KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8149 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.K ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2018 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu I.K , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Advokaat Kristi Rande (kirjalik arvamus) Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.K on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2016 kohtuotsusega KarS § 237³ lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 13.04.2015 ja lõpp 13.04.
- Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 30.12.
- Kinnipidamisasutusest I.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib isik asuda elama aadressile xxx abikaasa ja tütre juurde. Lõpetanud kuldmedaliga xxx . Jätkas õpinguid xxx-s integreeritud õppes ja xxx bakalaureuseõppes. Praeguseks eksmatrikuleeritud xxx-s viibib 1
(4)kuni 16.06.2018.a akadeemilisel puhkusel. Tallinna vanglas läbis puhastusteenistuse koolituse. Isiku riigikeele tase C
- Vabanedes kavatseb immatrikuleeruda ka xxx-sse ja jätkata kõiki pooleli jäänud õpinguid. Enne vangistust oli ametlikult lapsehoolduspuhkusel. Isikul puudub arvestatav töökogemus, kuna asus pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima päevasesse õppesse. Iseseisvat projekteerimise õigust ei oma, kuid enda sõnul on abistanud mitteametlikult arhitekte projekteerimisel. Vabanemisel on isikule garanteerinud tõlkija ja kujundaja ametikoha xxx. Lähedased valmis I.K moraalselt ja materiaalselt toetama. Viru Vanglas ei ole töötamisest keeldunud, on töötanud majandustöödel koristajana augustikuus
- Lähedastest on tal ema, abikaasa ja tütar. Side perega on väga tugev. Isaga suhtelb vähem. Ta on aktiivne muslimikogukonna liige, toimepandud kuritegu viitab riigi ja õiguskorra vastaste isikute kuulumisele tutvusringkonda. I.K väidab, et ta kavatseb tulevikus vältida selliste vigade kordumist ja jälgida paremini, mis inimesega on tegu ja keda aitab. Alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Isik on vaoshoitud, viisakas, intelligentne, konfliktidest hoiduv. Väidab, et enda meelest aitas teist inimest ja ei saanud algul aru, et midagi on valesti. Kui aru sai, oli juba hilja midagi muuta, ei osanud sellest olukorrast enam välja tulla Seega ei mõelnud oma teo võimalikele negatiivsetele tagajärgedele. Praegu on eesmärgiks vabanedes asuda tööle ja siis jätkata poolelijäänud õpinguid. Väga tähtis on pere ja nende heaolu. Kinnipeetav on kriminaalkorras 1 kord karistatud. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksl on 9% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%. Vangla toetab I.K ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama abikaasa ja nende lapse juurde aadressil xxx, mis kuulub kinnipeetava emale. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxx. Soovib jätkata õpinguid ülikoolis. Lähedased on valmnis teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Tema suhtlusringkond on seadusekuulekas. I.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kõik ennetähetsegse vabastamise eeldused on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud I.K arvamuse, leiab, et I.K ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Vangistuses on olnud tööga hõivatud, käitumine on olnud nõuetekohane, viisakas ja tagasihoidlik. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, kus ta elavad tema abikaasa ja tütar ning mis kuulub tema emale. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Isikul on toetav lähivõrgustik. Soovib jätkata õpinguid ülikoolis. 2
(4)Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub I.K hästi, distsiplinaarkaristused puuduvad. Need asjaolud näitavad, et vangistuse viibimine on talle mõjunud hästi. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise ning toetamise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo ohtu, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et süüdimõistetu puhul positiivsed asjaolud ja võimalused vabanemisel ei kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. 3
(4)Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu I.K temale Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)