1-17-6396/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6396 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus S.B vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus S.B (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 14.07.2017 otsusega tunnistati S.B süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui S.B ei pane 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.10.2017 maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles S.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on S.B rikkunud registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohtu 31.10.2017 määrusega pöörati S.B-le mõistetud karistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele.
7. Maakohtule esitatud materjalidest ja kriminaalhooldusametniku selgitusest nähtub, et S.B viibib kriminaalhooldusel alates 01.08.
8. Esimene kontrollkohtumine toimus S.B-ga 15.08.
9. Erakorralisest ettekandest nähtub, et S.B rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi juba esimesel kohtumisel kriminaalhooldusosakonnas, mil tal tuvastati alkoholijoove 0,818 mg/l kohta. Rikkumise kohta tehti S.B-le kirjalik hoiatus.
10. Kokku toimus kriminaalhoolduse käigus vaid kaks kohtumist. Esimesel korral 15.08.2017 ei saanud ametnik S.B-ga vestlust läbi viia, kuna süüdimõistetu oli alkoholijoobes. Teine kohtumine toimus 18.08.2017, mil S.B täitis alkoholitarvitamisega seotud töölehe. 25.08.2017 ja 11.09.2017 jättis S.B registreerimisele ilmumata. Uuesti pidi S.B registreerimisele tulema 03.10.2017, kuid ka sellele kohtumisele jättis süüdimõistetu ilmumata. 25.09.2017 pidi S.B osalema sotsiaalprogrammis, kuid soovis muuta kokkulepitud aega ning osaleda 27.09.2017, millisele kohtumisele jättis S.B samuti ilmumata. 03.10.2017 läbiviidud kodukülastuse käigus tuvastati S.B alkoholijoove 0,760 mg/l kohta.
11. Maakohtu hinnangul on S.B süstemaatiliselt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, s.o registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi, mille põhjal saab väita, et süüdimõistetu ei ole täitnud Tartu Maakohtu 14.07.2017 otsusega määratud kohustusi, mistõttu kuulub S.B-le tingimisi mõistetud vangistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramisele. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.B, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtuistungi määramist.
13. Kriminaalhooldusametnik ei võtnud süüdimõistetult kirjalikke selgitusi kriminaalhoolduse käigus toime pandud rikkumiste kohta, mistõttu ei olnud tal seletuskirju kohtule esitada.
14. Toimunud kohtuistungi käigus ei pakutud S.B-le võimalust õigusabile. Eeltooduga on rikutud süüdimõistetu seaduslikke õigusi ja S.B soovib uut kohtuistungit, kus oleksid tema õigused tagatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
16. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et süüdimõistetu on kriminaalhooldusaluse isikuna järjepidevalt rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et S.B-le mõistetud karistus tuleb kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu täitmisele pöörata.
17. Süüdimõistetu leiab, et maakohus rikkus tema seaduslikke õigusi, kuna talle ei pakutud kohtuistungil õigusabi. Kriminaalkolleegium toodud seisukohaga ei nõustu.
18. Tulenevalt KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt KrMS § 427 lg-s 2 sätestatud küsimuste lahendamisel kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi KrMS § 45 lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist (RKKKm 2 3-1-1-14-12, p 13). KrMS § 432 lg 3 sätestab muuhulgas, et karistuse täitmisele pööramise kohtuistungile kutsutakse kaitsja süüdimõistetu taotlusel.
19. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et S.B-le selgitati kohtuistungi alguses tema õiguseid, pärast mida lisas S.B, et tal on üksnes taotlus karistuse osas ning muid taotlusi ei ole (tl 56). Seega kui S.B oleks soovinud, et temale määrataks erakorralise ettekande arutamise kohtuistungiks riigi õigusabi korras kaitsja, oleks isik pidanud seda ise taotlema. S.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning omab kokkupuudet kriminaalmenetluse ning kriminaalasjade kohtuliku arutamise korraga (sealhulgas nähtub Kohtu Infosüsteemist, et tema suhtes on ka varasemate kriminaalasjade raames olnud arutusel erakorralisi ettekandeid), mistõttu pidi süüdimõistetu olema teadlik võimalusest taotleda endale kohtuistungiks kaitsja riigi õigusabi korras, teavitades sellest kohut kas enne kohtuistungi toimumist või siis kohtuistungi alguses. Kuna taolist taotlust esitatud ei ole, siis ei saa öelda, et maakohus on rikkunud S.B seaduslikke õigusi.
20. Muuhulgas nähtub maakohtu poolt koostatud õiendist, et pärast seda, kui S.B sai e-posti teel kätte kohtukutse, helistas ta istungisekretärile, kinnitades, et ta on 20.10.2017 toimuvast kohtuistungist teadlik ning lubas advokaadiga nõu pidada (tl 51). Seda enam asjakohatu on määruskaebuses toodu, et süüdimõistetule ei pakutud riigi õigusabi korras kaitsjat olukorras, kus S.B oli tegelikult olemas kaitsja, kelle S.B otsustas jätta kohtuistungile kaasamata.
21. Mis puudutab aga kaebuses toodut, et kriminaalhooldusametnik ei võtnud S.B-lt kirjalikke selgitusi kriminaalhoolduse käigus toime pandud rikkumiste kohta, siis märgib ringkonnakohus, et erakorralises ettekandes on need selgitused välja toodud (lk 48) ja süüdimõistetul oli võimalus esitada omapoolsed täiendavad selgitused toimepandud rikkumiste kohta kohtuistungi käigus (mida ta ka tegi, vt lk 56 pöördel) kriminaalhooldusametniku juuresolekul, mistõttu ei ole toodud etteheide asjakohane. Seega pole alust antud asjas uut arutamist teha, nagu seda kaebaja soovib.
22. Arvestades S.B rikkumiste intensiivsust, pööras maakohus õigustatult süüdimõistetule tingimisi määratud karistuse täitmisele. Probleemid S.B-ga algasid juba kriminaalhoolduse alguses, mil süüdimõistetu ilmus 15.08.2017 toimunud esmakohtumisele kriminaalhooldusametnikuga alkoholijoobes. Isikul tuvastati alkoholijoove 0,818 mg/l kohta, mistõttu on äärmiselt ebausutav S.B enda selgitus, et ta jõi eelmisel päeval elukaaslasega pokaali veini. Samuti on S.B kahel korral rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Samuti tarvitas isik 03.10.2017 järjekordselt alkoholi, missugune rikkumine on kriminaalhooldusametniku poolt kodukülastuse käigus fikseeritud. Muuhulgas kinnitab S.B suutmatust täita temale määratud kohustusi ka see, et kokkulepitud kohtuistungile 20.10.2017 süüdimõistetu ei ilmunud, selgitades, et tal on tervislikud põhjused, mille kohta esitab kohtule arstitõendi, mida aga maakohtule ei esitatudki (tl 51-54).
23. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu on rikkunud ilma mõjuva põhjuseta olemasolevaid kohustusi, millest saab järeldada, et S.B ei soovi täita kriminaalhooldustingimusi. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole S.B-le positiivset mõju avaldanud ning kriminaalhoolduse edasine teostamine ja katseaja pikendamine ei omaks S.B puhul enam soovitud tulemust. Seega tuleb S.B-le mõistetud karistus täitmisele pöörata.
24. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab Tartu Ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 31.10.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus