← Eesti

1-16-8768/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. november 2017 1-16-8768 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus E.E (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus E.E Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega tunnistati E.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust asjas nr 1-15-3802 tehtud Tartu Maakohtu
  9. mai
  10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti E.E-le 1 aasta ja 4 kuud vangistust algusega
  11. detsembrist
  12. Vangistuse lõpptähtpäev on
  13. aprill
  16. augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
  17. Tartu Maakohtu
  18. septembri
  19. a määrusega jäeti E.E vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on alust karta, et E.E võib ka edaspidi joobeseisundis sõidukit juhtida. E.E kasuks räägib see, et tal on olemas elukoht oma vanaema ja isa juures, tal on lähedaste toetus ja ta soovib hakata tegema talutöid. Samas kuritarvitab E.E isa (kellega koos E.E elama asuks) alkoholi ja see võib mõjutada ka E.E alkoholi tarvitama, mis on E.E retsidiivsuse peamine riskifaktor. E.E ei ole tõendanud oma väidet, et A. T soovib kooselu E.E-ga jätkata. Kriminaalhooldajale ütles A. T, et tema enam E.E-ga koos olla ei soovi. Pealegi pole kooselu naise ja lapsega varem E.E õiguskuulekal teel hoidnud. Alkoholismivastasele ravile ei pannud maakohus mingeid lootusi, kuna E.E puhul on seda varem proovitud korduvalt, kuid edutult. Ka sotsiaalprogramm ei ole võluvits. E.E on neljandat korda vanglas, kuriteod on toime pandud võrdlemisi hiljuti. Süüdimõistetul XX diagnoosimine ei ole tõendatud, kuid isegi, kui E.E see haigus on, ei tingi see tema vangistusest vabastamist. Kohtu hinnangul on väga tõenäoline, et E.E jätkaks vabaduses alkoholi joomist ning paneks seetõttu peagi toime uue kuriteo. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  20. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E.E, kes palub kohtult võimalust enne tähtaega vangistusest vabaneda. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus arvestanud mitme positiivse asjaoluga. E.E vaba tahe on minna vabanedes alkoholismiravile, see näitab, et ta on asunud paranemise teele ning soovib oma probleemiga tegeleda. XX tõttu on E.E valmis loobuma alkoholist täielikult. E.E elukaaslasel on raske kahe lapse kasvatamisega rahaliselt toime tulla ja perekond vajab E.E sõnul tema abi. Kohus oleks pidanud arvesse võtma prokuratuuri vabastamist toetavat seisukohta. Eeskujulik käitumine ning vangla ja prokuratuuri toetus isiku ennetähtaegse vabastamise puhul peaksid olema määrava tähtsusega.
  21. oktoobril 2017 esitas E.E kaebusele lisa – Tartu Vangla
  22. oktoobri 2017 otsuse E.E kinnisest vanglast avavanglasse paigutamiseks. E.E palub kohtul arvesse võtta tema head käitumist ja usalduse väljateenimist avavanglasse ümberpaigutamisel.
  23. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  25. E.E puhul on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks täidetud. Seega oleneb kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta.
  26. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. aprilli
  28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt süüdimõistetust leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades E.E ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, märkides täiendavalt järgmist.
  29. Ehkki E.E käitumine vanglas on olnud hea – tal ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarrikkumisi, E.E on läbinud sotsiaalprogrammi ja vangla on hiljuti (
  30. oktoobril 2017) teinud otsuse tema ümberpaigutamiseks avavanglasse – tuleb kohtul arvestada ka teisi E.E iseloomustavaid tegureid. E.E kannab neljandat vanglakaristust, vangla iseloomustuse kohaselt on ta teiste isikute poolt mõjutatav ja kõik tema sõbrad on kriminaalkorras karistatud (KoTo, tl 4 pöördel). E.E on neljal korral karistatud mootorsõiduki juhtimise 2

(3)eest joobeseisundis. Viimase kuriteo toimepanemisel tuvastati E.E veres märkimisväärselt kõrge alkoholisisaldus (2,98 +/- 0,07 mg/g). E.E rõhutab määruskaebuses, et ta tahab asuda vanglast vabanemisel alkoholismivastasele ravile. Sarnaselt maakohtule ei ole ka ringkonnakohtul veendumust, et ravi suudaks E.E edaspidi alkoholi tarvitamisest ja sellest tingitud kuritegudest eemal hoida. E.E on viibinud alkoholismiravil ka varem (
  1. aprillil 2016 tehti E.E-le Wismari Haiglas sensibiliseeriv protseduur alkoholi tarbimise blokeerimiseks,
  2. novembril 2014 tehti talle AA Kliinikus vastav süst), kuid ta on sellest hoolimata jätkuvalt toime pannud õigusrikkumisi alkoholijoobes (KoTo, tl 4 pöördel). Vangla iseloomustuse kohaselt on E.E vanglas ning kriminaalhooldusel viibides rääkinud motivatsioonist loobuda alkoholi kuritarvitamisest, kuid on ikka toime pannud rikkumisi (KoTo, tl 4 pöördel). Seetõttu ei ole kinnipeetava praegune lubadus alkoholist loobuda kolleegiumi jaoks usutav.
  3. Nagu ka maakohus rõhutas, on E.E võimalik pärast vangistusest vabanemist asuda elama koos oma vanaema ja isaga, kuid E.E isa on alkohoolik, mistõttu on suur risk, et E.E hakkab alkoholi kuritarvitama. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt meeldib E.E-le alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtida, omamata seejuures isegi juhtimisõigust (KoTo, tl 8). Seega on vabanemisjärgne retsidiivsusrisk E.E puhul kõrge. E.E varasem käitumismuster ei anna alust veendumuseks, et vanglast vabanedes suudaks ta käituda õiguskuulekalt. E.E on varem kriminaalhoolduse ajal rikkunud kontrollnõudeid ja pannud toime uue kuriteo (KoTo, tl 7 pöördel). Vangla hinnangul ei väärtusta E.E ühiskonnas kehtivaid norme ega ole varasemast õppust võtnud (KoTo, tl 4 pöördel – tl 5). Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et E.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes põhjendatud.
  4. Kaebaja hinnangul pidanuks maakohus arvesse võtma prokuratuuri toetavat seisukohta, mis peaks olema ennetähtaegse vabastamise puhul määrava tähtsusega. Ringkonnakohus selgitab, et prokuratuuri ega vangla seisukohad kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuses ei ole kohtule kohustuslikud. Kohus on nende seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesolevas asjas on prokuratuuri arvamuses märgitud üksnes seda, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist ja prokuratuur nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Seega ei saanud maakohus prokuratuuri põhjendustele vastata, kuna prokuratuur ei ole oma seisukohta põhjendanud.
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. septembri
  7. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv Mati Kartau Tiit Lõhmus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.