T.V süüdistuses
jaanuari 2016 otsus kaitsjad Laura Vaik O.L elukoht xxx, viibib vahi all Tallinna Vanglas; isikukood XXX; Venemaa Föderatsiooni kodanik; keskharidusega; emakeel tatari keel, valdab vene ja eesti keelt; õpib xx; kriminaalkorras varem karistamata T.V elukoht xx, viibib vahi all Tallinna Vanglas; isikukood XXX; Venemaa Föderatsiooni kodanik; põhiharidusega; emakeel vene keel; töökoht xx, xx; kriminaalkorras varem karistamata Kristi Rande, Olavi-Jüri Luik ja Oliver Nääs RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu otsus O.L-i
1 lg 1 - § 22 lg 3 järgi õigeks. Mõista O.L
Tühistada Harju Maakohtu otsus T.V süüdimõistmises
S.-le Western Unioni vahendusel raha ülekandmise katses. 1 Mõista T.V
3 lg 1 järgi A. S.-le Western Unioni vahendusel raha 3 lg 1 järgi mõistetud 3. Tühistada Harju Maakohtu otsus O.L-ile
karistuse ning
3 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. Mõista O.L-ile
Tühistada Harju Maakohtu otsus T.V-le
3 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat vangistust. Mõista T.V-le
lg 1 3 1 § 22 lg 3 ning
lg 1 järgi.
lg 1 - § 22 lg 3 alusel karistati teda 6-aastase vangistusega ning
Liitkaristuseks mõistis maakohus O.L-ile
3 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks T.V tunnistas maakohus süüdi
3 1.1 O.L-i mõistis maakohus
O.L broneeris ning ostis A. S.-le lennupiletid Türgi 19.07.2013 siselennule Antalyast Hataysse Süüria piiri lähedal, olles teadlik A. S. kavatsusest ühineda terroristliku organisatsiooniga. O.L printis pileti reserveeringut tõendava dokumendi välja ja juhendas A. S., kuidas dokumenti lennujaamas oma reisiõiguse tõendamiseks kasutada. Sellega võimaldas ta A. S.-l jõuda Süüria Araabia Vabariiki ning seal terroristliku ühendusega ühineda. Seeläbi toetas O.L A. S. poolt terrorikuriteo toimepanemist. 2 Lisaks sellele kogus O.L A. S. terroristlikkusse ühendusse kuulumise toetamiseks A. S. jaoks rahalisi vahendeid Lisaks sellele kogus ja tegi O.L A. S.-le kättesaadavaks rahalisi vahendeid. A. S. tegevuse toetamiseks pöördus O.L alates 2013 septembrist korduvalt oma tutvusringkonda kuuluvate isikute poole, et nad annaksid raha või teeksid rahaülekannetega rahalised vahendid A. S.-le kättesaadavaks. Ta küsis 25.09.2013 K. Š. ja T.V käest A. S. toetuseks raha. Täpselt tuvastamata ajal enne 17.10.2013 võttis O.L T.V-lt A. S .-le edastamiseks 400 eurot. Ajavahemikul 17.-22.10.2013 toimetas ta Süüria Araabia Vabariiki ja tegi A. S.-e kättesaadavaks sularaha kokku vähemalt 500 eurot. Sellest maksis O.L oma isiklikest rahalistest vahenditest vähemalt 50 eurot. Oktoobris-novembris võttis O.L T.V-lt A. S.-le edastamiseks vastu 200 eurot. 2014 veebruaris edastas O.L T.V-le A. S. palve, et T.V läheks Läti Vabariiki ning küsiks A. S.-le varalist toetust džihaadi ehk “püha sõja” toetuseks. O.L edastas ka T.V-le A. S. jaoks ülekannete tegemiseks pangarekvisiidid. 25.05.2014 juhendas O.L R. S. eeluurimisel tuvastamata pangas A. S.-le rahaülekande tegemisel.
lg 3 - § 2371 lg 1 järgi, s.o terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises mõisteti O.L süüdi selles, et ta osutas A. S.-le vaimset kaasabi, tugevdades kestvalt A. S. teotahet terroristlikkusse ühendusse kuulumiseks. Suheldes A. S.-ga veebikeskkonnas mail.ru asunud meilikonto xx, sotsiaalmeedia keskkonna „Facebook“ ning suhtluskanali „Skype“ kaudu, väljendades O.L pidevat heakskiitu ja poolehoidu A. S. elulaadile terroristliku ühenduse liikmena. Ühtlasi osutas O.L A. S .-le vaimset kaasabi, nõustades teda lennubroneeringu kasutamise osas ning rahaliste vahendite kättesaamise osas, samuti väljendades valmisolekut A. S. igakülgselt abistada. 3 1.2 T.V mõisteti
lg 1 järgi süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises. 2013 sügisel, enne 17.10.2013 andis T.V O.L-i kätte A. S.-le edastamiseks sularaha summas 400 eurot. 2013 oktoobris-novembris andis T.V O.L-i kätte A. S .-e edastamiseks sularaha summas 200 eurot. 16.02.2014 käis T.V A. S. palvel, mille vahendas talle O.L, Läti Vabariigis Riias kohtumas eeluurimisel tuvastamata isikuga, kes oli T.V ja A. S. ühine tuttav. Kohtumisel küsis T.V rahalisi vahendeid A. S. tegevuse toetamiseks terroristliku ühenduse liikmena Süüria Araabia Vabariigis, millise tegevuse näol on tegemist rahaliste vahendite kogumisega
Seejuures oli T.Veadlik sellest, et A. S. kavatses minna 2013 juulis läbi Türgi Süüriasse ning ühineda seal terroristliku ühendusega, mille tegevus on suunatud
Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et T.V-le esitatud süüdistus ei ole leidnud tõendamist osas, mille kohaselt püüdis T.V 2013 sügis-talvel A. S. palvel kanda A. S.-le 3 Western Unioni rahasiirdamisteenuse abil raha. Maakohtu otsuse resolutiivosas see seisukoht ei kajastu.
lg 1 eristab terrorikuriteo, terroristliku ühenduse ja isiku, kelle tegevus on suunatud terrorikuriteo toimepanemisele, toetamist. Seega tuleb tegevus, mida toetati (rahastati), ära näidata juhul, kui süüdistus on esitatud just mingi kindla terrorikuriteo toetamises. Ülejäänud kahe alternatiivi puhul ei ole vajalik selle tuvastamine, et rahasumma, millega ühendust või isikut toetati, oli mõeldud konkreetse terrorikuriteo toimepanemiseks, vaid piisab selle tuvastamisest, et toetatud ühenduse või isiku tegevus oli suunatud terrorikuritegude toimepanemisele. 6.2 Kaitsjad heidavad süüdistusele ette, et selles ei ole märgitud, millise terroristliku ühendusega A. S. kavatses ühineda ja millisega ühines, ega see, milliseid terrorikuritegusid terroriühendus või A. S. ise toime pani. Süüdistuses ei ole nimeliselt nimetatud terroristlikku ühendust, millega A. S . ühines. See ei ole ka nõutav. Oluline on, et süüdistuses kirjeldatud asjaolude alusel on võimalik kontrollida, kas ühendus, millesse isik kuulus, on käsitatav terroristliku ühendusena. Süüdistuses kirjeldatud andmed seda võimaldavad: ära on toodud ühenduse tunnused, samuti on süüdistuses loetletud konkreetsed kuriteod, mille toimepanemisele selle ühenduse tegevus oli suunatud. See, kas A. S. kuulumine süüdistuses kirjeldatud terroristlikusse ühendusse on tõendatud, on iseseisev küsimus ega mõjuta hinnangut sellele, kas süüdistus on esitatud piisavalt konkreetsena. 8 7. Sarnaselt maakohtuga peab kohtukolleegium tõendatuks seda, et O.L osutas A. S.-le abi lennupileti ostmisega ning tegeles A. S. toetamiseks raha kogumisega ning vähemalt 500 euro ulatuses tegi selle A. S.-le kättesaadavaks. 7.1 Hataysse lennupileti ostmisel abi osutamisega seoses kordab kaitsja maakohtus esitatud väidet, et O.L aitas A. S. üksnes valesse sihtkohta ostetud pileti ümbervahetamisel. Maakohus on otsuses märkinud, et ei nõustu „O.L-i poolt tehtud ülekande 55,80 eurot osas O.L-i ja tema kaitsja Rande väitega, et tegemist oli vaid valesti ostetud pileti vahetamise tasuga ,sest lennupiletid ise on kindlasti kallimad“. Kohus leidis, et pileti hind ei näita seda, et tegemist oli ümbervahetamise tasuga, ning kaitsja on põhjendamatult võrrelnud rahvusvahelise lennu ja Türgi siselennu hindu. Ühtlasi märkis kohus: „BravoFly.com lehel sisestades reisi alguspunktiks Antalya (Türgis) ja sihtkohaks Hatay (Türgis) pakub otsing ühele inimesele lennupiletit alates hinnaga 51 eurot, toetudes faktidele seega ei vasta kaitsja Rande väide, et lennupiletid on oluliselt kallimad , tegelikkusele.“ Seega on maakohus KrMS § 60 lg 3 alusel kriminaalmenetlusvälisele allikale tuginedes tuvastanud, et tasutud summa viitab pileti ostmisele. Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohti põhjendatuks. Märkida tuleb seda, et süüdistuse kohaselt ei piirdunud lennupileti osas O.L-i abi A. S. abistamisel sellega, et pileti eest maksti O.L-i kontolt. Süüdistuse kohaselt printis O.L pileti välja ja juhendas A. S . selle kasutamisel. Seda tõendavad O.L-i 18.07.2013 toimunud telefonikõned K. K. ja A. Sa.-ga (kd II; toim.l. 95, 96). Nendest kõnedest selgub, et A. S.-le ei olnud selge, kuidas tõendada oma õigust lennule pääseda. O.L selgitas esmalt K. K.-le ja seejärel A. S.-le endale, et mingit eraldi piletit ei ole tulnud ja A. S. peab ette näitama selle dokumendi, mille ta A. S.-le välja printis. Seega oli O.L-i roll pileti soetamisel suurem kui ta ise tunnistab. O.L-i maakohtus antud ütluste kohaselt otsis A. S. ise õige sihtkoha ning O.L üksnes osales „just selle maksmise hetkel“. Tõenditest selgub aga, et kontroll pileti ostu üle oli mitte A. S . vaid O.L-i käes: tema maksis lennu eest, tegi (erinevalt A. S.-st) selgeks, kuidas A. S. lennule pääseb, ning printis selleks vajaliku dokumendi välja. 7.2 Tõendatud on see, et O.L kogus raha A. S. toetamiseks. Kaitsjate väitel koguti raha L. S. toetuseks. Maakohus on seda väidet oma otsuses käsitlenud. Kohus leidis, et O.L-i ütlused selle kohta, et ta kogus raha L. S. palvel ja tema toetamiseks, on vastuolus teiste tõenditega. Eelkõige viitab maakohus O.L-i ja T.V vahelisele 25.09.2013 toimunud telefonivestlusele. Selles andis O.L T.V-le teada, et „ Ahi /araabia keeles „akhi“ – vend/ helistas ja on vaja rahadega abistada“. Maakohus järeldas, et abi küsijaks oli meessoost isik. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga. T.V kaitsja on seadnud kahtluse alla, kas vend, kelle abistamisest viidatud telefonikõnes oli juttu, oli üldse A. S. Kaitsja tõstab esile, et O.L-i väitel vend, kelle abistamiseks ta ettepaneku teeb, helistas talle. Kaitsja märgib, et A. S. ja O.L suhtlesid omavahel e-posti teel (nn surnud postkasti kaudu). Selle kohta, et A. S. oleks O.L-iga telefoni teel abistamise teemal suhelnud, tõendeid ei ole. Ringkonnakohus märgib esiteks, et nn surnud postkasti kaudu hakkasid A. S. ja O.L suhtlema ligi kuu aega hiljem, pärast seda, kui O.L oli saatnud L. S. tema sõidul 9 Süüriasse. Sellel viitab 23.10.2013 e-kiri: „Vot see on see meil. Hakkame siin lihtsalt teineteisele kirjutama, ma hakkan siia sisenema ja kirjutama kirja sellele meilile ja sina samuti, et sellest meilist ei läheks rohkem kuhugi“ (kd I; toim.l. 163). See, et O.L ja A. S. suhtlesid hiljem omavahel e-posti teel, ei tähenda, et nad varem ei võinud suhelda telefoni teel. Ka ei tähenda see, et pole eraldi tõendit O.L-i ja A. S. vahel toimunud telefonikõne ja selle sisu kohta, et helistaja, kellest O.L räägib, ei võinud olla A. S. Järeldusi selle kohta, et „vend“, kelle toetamisest juttu on, on A. S ., võimaldab teha see, et vahetult enne T.V-le helistamist helistas O.L K. Š.-le, kellega oli samuti jutuks rahaline toetus (kd II; toim.l. 97 pöördel - 98). K. Š.-le selgitab O.L, et aidata on vaja Narva perekonda. Enne Süüriasse minekut elas S. perekond Narvas. Silma torkab see, et mõlemas telefonikõnes väldib O.L aidatava nimelist nimetamist ning seda, et selle toetamisega on kursis vaid piiratud isikute ring ning seda infot levitada ei tohi. Põhjendus, et selline anonüümsus oli vajalik aidatava väärikuse huvides ja aidatava nimetamine ei olegi kombeks, ei ole usutav. Nimelt nähtub kõnest K. Š.-le, et viimane pidas kohaseks infot levitada („kuulutame kõigile“). O.L-i reageeris sellele ägedalt: „Ei-ei-ei-ei-ei! Ei!“ Järgneva vestluse raames kordas ta veel, et sellest teavadki vähesed ja teemat levitada pole vaja. Seega jääb vestlusest mulje, et selline anonüümne raha kogumine, kus vajadust kedagi toetada hoitakse teada väikses ringis, ei olnud tavapärane, kuid O.L oli väga huvitatud, et sellest laiemalt teada ei saadaks. O.L-i kirjavahetusest A. S. ja L. S.-ga ilmneb, et just nende Süürias viibimine ja tegevus seal, on asjaolu, millest avalikult rääkimist tuleb vältida (O.L-i 09.12.2013 e-kiri: kd I, toim.l. 212). O.L-i kirjavahetus lükkab ümber ka väite, et O.L kogus raha ainult L. S. toetuseks. Teabehanketoimingu nr 02498 kokkuvõttele lisatud O.L-i ja A. S. kirjavahetuses oli korduvalt jutuks viimase rahaline toetamine. See näitab selgelt, et raha kogumine pärast seda, kui O.L oli teda Süürias külastanud, toimus A. S. toetuseks. Samas kinnitab see võimalust, et ka 25.09.2013 raha kogumisel oli A. S. vend, kellest O.L rääkis. 11.11.2013 saatis O.L A. S.-le e-kirja, milles küsib: „selline küsimus, kas on mingisugune kanal, mille kaudu saab teile raha saata“ (kd I, toim.l. 183). O.L-i küsimusele vastab A. S. samal päeval: „Mis puutub rahasse, me tahtsime just proovida ühte varianti. L.-le kanti siin üle 300 eurot S . eest (viimased) ja me mõtlesime anda kaart abu Z.-le ja et ta sõidaks Türki ja võtaks need pangaautomaadist . /---/ Ja kui kõik hästi läheb, siis võib naise arvele panna “ (kd I, toim.l. 186). 22.11.2013 kirjutas L. S., et A. S. palus edasi öelda, et raha ülekandmisega ei ole probleemi (kd I; toim.l 193). 09.12.2013 kirjutas O.L: „Veel üks teema – abi teile.. D. tahab teile raha edasi anda… ma ei tea… ta vist aimab või ei tea mis, kuid ma olin üllatunud. Vend tahab teile raha edasi anda, H., ma ise prooviks kasvõi natukenegi“ (kd I; toim.l 212). 12.12.2013 kirjutas A. S.: „Mis puutub rahasse ma küsin homme emiirilt , hiljem, andku Allah, kirjutan“ (kd I, toim.l 221). 11.01.2014 kirjutas A. S. taas: „Ja on variant vend, kui te tahate aidata, ma kirjutan sulle aadressi, vend“ (kd I; toim.l. 226). Järgnevalt on lisatud pangakonto andmed. 10 16.01.2016-18.01.2014 toimus O.L-i ja A. S. vahel kirjavahetus panga swift koodi teemadel (kd I, toim.l. 229-230). Kuna kirjades kasutati vastastikku pöördumist „vend“, on ilmne, et vestlus toimub just O.L-i ja A. S., mitte aga L. S.vahel. 03.02.2014 kirjutas A. S. O.L-ile , et viimane uuriks võimalust saada Lätist varalist toetust. Ta selgitas: „Kunagi, enne ärasõitu džihhaadi maale, sõitsin koos H. ja J.-ga Lätti läbi rääkima ühe vennaga. /---/ Ja see vend ütles mulle, et tal on inimesed, kellel on suured võimalused ja nad saavad ja tahavad aidata mudžaheede ja nende peresid oma varaga Allahi nimel ja sellisel moel võtta osa džihhaadist. Vot nii, võid rääkida H.-ga ja sõita temaga Lätti kõnelema selle vennaga. /---/ Ja kui tal on inimesed, kes soovivad võtta osa džihhaadist oma varadega, siis sinult ma palun, et sa looksid kanali sealt, kuna sinul mashallah töötab pea organisatoorsetes küsimustes ja ma tean, et sa oled võimeline seda ilusasti tegema ja ise kannatada saamata “ (kd I, toim.l. 230). 23.03.2014 saatis A. S. uued konto andmed, millele raha üle kanda (kd I, toim.l. 246-247). Eelnevast kirjavahetusest nähtub, et suhtlus rahalise toetuse teemadel toimus just O.L-i ja A. S. vahel. Kui kirja saatjaks oli L. S., andis ta kirjas teada, et seekord kirjutab tema. Ka märkis ta ära, et info, mis puudutab raha üle kandmist, annab ta edasi A. S. palvel. Teiste kirjade puhul nähtub ka kontekstist, et kirjade autor on A. S. (kirjades kirjeldatakse A. S. tegevust mina vormis, L. S.-st räägitakse aga kolmandas isikus jne). Seega on O.L-i väide, et ta toetas L. S., vastuolus tema enda kirjavahetusega. Ringkonnakohus leiab, et selle vastuolu puhul on usaldusväärsem tõend just kirjavahetus, mille puhul O.L eeldas, et see ei ole kõrvaliste isikute jaoks jälgitav (23.10.2013 e-kiri: kd I; toim.l. 163). Samas kirjavahetuses annab A. S. ise O.L-ile teada, et saadetavaid rahalisi vahendeid võidakse kasutada tema võitluse, seega ka terrorikuritegude toimepanemise toetuseks: eespool osundatud 03.02.2014 kirjas rääkis A. S. mudžaheedide ja nende perede aitamisest ja sellisel moel džihaadist osavõtmisest (kd I, toim.l. 163). Kuigi I. M. maakohtu istungil antud selgituste kohaselt on džihaadil mitu tasandit ja vaid üks neist on džihaad sõjalises mõttes (kd VI; toim.l. 101 pöördel), on A. S. kirjadest ja saadetud fotodest näha, et ta mõtles džihaadi all just relvastatud võitlust ja tapmist (kd I, toim.l. 228). Oma 03.02.2014 kirjas tegi ta ka koguni ettepaneku, et O.L uuriks Piiteris, kas „seal on usaldusväärseid vendi, kes tahavad hankida relvi, väikestest suurteni“ (kd I, toim.l. 163). 7.3 Apellatsioonides on kahtluse alla seatud see, kas A. S. üldse kuulus terroristlikusse ühendusse ning kas see oli O.L-ile teada. 7.3.1 Maakohtule on heidetud ette seda, et otsuses on põhjendamata väide, et A. S. kuulus terroristlikusse ühendusse. Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu otsus on ses osas tõesti pealiskaudne. Maakohus on küll esitanud väite, et A. S. kuulus terroristlikusse ühendusse, kuid millistele asjaoludele tuginedes kohus selle tuvastas, ei ole jälgitav. Kohus viitab üldsõnaliselt A. S. kirjeldustele rühmadest, võitlejatest, kaitse all olekust, peakorteris käimisest, tulistamistest jne, kuid jälgitavalt ei ole ära näidatud, et kohus oleks tuvastanud, et A. S. kuulus ühendusse, mis vastab
MS § 339 lg 2 tähenduses. Tegemist on aga 11 veaga, mis on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav sellega, et ringkonnakohus esitab tõstatatud küsimuses oma seisukoha ja põhjendused. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik teha järeldus, et A. S. kuulus terroristlikusse ühendusse. Kirjavahetuses O.L-iga ei teinud A. S. saladust sellest, et ta osaleb relvastatud võitluses. Ta postitas pilte, kus ta ise või tema lapsed poseerivad relvadega. Lisaks sellele kirjeldas ta lahinguid ja enda osalemist nendes. Nt 12.12.2013 kirjutas A. S.: „Ma olen ootel vot, vot tuleb kõva lahing, vennad valmistuvad ja ootavad , millal täpselt me ei tea, kuid vot, vot sõidame ära, “ (kd I; toim.l 221). 22.03.2014 kirjas kirjeldas ta osalemist lahingus. 01.09.2014 kirjutas L. S., et A. S. sai haavata (kd I; toim.l. 250). A. S. ei teinud saladust ka sellest, et ta läks Süüriasse selleks, et sõdida uskmatutega (kd I; toim.l. 228) ja osaleda Kalifaadi loomises (kd I, toim.l. 236). Oma e-kirjades kirjeldas A. S. ka seda, millistesse organisatsioonidesse ta kuulus. 18.02.2014 e-kirjas informeeris A. S. O.L, et ta lahkus ISIL-st ( ) ja läks üle Dzabat Nusrasse. Ta selgitas, et viimane kuulub Al Qaedasse, läks Al Qaeda alluvuse alt välja. Ka kirjutas ta, et tema Süüriasse sõitmise eesmärk oli „ülistada Allahi sõna ja luua Kalifaat ja et elaksime shariaadi järgi“ (kd I, toim.l. 236). Detailsemalt kirjeldas A. S. oma üleminekut ISIL-st Dzabat Nusrasse 22.03.2014 e-kirjas. Ta kinnitab, et ühines koheselt pärast Süüriasse saabumist ISIL-ga: „Nagu saabusin nii sattusin …“ (kd I; toim.l. 244). -i puhul on tegemist ISIL-ga (kd II; toim.l. 72). Ka sellest kirjast nähtub, et A. S. soov oli sõdida (kd I; toim.l. 244), s.t uskmatutega (kd II; toim.l 72). ISIL-st rääkides tunnistab A. S., et inimesi arreteeriti, peksti ja piinati, mida põhjendati sellega, et nad on uskmatud, nõiad või spioonid (kd I, toim.l. 246). Hiljem liitus ta grupeeringuga ( ), mis kuulub Dzabat Nusra alla. A. S. sõnade kohaselt on tegemist grupeeringuga, mis sõdib uskmatute vastu ja pooldab Kalifaati (kd I; toim.l. 246). Oma tegevust nendes ühendustes nimetab A. S. töötamiseks, samuti nähtub ta kirjadest, et ta sai kelleltki oma elu korraldamisel juhtnööre ning tema ja tema pere tegevust korraldati. Seega on A. S. ise kirjeldanud seda, et kuulus kindla struktuuriga ja enam kui kolmeliikmelistesse (nt kirjelduses selle kohta, kui nad sattusid varitsusele, märgib A. S., et nad olid kahe autoga, autos oli umbes 10 inimest; L. S. kirjas selle kohta, et A. S. sai raketikillust haavata, on märgitud, et A. S.-ga koos oli veel 5 võitlejat) püsivatesse ühendustesse, mis osalesid lahingutegevuses. Kaitsjad on apellatsioonides rõhutanud, et prokurör ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ühendused, kuhu A. S. kuulus, oleks olnud suunatud süüdistuses nimetatud kuritegude (rahvusvahelise julgeoleku vastaste, elu või tervist ohustavate keskkonnavastaste, Süüria Araabia Vabariigi vastaste ja üldohtlike kuritegude) toimepanemisele. Ringkonnakohus möönab, et maakohtus kohtuvaidluste raames peetud süüdistuskõnes ei tugine prokurör ses osas kohtuistungil uuritud tõenditele. Süüdistuskõnes on prokurör viidanud sellele, et ISIL-i puhul on tegemist terroristliku ühendusega ÜRO resolutsiooni 1526
lg 1 määratleb aga 12 terroristlikku ühendust ainult selle kaudu, et selle tegevus on suunatud
§-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele. Seega saavad ÜRO resolutsioonid olla kasutatavad vaid selle tuvastamisel, et resolutsioonis nimetatud ühendus on suunatud
§-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele. ÜRO resolutsioonides toodud info puhul on tegemist kriminaalmenetlusvälisest allikast pärineva usaldusväärse teabega, s.t asjaoluga, mille kohus võib lugeda üldtuntuks KrMS § 60 lg 3 alusel. Tõsi küll, prokuröri viidatud resolutsioonidest (ega ka hilisemast ÜRO resolutsioonist 2253
lg-s 1 nimetatud kuritegude toimepanemisele, vaid piisab, et ühendus on suunatud mõne kuriteo toimepanemisele loetletutest. Nendes resolutsioonides on nimetatud vabaduse võtmisega (sh pantvangide võtmisega) seotud kuritegusid, (tsiviil-)isikute surma põhjustamist ja vara hävitamist. Kuigi prokurör seda esile tõstnud ei ole, tõendab seda, et ISIL pani toime erinevaid isikuvastaseid (ebaseaduslikke vabaduse võtmisi, peksmisi) kuritegusid, A. S. 22.03.2014 ekiri. Selles räägib ta, et ISIL-i liikmed arreteerisid (s.t võtsid vabaduse), peksid ja piinasid inimesi. Ka tunnistab ta sõdimist Kalifaadi loomise nimel. Ka nähtub tema kirjast, et see hirmutas elanikkonda: „Linnas hakkasid inimesed ISIL’it kartma ja ei tahtnud seda . Ja see hakkas toimuma mitte ainult meie linnas vaid kogu Shamu’s“ (kd I; toim.l. 245). Seega on tuvastatud see, et ISIL-i ja Dzabat Nusra kujutavad endast terroristlikke ühendusi. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud see, et A. S. liitus koheselt pärast Süüriasse saabumist seal ISIL-ga ning hiljem Dzabat Nusraga, kuuludes seega terroristlikesse ühendustesse. Kuna A. S. osales seejuures relvastatud võitluses, oli ta isik, kelle tegevus oli suunatud terrorikuritegude toimepanemisele. Seetõttu täidab tema rahaline toetamine
7.3.2 Kohtukolleegium on seisukohal, et O.L oli teadlik, et A. S. siirdus Süüriasse sooviga ühineda terroristliku ühendusega ning et ta seda ka Süüriasse jõudes tegi. Kaudseks tõendiks selle kohta, et O.L teadis A. S. ühinemisest terroristliku ühendusega, on see, et A. S. ei varjanud pärast Süüriasse jõudmist tema eest oma kuulumist terroristlikku ühendusse. Seda, millistesse ühendustesse ta kuulus, selgitas A. S. 18.02.2014 ja 22.03.2014 ekirjades. Samas juba varem saatis ta e-kirju koos piltidega, millel poseerisid relvadega ta ise või ta lapsed. Ta ei teinud saladust ka sellest, et ta läks Süüriasse selleks, et tappa uskmatuid (kd I; toim.l. 228). O.L-i vastustest ei nähtu, et A. S . kirjad oleks tema jaoks olnud üllatuslikud. Vastupidi, tema kirjadest nähtub, et ta oli teadlik, et A. S. ja tema pere asukoht ning A. S. tegevus on midagi sellist, mis väärib saladuses pidamist. Näiteks tuleb see välja O.L-i 09.12.2013 kirjast, milles ta räägib A. S.-le, et D. soovib rahaliselt toetada. O.L kommenteerib kõnealust soovi: “...ta vist aimab või ei tea mis...” Veel selgemini tuleb see, et O.L oli teadlik, et A. S. viibib perega Süürias, nagu ka selle eesmärkidest, järgmisest kirjavahetusest. 08.12.2013 kirjutas L. S., et nad teavitasid lähedasi sellest, et nad on Süürias: „Isa ütles enda omadele – nad on närvis, järgmisel päeval ütlesin enda omadele – emal paanika… lihtsalt muretseme teie pärast… ega teile pole pinda käidud???“ 13 O.L kirjutab vastuseks: „Sinu õde kirjutab mulle pidevalt… kas ma olin kursis“. Ka tunneb O.L kergendust, et vähemalt ei arvata, et tema värbas. Ühtlasi avaldab ta pahameelt: „Sinu õde kirjutab mulle FB’s LAHTISE TEKSTIGA, kus te olete ja miks ja mida teete… see ei ole hea, ma proovisin talle seletada seda /---/“ (kd I, toim.l. 212) Vastuseks sellele õpetab A. S. 12.12.2013 kirjas: „/---/ ütle, et ei ole meie suhtes kursis, viisid Türki ja jätsid maha. Ma rääkisin emaga, ütlesin, et ei sina ega keegi mošeest ei tea, kus me oleme ja ei ole aimu, kuhu me kadusime. Nii et ära muretse, ma ütlesin talle, et sa ei ole kursis /---/“ (kd I; toim.l. 220-221). See kirjavahetus näitab, et O.L oli teadlik, et A. S. viibib perega Süürias, nagu ka sellest, miks nad seal on. Ta ise rõhutab, et see ei ole asi, millest võiks avalikult „lahtise tekstiga” rääkida. A. S. pidas vajalikuks O.L-ile lubada, et nii tema kui L. S. kinnitavad teistele, et O.L sellest, miks ja kuhu nad läksid, ei teadnud. Lisaks kirjavahetusele tuleb arvestada, et O.L saatis ise L. S. ja tema lapsi sõidul Süüriasse. Seegi näitab S.-te usaldust tema vastu. O.L-i ütlused, et tema teada sõitis ta koos L. S.-ga Türki ja alles pärast tagasitulekut järele mõeldes tekkis tal aimdus, et ta viibis Süürias, ei ole eluliselt usutavad ning on vastuolus ka teiste tõenditega. Esiteks peab kohtukolleegium konspiratiivseks seda, kuidas korraldati L. S. ja O.L-i vastuvõtt Hatays. A. S. instrueeris telefoni teel O.L, et ta tunneb õige neile vastu tulnud isiku ära, et kui neile astutakse juurde, öeldakse märksnõna „Vodafone“. Tähelepanu väärib veel see, et O.L uurib samas kõnes: „Aga kas seal… kohalikel telefoni on? Ma lihtsalt sellepärast ei taha küsida mõningaid küsimusi“ (kd II, toim.l. 99, 99 pöördel). Järgmises telefonivestluses kordab O.L oma soovi: „…Lühidalt organiseeri mulle kõne sinuga kohalikel numbritel“ (kd II; toim.l. 148 pöördel). Soov rääkida A. S.-ga mingitel küsimustel kindlasti võõralt numbrilt näitab, et O.L kartis, et teda kuulatakse pealt. Selliseks salatsemiseks oli põhjust juhul, kui O.L oli teadlik, et tema ja/või A. S. tegeleb millegi ebaseaduslikuga. Seevastu ei oleks hirmuks pealtkuulamise ees olnud põhjust, kui O.L oleks olnud veendunud, et A. S. on Türgis õppimas. O.L-i väitele, et ta ei teadnud, et A. S. viibib Süürias, räägib vastu seegi, et A. S. kirjadest nähtuvalt suhtles O.L A. S. külastades ka tema võitluskaaslastega. 11.01.2014 kirjas andis A. S. O.L-ile teada, et A. abu A. ja A. abu H., kellega O.L teda külastades rääkis, on hukkunud (kd I; toim.l. 226). Ringkonnakohus peab tõendatuks seda, et O.L oli teadlik A. S. plaanidest ajal, kui ta abistas A. S. lennupileti soetamisel. Just O.L-i arvutist oli enne A. S. ärasõitu otsitud võimalusi Süüriasse sõiduks (lisaks Hatayd puudutavatele otsingutele oli samal ajaperioodil otsitud andmeid Süüria kohta). Isegi kui otsingud tegi A. S., nagu seda väidab O.L , näitab A. S. hilisem usaldus O.L-i vastu, et A. S. ei varjanud O.L-i eest oma plaane. O.L-i väite, et kuna ta oli ise minemas pulmareisile, ei olnud tal mahti A. S.-ga suheldagi, lükkab ümber see, et A. S. äralennu päevalgi suhtlesid nad telefoni teel kahel korral. Neist nähtub, et pulmareisil viibideski tegeles O.L A. S. lennu küsimustega. 7.4 Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsuse tühistamiseks 3 O.L-i süüdimõistmises
14 1 8. Ringkonnakohus leiab, et O.L tuleb mõista õigeks
Süüdistuse kohaselt osutas O.L A. S.-le vaimset kaasabi, tugevdades kestvalt A. S. teotahet terroristlikusse ühendusse kuulumiseks. Ta tugevdas A. S. teotahet ning kindlustas tema motiivi, väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu A. S. elulaadile terroristliku ühenduse liikmena. Veel osutas O.L A. S.-le vaimset kaasabi, nõustades teda lennubroneeringu kasutamise osas ning rahaliste vahendite kättesaamise osas, samuti väljendades valmisolekut A. S. igakülgselt abistada. Kohtukolleegium nendib, et maakohtus toimunud kohtuliku uurimise raames ega süüdistuskõnes ei viidanud prokurör ühelegi konkreetsele kirjale või sõnumile, milles O.L oleks väljendanud heakskiitu A. S. tegevusele terroristliku ühenduse liikmena. Maakohus on otsuses tsiteerinud mitmeid O.L-i e-kirju A. S.-le, mis maakohtu hinnangul näitasid O.L-i vaimset kaasabi A. S.-le. Nendes kirjades ei ole aga avaldanud mingisuguseid mõtteid ISIL-i või Dzabat Nusra kohta ega ka A. S. tegevuse kohta. Tegelikult on seda möönnud ka maakohus. Nimelt selgitab maakohus, et tsiteeritud kirjad näitavad seda, et O.L näitas A. S. vastu üles abivalmidust (nt lubas rahustada A. S . lähedasi, pakkus rahalist abi), see omakorda näitab, et ta kiitis A. S. tegevuse heaks. Maakohus tõi välja, et O.L-i kirjades ei sisaldunud etteheiteid A. S. tegevusele. Veel viitas maakohus A. S. e-kirjadele ja nendele lisatud fotodele. Nendes kirjades avaldas A. S. nt lootust, et ka O.L kolib perega Süüriasse, või saatis „tuju tõstmiseks“ foto oma tütrest automaati hoidmas. Maakohus leidis, et sellise sisuga sõnumite puhul on üheselt mõistetav, et neid saadetakse vaid inimesele, „kelle kohta on saatjale teada, et ta mõtleb elamisest ja võitlemisest nö „džihaadi maal“ samal moel, nagu piltide saatja ning saatja on seega kindel saaja positiivses reaktsioonis“. Seega on maakohus mõistnud O.L-i süüdi selles, et ta aktsepteeris A. S. tegevust Süürias ega mõistnud seda hukka. Maakohus ei ole tuvastanud tegu, milles O.L
lg 3 - § 2371 lg 1 järgi süüdistati, s.t seda, et O.L oleks väljendanud pidevat heakskiidu ja poolehoiu A. S. elulaadile terroristliku ühenduse liikmena.
S.-le vaimset kaasabi, nõustades teda lennubroneeringu kasutamise osas ning rahaliste vahendite kättesaamise osas, samuti väljendades valmisolekut A. S. igakülgselt abistada. Ringkonnakohus nõustub O.L-i kaitsjaga, et see tegevus on hõlmatud O.L-ile
lg 1 järgi esitatud süüdistusega.
S. lennupileti muretsemisel, kui tema toetamiseks rahaliste vahendite kogumises ja talle kättesaadavaks tegemiseks.
lg 3 - § 2371 lg 1 järgi heidetakse O.L-ile 3 ette abivalmidust täpselt samade toimingute tegemisel. Kuna
lg 1 näebki sisuliselt ette terrorikuriteole kaasaaitamise eest (koosseisu täidab rahastamise kõrval ka muu terrorikuriteo teadev toetamine), ei moodusta
lg 3 - § 2371 lg 1 ja
lg 1 ideaalkonkurentsi, vaid antud juhul on erinormiks
1 Eelnevast tulenevalt tuleb O.L
9. Kohtukolleegium peab T.V puhul tõendatuks seda, et ta andis O.L-ile A. S. toetuseks enne 17.10.2013 orienteeruvalt 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Samuti peab 15 ringkonnakohus tõendatuks seda, et T.V käis A. S. soovil Lätis džihaadi toetuseks raha küsimas. 9.1 T.V kaitsja leiab, et maakohus on alusetult järeldanud O.L-i ütlustest, et T.V andis erinevatel kordadel vähemalt 400 ja 200 eurot. O.L ei väitnud kindlalt, et T.V andis sellised summad, vaid arvas, et need summad võisid umbes sellised olla. Ringkonnakohus märgib, et
lg 1 koosseisu seisukohalt ei ole tähtis, kui suurte summadega terroristlikku ühendust või isikut, kelle tegevus on suunatud terrorikuritegude toimepanemisele, rahastatakse. Ka karistuse mõistmisel omab süü suuruse seisukohalt tähtsust küll antud rahalise toetuse suurusjärk, kuid mitte täpne rahasumma. Seega ei välista see, et O.L ei olnud konkreetsete rahasummade osas täiesti kindel, tähtsust. Oluline on see, kas O.L-i ütluste alusel on võimalik lugeda üldse tõendatuks seda, et T.V talle raha A. S. toetuseks andis. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik vastata sellele jaatavalt. Seoses O.L-i ütlustega selle kohta, et ta võis saada T.V-lt 400 eurot, väärib tähelepanu, et O.L-i ütlustest ilmneb ühtlasi, et ta andis L. S . kätte umbkaudu 500 eurot. Sellest pani ta 50 eurot ise. Seega pidi valdav osa L. S.-le edasi antud 500-st eurost tulema teistelt toetajatelt. 25.09.2013 telefonivestluste stenogrammide kohaselt pöördus O.L raha kogumiseks T.V ja K. K. poole. Seega väide, et T.V panustas umbkaudu 400 euroga, on usutav. Samuti nähtub O.L-i ütlustest, et hiljem andis T.V 200 euro ringis. Kuigi selle raha üleandmisega seotud küsimustele vastates kinnitab O.L korduvalt, et ta ei ole asjaoludes kindel, ei jätnud ta ühelegi küsimusele sel põhjendusel vastamata. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et O.L mitte lihtsalt ei öelnud, et T.V võis tema kätte raha anda, vaid nimetas ise ka summa. Kui isik ei teaks, et tema kätte raha anti, ei saaks ta anda ütlusi ka selle kohta, kui suur tema kätte antud rahasumma oli. 9.2.1 Maakohus on põhjendatult lugenud tõendatuks selle, et T.V käis Lätist A. S. toetuseks raha küsimas. Maakohus on ära näidanud tõendid, mille alusel tuvastas, et T.V käis Lätis 16.02.2014. Sellele ei ole apellatsioonis vastu vaieldud. Apellatsiooni kohaselt on aga maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et T.V käis Lätis just raha küsimiseks. Ringkonnakohus seevastu leiab sarnaselt maakohtule, et O.L-i ja A. S. kirjavahetus näitab selgelt, mis oli T.V Riias käigu eesmärk. Nimelt tegi A. S. vaid mõni aeg varem ettepaneku, et T.V läheks Lätti uurima, kas sealsed vennad oleks valmis mudžaheede ja nende peresid oma varaga toetama. A. S. kirjutas 03.02.2014 O.L-ile : „Kunagi, enne ärasõitu džihhaadi maale, sõitsin koos H. s.o [T.V ] ja J.-ga Lätti läbi rääkima ühe vennaga. /---/ Ja see vend ütles mulle, et tal on inimesed, kellel on suured võimalused ja nad saavad ja tahavad aidata mudžaheede ja nende peresid oma varaga Allahi nimel ja sellisel moel võtta osa džihhaadist. Vot nii, võid rääkida H.-ga ja sõita temaga Lätti kõnelema selle vennaga. /---/“ 22.02.2014, seega mitte kuigi palju pärast T.V Lätis käiku kirjutas O.L A. S.-le: „Inshaallah 7-9 märtsil saabuvad Lätist vennad. H . muide käis, on infot, aga minu jaoks mitte selline, mida ma lootsin kuulda ise mõningad selgusetused, seda 16 enam ma vennaga otseselt ei rääkinud ja ei tea, kes see on, võin ainult oletada /---/ “ (Kd I, toim.l. 238). Nende kirjade põhjal on igati põhjendatud järeldus, et A. S. palus uurida, kas Lätist ollakse valmis rahaliselt toetama, T.V käiski seda tegemas, kuid nagu selgub O.L-i vastusest A. S. palvele, soovitud tulemuseta. T.V kaitsja vaidleb sellele järeldusele vastu, viidates kirjas märgitule: „…seda enam ma vennaga otseselt ei rääkinud ja ei tea, kes see on, võin ainult oletada…“. Kaitsja leiab, et tsiteeritud fraasist järeldub, et O.L ise T.V-ga ei suhelnud. Selline kaitsja tõlgendus on ekslik. Ei ole mingit alust arvata, et „vend“, kellest O.L kirjas räägib, oli just T.V: nii võis nimetada iga usukaaslast. Kirja kontekstist nähtubki, et tegemist ei olnud T.V-ga. Esiteks nähtub O.L-i kirjast, et ta oli suhelnud T.V-ga: O.L teavitab A. S., et T.V käis Lätis ja andis O.L-ile edasi info, mis ei olnud selline, mida viimane oli oodanud. Isik, kelle kohta O.L kirjutab, et ta temaga otseselt ei rääkinud, ei saa olla T.V , sest selle isiku kohta märgib O.L, et ta „ei tea, kes see on“. Seega tähendab O.L-i kirjutatu, et nad toimisidki just A. S. soovituste järgi: Lätis käis toetust küsimas T.V . Tema käik ei toonud aga soovitud tulemust. O.L tõdeb, et tema jaoks jäi see, miks ei tulnud soovitud tulemust, ebaselgeks, kuna ta ise selle isikuga, kellega T.V kohtus, vahetult suhelnud ei ole. Apellatsioonis märgib T.V kaitsja sedagi, et T.V ise eitab raha küsimas käimist ning O.L selleks ettepaneku tegemist. Ringkonnakohus leiab, et Riias käigu toimumine peatselt pärast A. S. selget sooviavaldust, et sealt küsitaks rahalist toetust, ning omakorda sellele järgnev O.L-i kiri A. S .-le seovad T.V Lätis käigu selgelt A. S . palvega. Selline ajaline seos kirjade ja T.V O.L-i ütluste vahel annab ühtlasi alust pidada ebausaldusväärseks O.L-i ja T.V ütlusi, et Lätis käigu eesmärk ei olnud uurida rahalise toetuse võimalusi. 9.2.2 Kaitsja märgib, et T.V Lätis käigu tulemusel raha ei saadud, kuid kohus ei ole kvalifitseerinud seda sündmust süüteokatsena. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et 3 T.V on mõistetud
Sellise korduva teo kvalifitseerimisel neeldub süüteokatse lõpule viidud süüteos ning otsuse resolutsioonis katset eraldi välja ei tooda. 9.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et T.V oli A. S. Süüriasse minekust ja selle eesmärkidest teadlik. Paika ei pea apellatsiooni väide, justkui oleks kohus tuvastanud vastava teadmise üksnes T.V ja A. S. 30.07.2013 ja 24.08.2013 toimunud Facebooki vestluste alusel. Kohus tugines ka T.V ja A. S. suhtlusele enne viimase ärasõitu. Selles oli muuhulgas jutuks Süüria olukord ja džihaadiga seonduv. Ka viitas maakohus A. S. kirjale, mille kohaselt käisid nad enne A. S. ärasõitu koos Lätis läbirääkimas džihaadi toetamise teemadel. Kõiki neid andmeid kontekstis arvestades on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et T.V oli teadlik A. S. soovist minna Süüriasse võitlema. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu viitamine sellele, et T.V ja A. S. arvasid end pealt kuulatavat. Nagu maakohus on välja toonud, kirjutas T.V A. S.le 24.08.2013: „Siin lõhnab kõrvade järgi“, millele viimane vastas: „…Jaa, ma saan aru…“ (kd 17 III; toim.l 135). Lisaks sellele kurtis T.V 30.09.2013: „Vendi telefoni teel kogu aeg „keegi“ küsitleb“ (kd III; toim.l. 137 pöördel). See haakub A. S. varasema (06.06.2013) kurtmisega kummaliste telefoniküsitluste üle (kd III; toim.l. 113 pöördel - 115), mille kommentaariks T.V märkis: „tuleb otse niimoodi öeldagi muidu mind ärritavad koerlaste tõust nuuskijad, kes „teavad minu kohta“ aga milleks siis küsivad“ (kd III, toim.l. 114 pöördel). 03.02.2014 andis T.V A. S.-le teada, et O.L jooksevad järel „õuekoerad“ (kd III; toim.l. 145). Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et T.V ja A. S. vaheline vestlus keeleõppe kohta Egiptuses ei näita seda, et T.V tegelikult arvas, et A. S. on Egiptuses õppimas. T.V väited selle kohta, et tema teada õppis A. S. Egiptuses, lükkab ümber seegi, et hilisemates vestlustes (06.07.2014) kirjeldab A. S. juba olukorda Süürias (kd III; toim.l. 150 pöördel, 151). T.V väitel sai ta teada, et A. S . on Süürias, kuulujuttude ja meedia kaudu. Samas ei nähtu T.V ja A. S. vahelistest vestlustest, et T.V jaoks oleks olnud üllatuslik see, kui ajakirjanduses väideti, et A. S. on Süürias. 28.01.2015 arutasid T.V ja A. S. selle üle, et A. S.-st kirjutatakse ajalehtedes. Vestlusest ei nähtu, et T.V oleks olnud sellest infost üllatunud. A. S. aga tundis huvi, kas T.V on tekkinud sellepärast probleeme (kd III; toim.l. 165, 165 pöördel). See, et A. S. eeldas, et tema Süürias viibimine võib põhjustada T.V-le probleeme, näitab ringkonnakohtu hinnangul just muret, et T.V-le võidakse tema toetamist ette heita. 9.4 Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et T.V-le esitatud süüdistus ei ole leidnud tõendamist osas, mille kohaselt püüdis T.V 2013 sügis-talvel A. S. palvel kanda A. S.-le Western Unioni rahasiirdamisteenuse abil raha. Maakohtu otsuse resolutiivosas see seisukoht ei kajastu. Prokurör ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et nimetatud episoodis ei ole T.V süü tõendatud. Seega tuleb T.V mõista selles episoodis õigeks. 10. Apellatsioonides on vaidlustatud maakohtu otsust ka mõistetud karistuste osas. Kaitsjad leiavad, et maakohus on mõistnud O.L-ile ja T.V-le põhjendamatult karmid karistused. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate seisukohaga. 10.1 Nagu maakohtu otsuseski märgitud, reguleerib karistuse mõistmist
Selle kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka on maakohus refereerinud mitmeid asjakohaseid Riigikohtu otsuseid. Maakohus on märkinud, et karistuse mõistmisel peab kohus andma hinnangu toimepandud kuriteole, s.t süü suuruse tuvastamisel tuleb arvestada teo toimepanemise tehiolusid. Paraku ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks karistuse mõistmisel neist kriteeriumidest lähtunud. Suure osa karistusi puudutavatest põhjendustest võtavad enda alla üldised terrorikuritegu kui sellist, mitte konkreetset tegu iseloomustavad argumendid. Kohus on välja toonud, et terrorismikuritegude puhul on tegemist väga raskete kuritegudega ning et tegemist on esimese astme kuriteoga. See, kui raskeks mingit tüüpi kuritegusid pidada, on seadusandja otsustada, kes sätestab kuriteokoosseisu eest ettenähtud karistuse määrad ja raamid. Esimese astme kuritegu on
lg 2 kohaselt süütegu, mille eest on 18 karistusseadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus.
lg-s 1 on ette nähtud kahe- kuni kümneaastane vangistus, s.t kõik
Need argumendid ei pidepunkte selle kohta, milline peab ettenähtud sanktsioonimäärade siseselt olema konkreetse teo eest mõistetav karistus. O.L-i ja T.V süüd iseloomustavatena on maakohus toonud välja vaid selliseid asjaolusid, mis viitavad süü väiksusele. Mõlema süüd iseloomustava asjaoluna on maakohus märkinud, et tuvastatud ei ole, et nende tegude (s.o A. S. toetamise) tagajärjel oleks reaalselt terrorikuritegu toime pandud. O.L-i kohta märkis kohus, et dokumendi välja printimine, selle kasutamise ning rahade ülekandmise osas nõustamine on tegudena väiksed (maakohus käsitles neid küll
Ka tõi kohus välja, et rahaline toetus ei olnud kuigi ette
Kohus tuvastas, et O.L-i ega T.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Mõlema süüdistatava kohta märkis kohus, et nad on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavaid iseloomustavate asjaoludena arvestas kohus veel sedagi, et neil on lastega pered. Kuigi loetletud asjaolud on kõik sellised, mis näitavad O.L-i ja T.V süü väiksust ja iseloomustavad neid endid positiivselt, mõistis kohus neile sanktsiooni keskmisele määrale vastava või selle lähedase karistuse. Kohus põhjendas seda eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega. Viimastele on taotletavaid karistusi põhjendades tuginenud ka prokurör. Süüdistuskõne teesides ei ole käsitletud O.L-i ja T.V süüd iseloomustavaid asjaolusid, vaid on rõhutanud, et mõistetavad karistused peavad andma sõnumi, et Eesti õiguskaitseorganid ei suhtu terrorismi rahastamisse kergekäeliselt. Kuna, nagu eespool märgitud, on
lg 1 kohaselt karistamise aluseks isiku süü, ei tohi preventiivsetel kaalutlustel mõista karistust, mis ei vasta isiku süüle. Maakohus on seda sisuliselt teinud, seades (üld-)preventiivsed kaalutlused (soovi anda signaal, et terrorikuritegudele reageeritakse karmilt) tähtsamaks tuvastatud süü suurusest: sanktsiooni keskmisesse vahemikku jäävad karistused ei vasta kohtu tõdemusele, et toimepandud kuritegu iseloomustavad asjaolud näitavad süü väiksust. 10.2 Ringkonnakohus on seisukohal, et nii O.L-i kui T.V süüd tuleb pidada pigem väikseks. T.V puhul peab kohtukolleegium süüle vastavaks sanktsiooni alammäärale vastavat karistust, s.t 2-aastast vangistust. Nagu maakohtu otsuseski välja toodud, ei olnud summad, mille T.V A. S. toetamiseks andis, suured. Lisaks sellele nähtub O.L-i ja T.V vahelisest 25.09.2013 telefonikõnest, et ettepaneku A. S . toetamiseks tegi T.V-le O.L , s.o initsiatiiv tuli O.L-ilt. Ka tuleb arvestada sellega, et Lätist A. S.-le varalise toetuse saamine jäi katsestaadiumi. Ka O.L-i puhul tuleb arvestada sellega, et rahalised vahendid, mida ta A. S. jaoks kogus ja kättesaadavaks tegi, ei olnud suured. Siiski peab kohtukolleegium O.L-i süüd T.V omast suuremaks. Esiteks muudab O.L-i rolli olulisemaks ja tema süü suuremaks see, et tema oli see, kes korraldas A. S. toetamist: tema suhtles vahetult A. S.-ga, uurides, kuidas on võimalik talle rahalisi vahendeid kättesaadavaks teha, tema oli see, ta kogus raha A. S. 19 toetuseks (T.V andis raha O.L-i küsimise peale ja tema kätte), samuti pöördus A. S. sooviga, et T.V küsiks toetust Lätist, samuti O.L-i poole. Lisaks sellele, et O.L kogus ja tegi A. S.-le kättesaadavaks rahalisi vahendeid, aitas ta A. S. Süüriasse jõudmiseks vajaliku lennupileti soetamisel. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus O.L-i süüle vastavaks kolmeaastast vangistust. Maakohus ei ole O.L-i ega T.V puhul tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatavate isikuid iseloomustavate asjaoludena on maakohus samuti toonud välja positiivsed asjaolud (eelnevate karistuste puudumine, pere olemasolu, töökoha olemasolu), seega räägivad ka need kergema karistuse poolt. Mis puutub üldpreventiivsesse aspekti, siis seda, et riik peab terrorikuritegusid ohtlikeks ja rasketeks, näitab ringkonnakohtu hinnangul juba
10.3 Kaitsjad leiavad esitatud apellatsioonides, et karistused tuleks jätta ka tingimisi täitmisele pööramata. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea. Apellatsioonides viitavad kaitsjad sellele, et prokurör pakkus kohtueelses menetluses O.L-ile ja T.V-le kokkulepet, mille kohaselt oleks vangistus jäetud tingimisi täitmisele pööramata. See, kas ja millises karistuses pooled kokku leppisid, omab kohtu jaoks tähtsust üksnes kokkuleppemenetluses, kus kohus peab otsustama, kas esitatud kokkulepe kinnitada. O.L-i ja T.V kriminaalasja arutatakse üldmenetluses ning see, kas ja millise karistuse kohta oleks prokurör olnud nõus sõlmima kokkuleppe, ei oma tähtsust. Nii
lg 1 kui § 74 lg 1 näevad ette võimaluse jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata jätta, kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei pea karistuse ärakandmist otstarbekaks. See tähendab, et vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on põhjendatud juhul, kui on alust eeldada, et ilma karistust täitmisele pööramata on võimalik mõjutada isikut uusi süütegusid mitte toime panema. O.L-i ja T.V tegevust iseloomustab halvustav suhtumine õiguskaitseorganitesse ja teadlik vastandumine neile. O.L-i ja A. S. suhtlusest on näha, et O.L lähtus sellest, et nende sidepidamist jälgitakse ning et ta ei tohiks A. S.-le ülekandeid teha. 17.01.2013 telefonivestlustes teatas O.L A. S.-le, et tal oleks mõningaid küsimusi, mida ta oma telefonilt ei saa küsida (kd II; toim.l. 99 ja 99 pöördel). 22.02.2014 e-kirjas kirjutas O.L: „Vabanda vend, et ma ei kirjuta üldse. Need klounid on juba ära tüüdanud, telefoni kaudu proovin enam üldse mitte kirjutada, vaid kirjutan arvutist . FB-s nad samuti vaatavad asukohta jne jne. /---/ Rahast , arvatavasti juba parem H. kaudu, ta annab pärast mulle edasi, kuna nad konkreetselt jälgivad minu arvet, seepärast siit teile saata eriti ei õnnestu, mõtlesin teise variandi välja, kuid selleks on vaja aega “ (kd I; toim.l. 237). 06.03.2014 kirjas kurtis O.L , et on hakatud karmilt jälgima ja survestama. Vastuseks sellele avaldab A. S. 08.03.2014 kirjas kahetsust, et „ on võtnud Eestis moslemid kõvasti käsile“ (kd I, toim.l. 242). Ühtlasi leiab ta: „Nad [s.t uskmatud] on üles tõusnud kõigi moslemite vastu kogu maailmas ja meie kohus on nendega võidelda, “ Nagu otsuse punktis 9.3 märgitud, nähtub ka T.V ja A. S. vestlustest Facebookis, et nad kahtlustasid, et neid jälgitakse. 20 Ringkonnakohus leiab, et kui O.L ega T.V ei hoidnud kuriteo toimepanemisest tagasi see, et nad olid enda teada õiguskaitseorganite tähelepanu all, ei tule kõne alla nende vangistusest tingimisi vabastamine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.