) § 14 lg 2, § 17 lg 5 p 6, § 33 lg 2 p 8, § 35 lg 1, § 36 lg 2 ja § 49 lg 1 nõudeid.
lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
lg 5 p 6 järgi peab mitterööbassõiduki juht andma teed tagurdades kõigile liiklejaile.
lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg 1 järgi ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
lg 2 kohaselt peab juht, nähes teel või tee ääres last või seisvat bussi, millel on lasterühma tunnusmärk ja põlevad ohutuled, olema eriti tähelepanelik ja sõitma 2 kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
lg 1 järgi ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Seega pani P.S toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati raske tervisekahjustus. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav P.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa sõlmisid kokkuleppe järgnevas. P.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui P.S ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista P.S-ilt välja riigieelarve tuludesse isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 197,40 eurot ja sundraha 438 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 696,40 eurot. Sundraha 438 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada P.S tasuda menetluskulud summas 696,40 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.