaga eirasid korduvalt ametnike korraldusi ning rikkusid KPK kodukorda. Välja kutsutud kiirabi peale X karjus ning keeldus koostööst. Nimetatud intsidendi osas on algatatud distsiplinaarmenetlus. Intsidendid, kus X koos oma abikaasaga ei täida korraldusi ja käituvad verbaalselt agressiivselt ametnikega on igapäevased. 1.5.
p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku käitumisest kinnipidamiskeskuses ning tema väljaütlemistest saab järeldada, et isik ei kavatse vabatahtlikult täita lahkumiskohustust. Varasemas menetluses PPA hinnangul teadis isik, et tal puudub alus riiki sisenemiseks ning ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. PPA toob välja, et varasema Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal toimus suhtlus isikuga suuremas osas vene keeles, kohtuistung haldusasjas 3-16-1656 isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tõlgiti isikule vene keelde ning isikul ei olnud probleemi vene keelest aru saamisega. Käesoleva rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise ajal suhtles isik alguses vene keeles, kuid seejärel väitis, et ei oska vene keelt ja vajab armeenia keele tõlki. PPA hinnangul on väheusutav, et varasemalt vene keelt osanud ja aru saanud isik enam vene keelt ei valda. Seda enam, kui isik on viibinud pikemat aega Venemaal. PPA hinnangul on see pahatahtlik menetluse takistamine ja PPA järeldab sellest, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku esitatud passis on väljastatud sisenemiskeelud 07.07.2015 Poolas, 15.08.2015 Poolas, 04.09.2015 Poolas, 09.09.2015 Poolas, 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias, septembris 2021 a Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Seega on isik korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kuid on saanud sisenemiskeelud seadusliku viibimisaluse puudumise tõttu. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et isik teab Schengeni riikidesse sissepääsemise aluseid ning seda, et seadusliku viibimisaluse puudumisel väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. Isiku sõnade kohaselt on ta varasemalt rahvusvahelist kaitset taotlenud Valgevenes, Eestis, Lätis ja Moldovas. Arvestades asjaolu, et isik on korduvalt mitmetes riikides rahvusvahelist kaitset palunud, on PPA hinnangul isikule teada, et rahvusvahelise kaitse taotlemisel saab ta taotluse menetluse ajaks riiki siseneda. Isik on varasemalt Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning taotluse esitas samamoodi riiki sisenemisel piiripunktis. PPA hinnangul on aru saada, et isik on proovinud siseneda erinevatesse riikidesse ja proovinud sisenemiseks ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. PPA hinnangul tuleb isiku esialgu öeldud reisieesmärgist välja, et isik tuli siia tagasi mehe arstiravi jaoks, sest eelmisel korral mees sai ravi. Seega on PPA hinnangul isik teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isikut ei saadetaks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse. 3 1.6. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ning põgeneda temale sobivasse riiki. X on oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei ole usaldusväärne isik, ei tee koostööd ametnikega ega soovi järgida kehtivat õiguskorda. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine (omavoliline lahkumine sundravilt, lahkumine Eestist, korduv EU erinevates riikides rahvusvahelise kaitse taotlemine, kinnipidamiskeskuses sisekorra eeskirjade mitte täitmine jmt) isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla vabatahtlikult kättesaadav väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamisel on tegemist PPA poolse prognoosotsusega, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, mitte ainuüksi omavolilist riigist lahkumist. Riigikohtu halduskolleegium on tõdenud, et prognoosotsused isiku õiguskuulekuse kohta saavad põhineda tema varasemal käitumisel (RKHK 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15). PPA rõhutab, et põgenemisohu prognoosotsus ei tugine ainuüksi isiku karistatuse faktil, vaid isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis, sh isikut iseloomustaval varasemalt käitumisel, mis näitab tema suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Isiku eelnev käitumine näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle määratud järelevalvemeetmeid. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi Xi kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, isikul puudub seaduslik alus Schengeni territooriumil, sh Eestis, viibimiseks ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Käesolevaks ajaks on isik VRKS alusel kinnipidamiskeskuses viibinud ligi 2,5 kuud 2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. 3. Kohtuistungil väitis X istungi alguses, et ta ei valda vene keelt ja palub armeeniakeelset tõlget. Pärast kohtu selgitusi selle võimatuse osas ja selle kohta, et kohtule teadaolevatel andmetel ta siiski valdab vene keelt ja venekeelse tõlke jätkamisel võttis isik passiivse positsiooni ja ise olulises määras kohtuistungil seisukohti ei avaldanud. Küll aga võttis ise vene keeles sõna ja soovis saada kohtuotsuse tõlget vene keeles, kuigi kohus selgitas, et seda on võimalik saada ka advokaadi vahendusel armeenia keeles. Samuti selgitas isik istungi lõpuosas vastates kohtu küsimusele tema tervise kohta pärast küsimuse tõlget vene keelde vene keeles, et tema tervis on korras ja mure on abikaasa tervise pärast. Isiku esindaja vaidles taotlusele vastu ja leidis, et isiku kinnipidamine pole põhjendatud, kuna ta on avaldanud soovi koduriiki naasta. Esindaja leidis, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse pole vältimatult vajalik väljasaatmisotsuse elluviimiseks. 4 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on
lg 2 ja
5.
lg 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.
p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sama paragrahvi p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Nagu Tallinna Halduskohus oma 04.01.2023 määruses nr 3-22-2376 märkis, tuleb nõustuda PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. PPA on taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes
p-le 9 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt
Kohus jagab Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 määruses väljendatud seisukohta ka selles, et põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema varasemat käitumist (vt ka Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19).
Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole põgenemisoht väike. Kohus arvestab seejuures isiku varasemat loata lahkumist Vao keskusest
Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
§-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. 9. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.03.2022 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.