järgi ja mõisteti temale karistuseks 7 kuud vangistust.
a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1677 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 17 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 17 päeva vangistust. 14.12.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud ajas püsivaks, kuriteod suuresti toime pandud hoolimatusest oma tegude tagajärgede üle. Soodusteguriks alkoholi liigtarbimine. Kolmel korral on teda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, k. a käesoleval korral. Varasemalt lisaks veel korra karistatud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuivõrd karistuse jõustumise järgselt ärakandmisele kuuluv vangistus on alla aasta, siis individuaalset täitmiskava ei koostata. Käitumise osas pretensioone vanglal ei ole. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on teised liiklejad ja tema ise, ühiskond tervikuna. Oht seisneb eluohtliku või tervist raskelt kahjustada võiva olukorra tekitamises. Oht on kõige ilmsem alkoholi tarvitamise käigus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 19%. Tartu vangla toetab T.D vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetav T.D on lahutatud alates 27.07.2017. Kinnipeetava lähedased on vabaduses endine abikaasa A. R. , täiskasvanud poeg R. R. ja kasutütar M. R. Vangistuse ajal on kinnipeetav helistanud endisele abikaasale vanglast. Endise abikaasa sõnul on praeguseks ajajärguks kinnipeetaval kõik vanad prosotsiaalsete tuttavatega suhted kadunud seoses alkoholi kuritarvitamistega ja perekond on veel ainuke, kes on alles jäänud. Kasutütre sõnul on kogu perekond, kes on alati kokkuhoidev olnud, mures isa pärast. Kinnipeetav on kasutütre sõnul olnud eluaeg korralik ja töökas inimene, kuid kinnipeetava viimaste aastate käitumine on mõistatus kogu perele. Perekond tahab kinnipeetavat aidata, aga ei oska. Kinnipeetav on kuritegusid sooritanud üksi, seega otsest negatiivset mõju avaldavat isikut ei ole esile tuua. Probleem on rohkem selles, et raha olemasolul võib isik sattuda erinevatesse joomaseltskondadesse ning tema käitumine muutuda tagajärgi mittearvestavaks. Isik on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetava endine elukoht oli XXX, kus elab hetkel tema lahutatud abikaasa ja poeg perega. Lahutust soovis kinnipeetav ise ja lahutusega jagati ühine vara ära ning isikule maksis endine abikaasa poole eramu (XXX) rahad ning T.D on kustutatud kinnistusregistrist omaniku kande alt. Rahvastikuregistris on T.D sisse kirjutatud aadressile XXX, kuid endise abikaasa sõnul lahutusel notari juures jäi klausel, et kinnipeetav peab ennast välja kirjutama antud aadressilt. Seega sisuliselt puudub kinnipeetaval õigus elamispinnale XXX. Kinnipeetava endise abikaasa sõnul on kinnipeetaval majanduslikke ressursse endale tulevikus isiklik elamispind hankida, kuigi ta seda vangistuse ajal teha ei saa. Kinnipeetava kasutütar M. R. on nõus võtma isa ennetähtaegse vabanemise korral esialgu enda juurde elama. Talle kuulub 3-toaline korter XXX. Püsivalt elab antud korteris tema koos lapselapsega (tütretütar) ja nädalavahetuseti on elamispinnal ka tema elukaaslane ja tütar. Isikul, kellel puudub elukoht, kuid nad on Haapsalu linna kodanikud on õigus pöörduda Haapsalu Sotsiaalmaja ( Haapsalu, Kastani 7) turvakodu teenusele. Haapsalu Sotsiaalmaja direktori S. K. sõnul ei ole tegemist püsiva eluasemega, vaid kriisiolukorra ajutise eluasemega. Majas on 20 voodikohta ( 2-3 toad), tagatud on sotsiaaltöötaja poolt nii nõustamised kui juhtumikorraldusteenus. Majas on ööpäevaringselt valvur ja turvakodus ei tohi alkoholi tarbida ega alkoholijoobes tulla. Kodukorra reeglite rikkumise eest lõpetatakse leping inimesega. Kinnipeetav on vanaduspensionär, ta sai 5 aastat varem pensionile, kuna oli Tšernobõlis. Kinnipeetav on aastaid töötanud FIE- na kalapüügi ja metsanduse valdkonnas. Kinnipeetava endise abikaasa sõnul on perekond tema vangistuse ajal ajanud korda kalapüügi load ja olemas on endiselt kalapüügi paadid. Tartu Vangla esitatud taotluses teadmata põhjustel esitatud telefoni number, kuulub isikule endale ja see telefon on hetkel endise abikaasa käes. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Vangistust kannab alkoholi tarvitamise eest sõiduki roolis ja see on esimene vangistus. Elama läheks tütre juurde. Elukoht asub kuskil XXX. Tütrel on 2 last, kuid nendega ei suhtle igapäevaselt. Tütre juures elab ka tema elukaaslane, kuid seda, kas tema aktsepteerib kinnipeetava sinna elama asumist, kinnipeetav ei tea, kuna pole küsinud. Vabanedes hakkaks tegelema kalapüügiga. Alkoholi tarvitamist peab vähemaks võtma. Ei tea, kas üldse ära jätma peab. Alkohol ja rool edaspidi siiski kokku ei lähe, kuna vanglas ka mõnus ei ole. Alkoholi tarvitas, kuna selg valutas. Kriminaalhooldusel olles püüaks hoiduda. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Psühholoogi juurde ravile minemist kinnipeetav vajalikuks ei pea. Leiab, et probleem ei ole nii hull ja see ei aita. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega T.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. T.D kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.D temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 6 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda XXX. Püsivalt elab antud korteris tema koos lapselapsega (tütretütar) ja nädalavahetuseti on elamispinnal ka tema elukaaslane ja tütar. Seega on isikul olemas kindel elukoht vabanemise järgselt, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.