4-21-3637/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2021, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-21-3637 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Väärteoasi N.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 25.08.2021 väärteotsuse nr 2590,21,001750 peale Kaebuse esitaja N.S , isikukood XXX, elukoht xxxx; varem väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja A. U. VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156 Kohtuotsuse õiguslik alus Resolutsioon Jätta N.S kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 25.08.2021 väärteotsus nr 2590,21,001750, millega N.S karistati liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel trahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o summas 720,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 01.11.2021, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Juhu kui kõik menetlusosalised loobuvad kassatsiooniõiguse kasutamisest, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. I TUVASTATUD ASJAOLUD Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja A. U. 25.08.2021 otsusega väärteoasjas 2590,21,001750 määrati N.S-ile liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel karistuseks trahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o summas 720.00 eurot, mis võimaldati tasuda hiljemalt 25.04.2022. 1 Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et tema 05.06.2021 kell 01:10 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas Rakvere–Haljala tee 4.kilomeetril, juhtis mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx isikuna, kelle ühes grammis ver es oli alkoholisisaldus 1,20+/-0,05 mg. Alkoholisisaldus tuvastatud EKEI uuringuaktiga nr 857T. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus N.S LS § 69 lg 3 sätestatud lubatud alkoholi piirmäära nõuet. 13.09.2021 esitas N.S Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, taotlusega tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus, millega oluliselt vähendada rahatrahvi ja võimaldada seda tasuda ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ja isikule määratud rahatrahv on proportsionaalne tema süüga. Samas viitas k ohtuväline menetleja, et võimaldas juba oma 25.08.2021 koostatud otsuses 2590,21,001750 isikule karistusena määratud rahatrahvi tasumise ositi, st rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 25.04.2022, seega 8 kuu pikkuse maksetähtajaga. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil seletas N.S , et ta ei vaidlusta väärteo asjaolusid, vaid leidis, et temale määratud karistus on liigselt karm ja ta taotles seetõttu selle kergendamist. Rikkumise kohta andis selgitusi, et et juhtis autot alkoholijoobes, kuna oli vaja koju saada ja kaine autojuht vedas alt, siis laste juurde kiiremini koju saamiseks ta rooli istuski. Kahetses oma tegu, väljendades, et enam kunagi selist rikkumist toime ei pane. Taotles rahatrahvi vähendada, kuna kasvatab üksi kahte alaealist last ning tal on tasuda igakuiselt pangalaen ja korterikulud. Kohus uuris kirjalikke tõendeid: joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille kohaselt EKEI uuringuaktiga nr. 857T tuvastati N.S ühes grammis veres alkoholisisaldus 1,20+/-0,05 mg /tl 14/; indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati N.S indikaatorvahendiga Alcoquant 6020plus nrA418736 alkoholijoove 0,53 mg/l /tl 18/; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 05.06.2021 /tl 14/; - Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt isikut ei ole registrisse kantud /tl 22/. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et N.S juhtis mootorsõidukit ületades suurimat alkoholi piirmäära. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. N.S ise tunnistab väärteo toimepanemist. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et N.S juhtis mootorsõidukit ületades suurimat alkoholi piirmäära, ei hakka kohus väärteotoimikus olevaid tõendeid üksikasjalikult lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et N.S poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud. Tema tegu vastab LS § 224 lg 2, mis sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. LS § 224 lg 3 sätestab kohtu või kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et N.S rikkus seadust tahtlikult, kuna tema, olles teadlik, et on tarvitanud alkoholi, otsustas siiski asuda mootorsõidukit juhtima. Asjaolu, et järele kutsutud nö kaine juht osutus rohkem joobes olevaks kui tema, ei õigusta väärteo toimepanemist ega ole seda õigustavaks asjaoluks. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik kahetseb juhtunut. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et menetlusaluse isiku avaldatud kahetsus on käsitletav siirana. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse määramisel võtnud arvesse, et menetlusalune isik on varem väärteokorras karistamata. Karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja kaalunud lisakristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine, kohaldamist. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohus on seisukohal, et N.S-ile mõistetav karistus peab näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel, siiki üle selle keskmise määra, võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on tahtlikult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, mille tasumine on ajatatud, võimaldades trahvi tasuda hiljemalt 25.04.2022, on põhjendatud ja proportsionaalne N.S poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4