kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel.
lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 10.
lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.
lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 11. Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja maakohtu otsus tühistada. Hageja ja kostja on kinnitanud, et nad on vastavalt
§-le 430 ning §-le 432 kompromissi õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, teadlikud. 12. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. 13.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seega jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. 14.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Hageja ja kostja lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega. 3 (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.