S § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ühesaja viiekümne) päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, so 1500 (üks tuhat viissada) eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel tuleb D.Z tasuda rahaline karistus 1500 (üks tuhat viissada) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12-ne kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt kuu
lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista D.Z-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 90 eurot; sundraha 810 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et D.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 900 (üheksasada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700013538 ning selgituse “D.Z, otsus nr 1-19-1055, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Asitõend – kriminaalasja juures asuv CD-R plaat tähistusega „Pakend HK1“ Häirekeskusele tehtud kõne salvestistega– jätta
4.
lg 1 p 101 ja
T. t (isikukood XXX, e-post XXX) D.Z-i vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2
lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära, so 810 eurot. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 870 eurot ning sellele summale lisandub kaitsja poolt osutatud õigusabiteenus osavõtu eest kohtuistungist. D.Z avaldas, et ta teeb juhutöid ning palka saab ta kuus umbes XXX eurot, sellist sissetulekut on ta hakanud saama alates sügisest 2018.a, tema on ülalpidamisel 2 alaealist last (XXX ja XXX aastased). Ta pöördus 01.02.2019.a Eesti Töötukassa poole eesmärgiga leida endale ametlik töökoht. Ta on hakanud tegelema oma sõltuvusprobleemiga (narkootikumide tarbimine). Tal on kohtutäituri juures veel maksta eelmiste otsuste ja trahvide võlgnevusi. Eeltoodud põhjustel pole tal võimalik kogu menetluskulu ühekordse summana ära tasuda.
lg 3 alusel, taotleb D.Z kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et D.Z tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (870 eurot + kaitsja osalemise tasu kohtuistungil : 12 kuuga). Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav D.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav D.Z, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.Z-i süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas D.Z-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 30 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi D.Z on nõus menetluskulud tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 75 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades D.Z-i sissetulekuid ning seda, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Seda enam, et D.Z tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel tasuda ka küllaltki suur rahaline karistus. Kohus on seisukohal, et arvestades D.Z-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 900 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.