← Eesti

4-22-4077/30

Obsah (10)§ 2§ 29§ 38§ 156§ 155§ 123§ 133§ 69§ 19§ 87

4-22-4077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2023.a Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4077 (9400,22,000254) Kohtunik Tambet Grauberg Ko

§ 2, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: 1.

Rahuldada Jüri Mihkelsteini kaebus. 2. Tühistada Keskkonnaameti juhtivinspektor Andres Kutsari poolt 09.11.2022.a koostatud otsus väärteoasjas nr 9400,22,000254 Jüri Mihkelsteini karistamises Jahiseaduse § 57 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so summas 800 eurot, ning lõpetada tema suhtes alustatud väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Asitõendid 3.1 Vintraudne tulirelv XXX numbriga XXX, milline on hoiul koos suletud relvakotiga Keskkonnaametis – tagastada KrMS § 124 lg 3 ja § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikule valdajale Jüri Mihkelsteinile. 3.2 Deformeerunud kuul – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. 4.

§ 38lg 1, Kr

MS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ja kulud, Jüri Mihkelsteini kasuks 3558 eurot (sh käibemaks), mis kanda XXX a/a nr XX AS LHV Pank, selgitusega väärteoasi nr 4-22-4077. 5.

§ 38lg 1, Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda KrMS § 175 lg 1 p 3 nimetatud menetluskulu, so ekspertiiside tegemise kulu 1782 eurot. 6. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(7)4-22-4077 Edasikaebamise kord

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 03.02.2023.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud

  1. Antud väärteoasjas koostas Keskkonnaamet kokkuvõtlikult
  2. oktoobril 2022 Jüri Mihkelsteinile väärteoprotokolli selle kohta, et 15.03.
  3. aastal pidas Jüri Mihkelstein isikute grupis koos menetluse käigus tuvastamata isikuga X külas, X vallas, X maakonnas jahti, mille käigus sooritas kaks lasku tiine põdralehmasuunas ja ka tabas põdralehma vasakusse esimesse jalga ning selgroogu. Jahiseaduse (JahiS) § 23 lg 1 kohaselt loetakse jahipidamiseks uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. Oma tegevusega rikkus Jüri Mihkelstein JahiS § 24 lg 3 alusel kehtestatud jahieeskirja § 5 lg 4 p 2, mille kohaselt tohib põdralehmale jahti pidada
  4. oktoobrist
  5. detsembrini. Kirjeldatud teoga (tiine põdralehma surmamine) tekitas Jüri Mihkelstein keskkonnale kahju 2400 eurot. Keskkonnaamet karistas Jüri Mihkelsteini 09.11.2022 otsusega JahiS § 57 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, so 800 eurot. JahiS § 57 näeb ette vastutuse keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest. Järelikult selleks, et kohus saaks menetlusaluse isiku võtta vastutusele keelatud ajal jahipidamise eest, tuleks teha kindlaks, kas J. Mihkelstein on tegelenud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas jahipidamise ehk küttimisega JahiS § 23 lg 1 tähenduses.
  6. Kohtule esitatud kaebuses ning samuti ka 05.01.2023 toimunud kohtuistungil leidsid Jüri Mihkelstein ja tema kaitsja, et menetlusalune isik ei ole 15.03.2022 jahti pidanud, samuti, et Keskkonnaamet on väärteomenetluse läbiviimisel rikkunud mitmeid menetlusnorme tõendite kogumisel, tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja väärteomenetluse läbiviimisel ning ei ole kõrvaldamata kahtlusi tõlgendanud menetlusaluse isiku kasuks. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub seisukohale, et Jüri Mihkelsteini kaebus tuleb rahuldada. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus järgnevalt lahendama

§ 133loetletud küsimused.

4.1. Kohtule on esitatud tõendina sündmuskoha vaatlusprotokollid, milles on kirjeldatud vaatlusi 15.03.2022.a ja 16.03.2022 (protokoll väärteotoimiku lk 29-62) ning vaatluse käigus on lumel tuvastatud jälgede kulgemise järgi koostatud liikumise skeemid vaatlusel tuvastatu kohta (väärteotoimiku tl 60-61). Sündmuskoha vaatlusprotokollis on X kinnistul, X külas, X vallas, X maakonnas 15.03.2022 vaadeldud kütitud emast põtra. Tunnistajad E. K ja A. S on kohtuistungil (vt 05.01.2023 istungi protokolli) andnud ütlusi, kuidas jõudis nendeni 15.03.2022 informatsioon võimalikust salaküttimisest ja tulistatud põdrast. Tunnistajate sündmuskohale saabudes oli põder X jões kalda ääres vees ning suri saadud vigastustesse enne kui hädatappu jõuti teha. Päästeamet tõmbas 2

(7)4-22-4077 seejärel põdra veest välja. Vaatluse käigus on leitud loomalt kaks kuulitabamuse jälge, üks läbiv kuulitabamus paremas esimeses jalas ja teine selgroo all, abaluu kehapoolses osas. Looma vasakust küljest naha alt on leitud kuul, milline on sündmuskoha vaatlusel tunnistaja A. S poolt looma kehast eemaldatud (vt fotod väärteotoimiku lk 36-37). A. S kohtuistungil antud selgituste põhjal oli eemaldatud kuul suurema kaliibriga ning põdrast leitud kuuli kohtab harva. Hilisema lahkamise käigus on tuvastatud, et tegemist oli kahte loodet kandva põdraga (fotod lahkamisest väärteotoimiku lk 45). 4.
  1. Saamaks selgust, kuidas põder 15.03.2022 X jõkke sattus, on vaatlust teostatud X teel, millisel on vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatud maasturi rehvi jäljed (fotod väärteotoimiku lk 39-40, tl 48-52), mis on olnud antud teel ainukesed, samuti on leitud teelt kahe erineva isiku poolt lumele tekitatud jalanõu jälgi (kd I tl 54-55). Leitud on ka metsa suunduva põdra jäljed ja vere taolise vedeliku pritsmed põdra jälgede juures. Vaatlusprotokollis esitatu haakub tunnistajate A. A ja P. P poolt kohtuistungil kirjeldatuga (vt 05.01.2023 istungi protokolli), mille põhjal tuvastasid tunnistajad 15.03.2022 sündmuskohal, et protokollis ülesmärgitud sõidukijäljed olid värsked ja kuulusid suure tõenäosusega mõnele maasturile, sest tegemist oli suure ja sügava jäljemustriga. 4.
  2. Edasi kirjeldab sündmuskoha vaatlusprotokoll vaatlust X teel ja selle läheduses. Teel on tuvastatud sama maasturi rehvi jäljed, samuti on lumele tekitatud jalanõu jälgi (kd I tl 52-53). Tunnistaja P. P märgib oma ütlustes (vt 05.01.2023 istungi protokolli), et teel tuvastatud samase mustriga „Maxxis“ rehve kasutab temale teadaolevalt Jüri Mihkelstein oma maasturil Toyota Land Cruiser. Tunnistaja A. A sõnul näitas P. P temale X tee läheduses olnud värskeid põdra jälgi ja selle kõrval väikest punast veretäppi. Tuvastatud on, et üks põdra parempoolsetest jalgadest on olnud vigastatud, kuna lumel on vere taolise vedeliku jäljed just parempoolse jalaga tekitatud jäljes. Vaatlusprotokolli järgi on sündmuskohal tuvastatud hulgaliselt koerlastegi jälgi ning kirjeldatud põdra jälgede suundumine X jõkke. Ka on ühe inimese poolt tekitatud jäljed suundunud jõe äärde. Tunnistaja A. A ütluste põhjal liikusid põdra jäljed jõe äärde ja ning mingil hetkel lisandusid põdra jälgede kõrvale ühe inimese jalatsijäljed, mis suundusid samuti jõe poole. PPA kriminalistist tunnistaja A. P , kes abistas 16.03.2022 sündmuskohal jälgede talletamisega, selgitas kohtuistungil (vt 05.01.2023 istungi protokolli), et jäljed võisid olla talletamise ajal umbes ööpäeva vanused. A. P sõnul võrdles ta jalanõude jälgi mudelibaasis ning sai vaste, et ühed jäljed võivad olla tekitatud Sievi toodanguga. Internetist täpsemalt otsides, jõudis tunnistaja järeldusele, et jäljed võivad olla Sievi Arktis TR XL+ mudeli poolt tekitatud. Teisele sündmuskohal tuvastatud jalatsijäljele vastet tunnistaja ei tuvastanud.
  3. Tunnistaja S. P on kohtuistungil andnud ütlusi (vt 05.01.2023 istungi protokolli), et kalastas 15.03.2022 X jõe paremal kaldal, kui umbes kella 16:00 ajal kuulis kahte järjestikkust püssipauku vastaskaldalt ning seejärel ühe või kahe koera haukumist. Umbes 10 minutit hiljem nägi tunnistaja jõe vastaskaldal vigastatud põtra, kes jooksis vette. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli koheselt põdra järel jõe äärde meessoost isik, kes tulistas jões olevat põtra. Tegemist oli keskmist kasvu, saleda ja nooremapoolsema mehega, aga kuna tunnistaja jälgis peaasjalikult põtra, ei tunneks ta meest enam ära ega osanud ka kohtuistungil öelda, kas tegu võis olla Jüri Mihkelsteiniga. Põder võpatas lasu sooritamise peale jões. Tunnistaja filmis kaasas olnud mobiiltelefoniga põtra hetkest, kui see vette jooksis (vt väärteoasja materjalide juures olevat videofaili). Videosalvestise
  4. sekundil on näha teisel pool X jõge inimese kujutist, kes on jõe ääres lume peal. Videofaili
  5. sekundil on näha põdra väljumine jõest ja kuulda püssipauku, mille peale loom vette tagasi kukub. Põdra laskmise järel hõikas tunnistaja S. P laskjat, misjärel viimane tuldud teed tagasi jooksis. Tunnistaja P. P on kohtuistungil täiendavalt selgitanud (vt 05.01.2023 istungi protokolli, samuti vaatlusprotokolli väärteoprotokolli lk 31), et esimene lask oli tabanud põdra esijala säärelihast ning kuul, mis sisenes looma paremalt poolt, selgroo lähedalt, oli lastud suunaga ülevalt alla, ehk siis ajal, kui loom oli juba vees ja seega kaldal asuvast laskjast madalamal (foto P. P poolt põdralehma lahkamise käigus tehtud samasisulistest 3
(7)4-22-4077 märkmetest asub väärteotoimiku lk 46).
  1. Ülalpool kirjeldatud tõendeid kogumis hinnates saab teha järelduse, et kaks isikut grupis viibisid 15.03.2022 sõidukiga X teel ning pidasid jahti põdralehmale, kuna 15-16.03.2022 toiminud vaatluste käigus on tuvastatud värsked kahe erineva jalatsimustriga tekitatud inimese jäljed ning ühe sõiduki jäljed. X tee juures tulistati põdralehma vähemalt ühel korral, tabades looma vasakusse esimesse jalga, mida tõendab edasiste põdra jälgede kõrval verepritsmete leidumine põdralehma jälgede juures skeemil p 9 tähistatud kohas (skeemid väärteotoimiku lk 60-61). Isikud liikusid edasi lasu võimalikku tulemust kontrollima kohta, kus põder oli metsa suundunud X teelt (skeemil tähistus p 2). Haavatud põtra jälitades liikus üks teo toimepanija jalgsi läbi metsa X jõe äärde (skeemil tähistus p 6). Nimelt tuvastati metsas üksnes ühe isiku liikumise jäljed, samuti nägi tunnistaja S. P jõe ääres ühte põtra jälitanud meest. Jõe ääres lagedal alal sooritas jälitaja lasu X jões oleva haavatud põdralehma suunas, tabades jõest väljuvat looma paremalt poolt selgroo alla abaluu kehapoolsesse ossa. Loom suri hiljem saadud vigastustesse. Skeemi põhjal, milles on tuvastatud jälgede järgi üles märgitud grupiviisilises jahipidamises osalenud isikute jalgsi liikumised (so isik A värviga punane ja isik B värviga sinine, vt vaatlusprotokolli väärteotoimiku lk 33 ja skeemi lk 61) ja saab järeldada, et peale ühe grupiliikme poolt põdra laskmist jõe ääres liikus laskja jalgsi X teele punkti, millisesse teine grupiliige oli liikunud sõidukiga ning seejärel lahkuti sõidukiga ühiselt sündmuskohalt.
  2. Jahipidamise tunnusteks on JahiS § 23 lg 1 mõistes ka uluki jälitamine ja tabamine (vt ka RKKKo nr 4-20-2803 p 14 ja 15). Käesoleval juhul tabati looma ning seejärel jälitati, ehk aeti taga, mida kinnitab ühe isiku järgnemine põdralehmale X teelt X jõe äärde, lisaks sooritati jõe ääres teine tabav lask põdralehma pihta. Seega on sündmuse asjaolude põhjal tegemist jahipidamisega JahiS § 57 tähenduses. Kuna JahiS § 24 lg 3 alusel kehtestatud jahieeskirja § 5 lg 4 p 2 kohaselt tohib põdralehmale jahti pidada
  3. oktoobrist
  4. detsembrini, peeti
  5. märtsil 2022.a põdralehmale jahti JahiS § 57 mõttes keelatud ajal.
  6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on praktikas selgitanud väärteoprotokolli õiguslikku tähendust väärteomenetluses ja leidnud, et

§ 69

lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et

§ 87

kohaselt on maakohus seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-45-11 p 9-12; 3-1-1-32-13, p 7-8). 8.1. Praeguses asjas koostatud väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik "tabas“ kahel korral põdralehma. Eeltoodust nähtub, et kuigi ülalkirjeldatud tõendite põhjal on tuvastatav ka põdralehma jälitamine, ei saa kohus vastavat tegevust menetlusalusele isikule ette heita, sest väljuks sellega väärteoprotokolli piiridest ja rikuks

§-s 87 sätestatut. Kohus ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata jahipidamise tunnustele vastavaid asjaolusid, kui neid faktilisi asjaolusid (so põdralehma jälitamist) väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. Seega on ainus tegevus, mida grupiviisilise jahipidamisena J. Mihkelsteinile ette heita saab, põdralehma kahel korral tabamine. 8.

  1. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. P on kohtule selgitanud, et kogu tema tähelepanu oli suunatud põdrale, sestap ta ei näinud, kes tulistas jahirelvast. Tegemist oli tunnistaja hinnangul väleda noormehega, sest liikus väga kiiresti metsatukast jõeni ja sealt tagas metsa. 28.03.2022 läbiotsimisel on J. Mihkelsteini kodust leitud ja ära võetud temale kuuluv jahitulirelv X kaliibriga 9,3x
  2. Ekspertiisiaktist nr XXX nähtub, et ekspert on jõudnud järeldusele, et tõenäoliselt ei ole põtra tabanud kuul sellest relvast lastud. Kohtuvälise menetleja ametnik on leidnud, et ekspertiisiaktis on leitud 4

(7)4-22-4077 sarnasusi ekspertiisiks esitatud kuulil ja võrdluskuulidel olevate vastavate jälgedega. Ekspert B. C on kohtuistungil selgitanud, et sarnasused on olemas, kuid kokkulangevusi on liiga vähe, et sellest kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Ekspert ei välistanud võimalust, et relvarauda on töödeldud kulutamise teel, kuid selle kohta ei ole selgeid viiteid. Kohtu hinnangul ei saa ekspertiisiakti põhjal teha järeldusi, mis erineksid oluliselt eksperdiarvamusest. Ekspertiisiakt on oma tervikus üheks tõendiks, millest kajastatud uuringute kirjelduse järel andis ekspert eriteadmistele tuginedes arvamuse, et tegemist ei ole sama jahirelvaga (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-82-16 E. Kergandberg eriarvamus, p 16). Süüteomenetluses saab ainult eksperdi järelduslikku teadmist tõendina kasutada, mida ei saa asendada menetleja poolt oma teadmiste piires eksperdiuuringu andmete tõlgendamisega. Kohtuvälise menetleja ametnik on märkinud, et sündmuskoha piirkonna jahiseltsis sama kaliibriga jahirelv 9,3x62 veel M. T , kes viibis 15.03.2022 tööl. Ekspertiisiakti nr XXX on välistatud, e M. T jahirelvast oleks lastud põdralehma. Kohtu hinnangul ei saa sellest järeldada enamat, kui tõika, et ka M. T ei ole jahil käinud. Antud jahirelva kaliibrit võidakse kasutada ka teiste jahimeeste poolt, keda ei ole nn kontrolli kaasatud ja kes ei peaks olema tingimata piirkonna jahiseltsi liikmed. Välistusmeetod töötaks tõendamisel juhul, kui asjas oleks võrdne võimalus kahel või enamal hüpoteesil küsimuses, kes oli konkreetsel juhul laskjaks tingimusel, et isikud viibisid ühel ajal samas kohas ja võisid olla tõenäolised laskjad (vt lähemalt – RKKKm 4-21-950, p 10). 8.
  1. Menetlusaluse isiku J. Mihkelsteini ütluste kohaselt ei ole ta 15.03.2022 jahti pidanud, väites kindlalt, et ta oli sellel päeval X külas X vallas, kus oli abiks laudatöödel. Antud asjaolu saaks kinnitada menetlusaluse isiku ema, kuid viimane on keeldunud ütluste andmisest. J. Mihkelsteini ütluste kohaselt võis V OÜ 10.12.2021 osta töösaapad X+, mille kohta on esitatud kohtule T OÜ arve nr XXX (tl 169). Kuna tegemist on perefirmaga, siis ole menetlusaluse isiku poolt antud ütluste järgi võimalik öelda, kes neid töösaapaid kannab, sest laudas on abiks veel teisi töölisi, kes V OÜ tööriideid, sh saapaid kasutavad. Seejuures on J. Mihkelstein kodus ja töökohas tehtud läbiotsimised, mille käigus ei leitud nimetatud töösaapaid. V OÜ tööruumides tehtud läbiotsimisel andis J. Mihkelstein vabatahtlikult menetlejale üle enda kasutuses olevad töösaapad, mis aga ei oma puutumust käesoleva väärteoasjaga. Tuleb võtta arvesse asjaolu, et töösaabaste ostmise ja väärteosündmuse vahele on jäänud neli kuud, mistõttu ei saa kindlalt väita, et V OÜ-le soetatud saapad saaksid olla ainult J. Mihkelsteini kasutuses. Kui tema kasutuses olid Sievi töösaapad, siis ei leia kinnitust, et need olid tal kasutuses ka
  2. a märtsikuus. Kohtu järeldust ei väära see, et nii läbiotsimisel leitud saapad kui ka sündmuskohal leitud saapa jäljed on nr 41 suurusega, sest tegemist ei ole haruldase jalatsi numbriga, mis omaks asjas tõenduslikku kaalu. 8.
  3. Tõsikindlaid järeldusi ei saa teha ka sellest, et J. Mihkelsteini kasutuses oleval Toyota Land Cruiser´il reg nr XXX on suure mustriga „Maxxis“ rehvid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt olid sündmuskohal suure mustiga sõiduki jäljend. Ekspert on ekspertiisiaktis nr XXX järeldanud, et ekspertiisiks esitatud J. Mihkelsteini sõiduki ja ekspertiisiks esitatud sündmuskohal jäädvustatud rehvijälgede osas on kokkulangevusi. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad sündmuskohal jäetud rehvijäljed olla jäetud Toyota Land Cruiser´il reg nr XXX rehvidega. Kokkulangevused on rehvimusti üldtunnustes, st mustrielementide kuju, mõõtmed ning nende omavaheline paiknemine, mistõttu saab kinnitust asjaolu, et J. Mihkelsteini sõidukil on sama rehvitootja rehvid, mille jäljed leiti sündmuskohalt. Sellest ei saa järeldada, et tegemist oli J. Mihkelsteini sõiduki jälgedega. Kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine eeldab juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt RKKKo 3-1-1-55-13, p 7; 3-1-1-15-12, p 14). Antud juhul ei ole selle kaudse tõendiga teisi haakuvaid tõendeid, mis kinnitaks asjaolu, et J. Mihkelstein oli 15.03.2022 sündmuskohal. Täiendavalt on kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja P. P ütlustega selgunud, et sama piirkonna jahiseltsis on veel ühel S. L nimelisel jahimehel „Maxxis“ rehvid. Tegemist ei ole seega ainulaadsete rehvidega, mille esinemise tõenäosus veenaks 5
(7)4-22-4077 kohut sellest, et ainult J. Mihkelsteini sõidukiga võidi kõnealused jäljed jätta. 9. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis võib küll järeldada väärteo toimepanemist, kuid nende tõendite põhjal ei ole tõendatud, et Jüri Mihkelstein oleks 15.03.2022 jahti pidades põtra tabanud. Täpsemalt öeldes ei ole kogutud tõendite põhjal kohtu hinnangul võimalik üheselt tuvastada, et menetlusalune isik oleks ulukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohtades tabanud.

§ 2

kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna olemasolevate kaudsete tõendite pinnalt ei saa menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude toimepanemist usaldusväärselt tõendatuks lugeda ning ka kohtuistungil ei kõrvaldatud kahtlust, et jahipidamisega väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohtades võis tegeleda keegi teine (arvestades, et J. Mihkelsteini relvast ei lastud konkreetset põtra, jalanõusid, millistega põdra laskja sündmuskohale jäljed jättis, J. Mihkelsteini juurest ei leitud ning ka sõiduki rehve, millistega oli sündmuskohale jäljed jäetud, kasutatakse jahiringkonnas veelgi), siis tuleb tekkinud kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Asitõendid 10. Väärteomenetluse raames võeti Jüri Mihkelsteinilt ära vintraudse tulirelva X numbriga XXX. Keskkonnainspektsioon leidis, et menetlusalune isik on pannud toime JahiS § 57 nimetatud väärteo ning taotles kohtult, et kohus konfiskeeriks kõnealuse relva. JahiS § 64 võimaldab tõesti kohtul kohaldada JahiS § 57 sätestatud väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Käesoleval juhul lõpetas kohus aga Jüri Mihkelsteini suhtes alustatud väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Seetõttu tuleb vintraudne tulirelv X numbriga XXX, milline on hoiul koos suletud relvakotiga Keskkonnaametis, tagastada KrMS § 124 lg 3 ja § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikule valdajale Jüri Mihkelsteinile. Deformeerunud kuuli jätab kohus samaselt kohtuvälise menetleja otsuses märgituga KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. Menetluskulud 11. Jüri Mihkelsteini kaitsja Indrek Põder on esitanud kohtule taotluse mõista Jüri Mihkelsteini kasuks välja 4029 euro suurune kaitsjatasu (sh käibemaks), mille menetlusalune isik on kohustunud tasuma A OÜ-le talle osutatud õigusabi eest.

§ 38

lg-st 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. 11.

  1. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Indrek Põder on taotluse kohaselt osutanud kohtumenetluses Jüri Mihkelsteinile õigusabi 16,5 tunni vältel, kusjuures ühe tunni maksumus on 120 eurot (käibemaksuga). Lisandub kulu transpordile summas 138 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud. Kohtu arvates tuleb kaitsja poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega kohtumenetluses pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks tuleb lugeda ka tunnihinda. 11.
  2. Küll ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude summat 2880 eurot kohtueelses menetluses, mida kaitsja on selgitanud kuluna läbiotsimistel ja ülekuulamistel osalemise eest, menetlusdokumentide koostamise ja esitamise eest kohtuvälisele menetlejale ning nõupidamiste eest kliendiga. Väärteoasja toimikust nähtub, et lk 20-28 kajastatud menetlusaluse isiku kolm ülekuulamist, milliste juures viibis kaitsjana Aire Põder, kestsid kokku 50 minutit. Sündmuskoha vaatluste juures kaitsja ei viibinud. 28.03.2022 läbiotsimine, mille juures viibis kaitsja, kestis 2:25 tundi. Edasi on koostatud üheleheküljeline taotlus (tl 193), mille koostamiseks ja kliendiga kooskõlastamiseks ei saanud kuluda üle 1 tunni. Kohtuvälisele menetlejale on esitatud ka kaks vastulauset 06.09.2022 ja 6

(7)4-22-4077 25.10.2022.a, millistest viimane vastulause on täpselt sama sõnastusega kui esimene, va lõpu osa, mis paari lõigu võrra lühem. Esimese vastulausete koostamise vajalikuks ja põhjendatud kuluks loeb kohus kohtule esitatud kaebuse koostamisega sama ajakulu 4 tundi, mille hulka arvata ka arutelu kliendiga (ka 05.01.2023 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebuse esitamisele kulud 4 tunni hulka arvatud arutelu kliendiga). Teise identse sõnastusega vastulause koostamisele ei saanud kuluda üle 15 minuti. Seega loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kaitsja ülal loetletud toimingute ajakuluks 8:30 tundi. Kui arvata ajakulu hulka veel täiendavalt toimikuga tutvumisele (väärteotoimiku digitaalne kõõpida on Aire Põdrale tehtud kättesaadavaks 25.08.2022, tl 192) ja võimalikeks kliendiga peetud lisaaruteludeks kulunud aeg, on põhjendatud hüvitada kohtueelses menetluses kaitsja menetluskuludest pool taotletavast summast, so 1440 eurot, mis vastab kaitsja toimingute ajakuluna 12 tunnile (12 x 120 = 1440). Seega tuleb menetluskuluks lugeda õigusabi osutamine nii kohtueelses kui kohtumenetluses 28,5 (16,5 + 12) tunni vältel kogumaksumusega summas 3420 (sh käibemaks), millele lisandub kulu transpordile summas 138 eurot, kokku 3558 eurot. 11.3. Kuna kohus lõpetas Jüri Mihkelsteini suhtes alustatud väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, tuleb kaitsja kulud Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Seega leiab kohus, et KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Jüri Mihkelsteini kasuks summas 3558 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.