1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3015 (18259000844) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s

§ 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.J Kar

S § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui K.J ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab K.J-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.04.2019. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2

§ 180

lg 3 alusel jätta sundrahast 300 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.J-ilt menetluskuluna sundraha summas 510 (viissada kümme) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista K.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada K.J tasuda menetluskulud kokku summas 600 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700019626 ning selgitus: „K.J , 1-19-3015, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS K.J on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 14.12.2018 kella 03.00 paiku Lääne-Virumaal xxxx linnas xxxx ja xxxx tänavate ristmiku juures juhtis B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARKM -0082 lõplik mõõtetulemus 0,95 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus). Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Juhtides mootorsõidukit kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel sõitis xxxx ja xxxx tänavate ristmikul otse teelt välja vastu xxxx tn xxxx maja juures olevat tänavavalgustuse posti ning seejärel vastu xxxx tn maja aeda, millega tekitas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. K.J pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 73 3 lg 1 ja lg 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui K.J ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 alusel kohaldada lisakaristust ja võtta K.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 4 kuud. Süüdistatav K.J on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav K.J on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. K.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot ja

§ 175lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 90 eurot.

Kokkuleppe kohaselt,

§ 180

lg 3 alusel, jätta koolis õppival iseseisva sissetulekuta isikul sundrahast 300 eurot riigi kanda ning võimaldada tasuda menetluskulud kokku summas 600 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik