KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-2

§ 101järgi arvutatud elatisest suurema elatise (1000 eurot kuus).

1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista W-lt X kasuks välja: 2.
2. perioodi eest alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 elatise võlgnevus summas 3566,67 eurot; 2.
3. alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 täiendavalt elatis 1241,33 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 1000 eurot kuus.
4. Jätta maakohtu otsuse resolutsioonist välja p 5 (milles maakohus jättis rahuldamata 05.05.2021 võlatunnistusest tuleneva põhivõla nõude summas 49 000 eurot, kahjunõude summas 855 eurot ja viivisenõude summas 464,99 eurot).
5. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni C ja F hagi rahuldamise osas, märkides välja mõistetud elatise summaliselt.
6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
7. Harju Maakohtu 13.04.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2021 elatise 192 eurot ja alates 01.01.2022 elatise igakuiselt

§ 101järgi arvutatud suuruses.

Samuti osas, milles maakohus määras W poolt igakuise elatise tasumise iga kuu 25ks kuupäevaks.

1. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 7.
2. Rahuldada X hagi osaliselt. 7.1.
3. Mõista W-lt X kasuks välja perioodi eest alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 elatise võlgnevus summas 3566,67 eurot. 7.1.
4. Mõista W-lt X kasuks välja alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 elatis 1433,33 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 23.12.2033) elatis 1000 eurot kuus. 7.1.
5. Määrata, et elatise võlgnevus tuleb tasuda Z arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja Z arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt iga kuu
6. kuupäevaks. 7.
7. Rahuldada C ja F hagi. 7.2.
8. Mõista Z-lt C kasuks välja elatis alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku summas 326,88 eurot. 7.2.
9. Mõista Z-lt C kasuks välja elatis alates 01.04.2022 kuni C täisealiseks saamiseni (06.01.2024) igakuiselt summas 175,64 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast ja millest on maha arvatud ½ lapsetoetust ja 1/6 lasterikka pere toetust). 7.2.
10. Mõista Z-lt F kasuks välja elatis alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku summas 262,84 eurot. 7.2.
11. Mõista Z-lt F kasuks välja elatis alates 01.04.2022 kuni F täisealiseks saamiseni (02.11.2026) igakuiselt summas 141,79 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast ja millest on maha arvatud ½ lapsetoetust ja 1/6 lasterikka pere toetust ja 15% mastaabisääst). 7.2.
12. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta
13. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta 2 2-21-18116 tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja peretoetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 7.2.
14. Elatis tasuda W arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 5-ks kuupäevaks. 7.
15. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
16. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja hagis I nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
17. X (edaspidi hageja või laps) esitas 17.11.2021 W (edaspidi kostja või lapse isa) vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista välja elatise võlgnevuse perioodil 01.08.202117.11.2021 kokku summas 3566,67 eurot ning hagi esitamise seisuga viivise summas 50,84 eurot. Samuti palub hageja mõista alates hagi esitamisest (s.o 18.11.2021) hageja kasuks välja elatise perioodi 18.11.2021-30.11.2021 eest summas 433,33 eurot ning edaspidi igakuise elatise summas 1000 eurot kuus ning määrata, et elatise võlgnevus ja edaspidine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja Z arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt iga kuu
18. kuupäevaks kuni hageja täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes.
19. Vanematel on lisaks hagejale veel kaks ühist last F ja C. 03.07.2019 sõlmisid vanemad notariaalse kokkuleppe elatise maksmiseks ja suhtluskorra kokkuleppe (leping 1). Lepingu sõlmimise ajal elasid vanemad lahus selliselt, et lapsed elasid emaga ning vanemad leppisid kokku, et isa tasub igakuiselt lastele elatist 1000 eurot iga lapse kohta. Vanemad leppisid kokku, et kui mõni lastest ei ela emaga, ei ole isal selle lapse eest kohustust elatist tasuda. 05.05.2021 sõlmisid vanemad lepingu 1 osaliseks muutmiseks notariaalse kokkuleppe (leping 2). Vanemad leppisid lepingus 2 kokku muuta lepingu 1 punkti 2.4 järgmiselt: „Laps on õigustatud saama ülalpidamist, kui laps täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ning elab ainult koos emaga, kuid mitte kauem kui lapse kahekümne ühe

) § 101 alusel arvestatud summa. Kostja peab üksinda täies ulatuses üleval pere kolmest lapsest kahte. Kostja kannab tema juures elavate laste igapäevased eluaseme- ja toidukulud, ostab lastele riideid ja jalanõusid, tasub laste treeningukulusid (vehklemine ja poks), kannab laste võistluste kulusid jms. Seejuures hageja seaduslik esindaja kahe teise ühise lapse ees omapoolset ülalpidamiskohustust ei täida. Samuti ei kanna laste ema laste isale 2/3 riigi poolt makstavaid lapsetoetusi, sh lasterikka pere toetust. Kõik lastetoetused laekuvad kostjale. Laste ema peaks laste ülalpidamisse panustama vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja hagis II vastuväited

1. Laste ema vaidleb F ja C hagile vastu. Laste elatiste küsimuse lahendamisel tuleb hinnata lastele väljakujunenud elustandardeid, vanemate ebavõrdset varalist seisu ning sellest tulenevalt kalduda kõrvale võrdsest ülalpidamise põhimõttest. Käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada, et ema ja isa on sõlminud laste (sh elatise) osas notariaalsed kokkulepped. Peretoetust (mis on käesoleval hetkel ema ainuke regulaarne sissetulek) kasutab ema oma kõigi laste kulutuste katteks. Arvestades laste isa varalist seisu, ei ole tal eluliselt usutavat põhjust ega õiguslikku põhjendust poegade kaudu emalt elatist nõuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
2. Maakohus rahuldas hagi I osaliselt. Maakohus mõistis laste isalt X ülalpidamiseks elatise perioodi eest 17.11.2021 kuni 31.12.2021 summas 192 eurot (292 eurot, millest on maha 6 2-21-18116 arvatud 1/2 kolmanda lapse toetus ja 1/6 lasterikka pere toetus). Samuti mõistis maakohus laste isalt X ülalpidamiseks elatise alates 01.01.2022 kuni 23.12.2033

§ 101

järgi arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2 pere kolmanda lapse toetus ja 1/6 lasterikka pere toetus). Maakohus määras, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud kolmanda lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral muutub/muutuvad vastavalt ka

§ 101

lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev kolmanda lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse suurus. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda laste ema pangakontole iga kuu 25.-ks kuupäevaks. Maakohus jättis rahuldamata 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse nõude summas 49 000 eurot, kahjunõude summas 855 eurot ja viivisenõude summas 464,99 eurot. 19. Maakohus rahuldas hagi II. Maakohus mõistis mõista laste emalt C ülalpidamiseks välja elatise alates 31.01.2022 kuni 06.01.2024

§ 101

järgi arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetus ja 1/6 lasterikka peretoetus) ning F ülalpidamiseks elatise alates 31.01.2022 kuni 02.11.2026

§ 101

järgi arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetus ja 1/6 lasterikka peretoetus ja 15 % mastaabisääst). Maakohus määras, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral muutub/muutuvad vastavalt ka

§ 101

lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurus. Maakohus määras, et elatis tasuda laste isa pangakontole iga kuu 5.-ks kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

1. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. Nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõike kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et täidetud on elatiskokkuleppe ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja esitas 28.07.2021 hageja emale ülesütlemisavalduse, mis toimetati saajale kätte. Kohus leidis, et kostja 28.07.2021 ülesütlemisavaldus on toonud õiguspäraselt kaasa elatiskokkuleppe osalise lõppemise. Lepingus kokkulepitud elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, sest laste ülalpidamiskohustus vanemate vahel on täna jaotunud ebaproportsionaalselt. Kostja on tõendanud, et kolmest lapsest kaks elavad täna isa juures ja on isa vahetul ülalpidamisel ning kostja kannab vahetult ka hageja ülalpidamiskulusid. Lisaks saab laste ema riigilt lastetoetuste näol raha kõigi kolme lapse eest - ka nende eest, kes tema ülalpidamisel ei ole. Seega esinesid materiaalõiguslikud alused 03.07.2019 kokkulepe punkti 2.1.
2. (mis puudutab elatise maksmist hagejale 1000 eurot kuus) ülesütlemiseks.
3. Kohus nõustus kostjaga, et ainuüksi kohustatud vanema hea varaline seisund ei saa elatise nõude aluseks olla. Elatis ei pea katma luksuslikku elu, kalleid reise, ööbimisi kallites hotellides, brändirõivaid ja - jalanõusid, kulukaid sünnipäevapidusid, restoranikülastusi jne. Isegi kui kostja tegi reisikulusid jm kulusid, siis kulutuste puhul ei ole mõjuvat põhjust, miks lugeda need ülalpidamise andmiseks

§ 100lg 1 mõttes.

Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, kas kostja on hageja poolt välja toodud kulutused teinud, vaid küsimus on selles, kas on 7 2-21-18116 põhjendatud lugeda neid kulutusi elatise hulka. Lähtudes lapsele elatise maksmise eesmärgist, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine, on lapse elustandardi mõttes oluline, et laps saab terved ja puhtad riided, jalanõud jalga, lapsel on söök laual, ravimid ja arstiabi, hariduse omandamiseks vajaliku koolitarbed, mänguasjad ning lapsel on kodu, kus ta saab turvaliselt areneda ja kasvada ning kodus vee ja elektrienergia tarbimise võimalus. 21.

1. Reisimine ei ole püsiv esmavajadus. Puhkusereisid tuleb vanematel esmalt kokku leppida. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, tuleb laste emal leida reisimiseks endal vahendeid. Samuti muud kallimad ühekordsed ostud (mobiiltelefon, arvuti jne) tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukorda, kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. 21.
2. Esitatud tõenditest ei nähtu 1250 eurot kuus rõivaste ja jalanõude kulu kandmine ning ka juhul, kui tavapärasest oluliselt suuremas summas rõivaste ja jalanõude kulu kandmine oleks tõendatud, ei saaks üldjuhul kohustada teist vanemat automaatselt sellest poolt kandma. 21.
3. Esitatud tõenditest ei nähtu lapsehoidjatasu (120 eurot kuus) ulatuses kulude kandmine. Lapsehoidja teenuse kasutamine ei ole põhjendatud ka sel põhjusel, et hageja ema tööl ei käi, mis välistab vajaduse kasutada lapsehoidja teenust. 21.
4. Tehnika ost 100 eurot ja kütus 100 eurot kuus on tõendamata, mistõttu nende kuludega arvestada ei saa. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid lapse tavapärasest suuremaid toidukulusid. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks diagnoositud tervisehäire, et ta vajaks eritoitu, mis tooks kaasa lisakulusid. 21.
5. Lapse elustiili toetamine, nt sünnipäevapeo korraldamisega võivad vanemad kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Tõendatud ei ole, et hageja vanemad leppisid kokku nimetatud kulu elatise hulka arvamiseks. Hageja 03.11.2016 maksekorraldus ja laste ema pangakonto väljavõte ei tõenda hageja sünnipäevakulu. 21.
6. Hageja on kasutuseelise arvutuskäigu aluseks võtnud YYY majas korteri üürihinna 10,5 eurot/m
7. Hageja ainukasutuses on tema tuba 18 m2 ja tema juurde kuuluv rõdu suurusega 10 m2, mille kasutuseelis on seega hageja väitel 28 x 10,5 eurot/m2 ehk 294 eurot. Ühiskasutuses oleva korteri ülejäänud pind on 127,50 m2 – 28 m2 = 99,5 m2 x 10,5 eurot/m2 : 2 (pinda kasutavad nii hageja kui tema ema)= 522,38 eurot, st kasutuseelis kokku 816,38 eurot. Lisaks kommunaalkulud oktoobris 489,69 eurot ja igakuine TV- ja internet 46,97 eurot. Arvestades, et hageja ema ainus sissetulek on peretoetused, ei ole usutav, et hageja ema lapsele sellises summas kulutusi teeb.
8. Ainetu on hageja väide, et kostja kõrge elustandard peab jätkuma ka hagejale, sest kostja on seda kokkuleppega lubanud. Lapsi ei ole koheldud ebavõrdselt, sest hagejal on olemas kodu, lähedased ning kasvamiseks ja arenemiseks on hagejale põhivajadused tagatud.
9. Olukorras, kus hageja ei ole kohtule esitanud oma kulutuste suuruse kinnituseks tõendeid, ei saa kohus nõuetekohaselt tuvastada hagejate tegelike kulutuste suurust, kuid kohus saab lähtuda miinimumkulutuste eeldusest. Sellest tulenevalt saab kohus elatist alates
10. jaanuarist 2022 välja mõistes lähtuda eeldusest, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne baassumma (2×200 eurot), mida indekseeritakse iga aasta
11. aprillil ja millele on lisatud 3% 8 2-21-18116 keskmisest brutokuupalgast. Alates 01.04.2022 on arvestuslik elatusmiinimum

§ 101mõistes 255 eurot ühe vanema kohta (baassumma 209 eurot + 3% 46,44 eurot).

1. Põhimõte, mille kohaselt vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka ja elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale ülalpidamiskulude katmist miinimumulatuses. Hageja ema sissetulek ja varanduslik seis on kostja omast väiksem, kuid see ei anna alust vähendada ema poolset hageja ülalpidamise ulatust, kuna emale laekuvad ka kõigi kolme lapse riiklikud lastetoetused 520 eurot. Lisaks tuleb arvestada kostja poolt igakuiselt hageja ülalpidamises osalemist.
2. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulud vastavad vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kostja sissetulekud koosnevad igakuisest töötasust 467,20 eurot (X OÜ) ning dividendidest (Y OÜ). Perioodil 01.01.2021-31.12.2021 on kostjale välja makstud dividende kogusummas 561 688,19 eurot. Kostjale kuuluvad kinnisasjad: TTT; XXX; BBB. Kostja omab 100% suurust osalust ettevõttes Y OÜ. LHV investeerimiskonto väljavõte tõendab, et kostja omab aktsiaid AS-is K 86 000 tk, turuväärtusega 50 224 eurot. Laste ema ainus regulaarne sissetulek on riiklikult makstav peretoetus (igakuises summas kokku 539,18 eurot). Laste emale kuulub aadressil YYY, Tallinn asuv korteriomand. Laste ema ainuomandis on Q OÜ, osalus(ed) muudes äriühingutes puuduvad.
3. Igakuisest elatisest tuleb maha arvata lastetoetus ja lasterikka pere toetus. Elatise tuleb välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. Juhul kui hageja täisealiseks saanuna jätkab õpinguid, siis on hagejal õigus elatisele vastavalt 05.05.2021 kokkuleppele punkt 2.
5. Kohus ei pidanud võimalikuks võlgnevuse 49 000 eurot ja kahju 855 eurot väljamõistmist. Tõendatud ei ole, et vanemate vahel oli kehtiv kokkulepe elatise tasumises 1000 eurot kuus. Kostja on 28.07.2021 kehtivalt üles öelnud 03.07.2019 notariaalse elatiskokkuleppe punkti 2.1.1, mis puudutas elatise maksmist igakuiselt 1000 eurot.
6. Maakohus pidas vastuhagi põhjendatuks. Laste emal on kohustus tasuda F-le ja C-le elatist

§ 101alusel arvutatud miinimumsummas.

Laste ema on tööealine ja töövõimeline isik, puudub igasugune põhjendus, miks ema ei ole kolme aasta jooksul peale isast lahku kolimist

1. a ja seda eriti Tallinnas elades endale tööd leidnud. Laste vajadused saab rahuldada osaliselt lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. C ja F vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu saab F elatist 15% vähendatud määras. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult. Laste ema esitas apellatsioonkaebuses taotluse tühistada maakohtu otsus täielikult osas, millega rahuldati C ja F hagi ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi II rahuldamata. Apellandid paluvad jätta kõik menetluskulud laste isa kanda.
3. Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii menetlusõiguse norme kui ka kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.
4. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5 tuleb tühistada kuivõrd kohus on ekslikult lahendanud tsiviilasjas teise menetlusega (tsiviilasi nr 2-21-18033) seotud nõuet, mis ei puutu 9 2-21-18116 käesolevasse menetlusse. Z 22.02.2022 esitatud menetlusdokument on tehnilise eksituse tõttu sattunud e-toimikus käesoleva tsiviilasja materjalide hulka ning kohus on seda ekslikult otsust tehes lahendanud.
5. Kohus on täielikult eiranud hageja elatise nõuet lahendades lapse väljakujunenud elustandardit ning on jätnud sisuliselt kõik asjas olulised tõendid hindamata. Otsuse kohaselt satuvad ühe ja sama pere lapsed väga ebavõrdsesse seisu. Antud juhul on vanemad erinevate kokkulepete kaudu määranud lapse vajadusi, elulaadi ja kasvatamise kulusid arvestades, et kostja tasutavaks elatiseks hagejale on 1000 eurot. Kokkuleppeid tehes arvestasid vanemad, et lastele tagataks võrdsed võimalused ja elulaad ka üksteise suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et kõrvalekalded võrreldes kokkuleppega oleks esinenud. Kui vanemad tegid 01.06.2021 kokkuleppe, siis samal päeval tegelikkuses asusid pojad faktiliselt elama kostja juurde. Kohus on jätnud asja lahendamisel arvestamata, et kostja jätkas hagejale elatise tasumist nii juunis kui juulis 2021, st pärast seda kui kostja väitel asjaolud olid muutunud. Järelikult oli ka kostja arusaam kõikide sõlmitud kokkulepete tulemusel see, et kokkulepe hagejale igakuise elatise tasumiseks summas 1000 eurot on kehtiv.
6. Hageja veedab kostjaga marginaalse aja, kostja on seda menetluses kinnitanud. Ometigi on nii kostja kui kohus põhjendanud elatise kokkuleppe ülesütlemist asjaoluga nagu veedaks hageja kostjaga sellisel määral aega, mis annaks aluse elatist vähendada.
7. Antud juhul on vanemad teinud kokkuleppe, et F ja C elavad kostja juures (järelikult on neile tagatud senine harjumuspärane elulaad) ning hageja elab ema juures. Hageja on selgitanud põhjalikult pere väljakujunenud elustandardit ning esitanud selle kohta ka erinevaid tõendeid. Esitatud tõendite kohta ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei suudaks lapsele hagis taotletud ulatuses elatist maksta. Kostja ei ole tõendanud ühegi kulurea kohta, et need kulud oleks hageja väidetust väiksemad. Kohus ei ole hagejale selgitanud, et esitatud tõenditest ei piisa elustandardi tõendamiseks või et hageja peaks esitama täiendavaid tõendeid elustandardi tõendamiseks. Kohus on segamini ajanud mõisted - elementaarsed esmavajadused (mida katab

§ 101lg 1-3 sätestatud miinimumelatis) ning elustandardi.

Elustandard on see, mis lapsel on väljakujunenud ning mida vanemate (või vähemalt ühe vanema) varanduslik seisund võimaldab. Nii on kohus ebaõigesti leidnud, et reisimine ei kuulu elustandardi juurde. Samuti oli kohatu kohtu märkus istungil (ei kajastu protokollis, kuid on olemas salvestisel), et riideid saab osta ka Maximast ning neid ei pea ostma brändipoodidest. Paraku selle pere laste elustandard on selline, et lastele riideid ostetakse igalt poolt mujalt kui toidupoodidest supermarketitest. Antud juhul moodustas hageja elatise nõue ainuüksi kostja enda poolt menetluses esitatud sissetulekutest vaid 2,12%. Hageja ja kostja elustandardi vahe on isegi üksnes hageja nõuet arvestades enam kui 10-kordne. Seega oleks pidanud maakohus hindama hageja esitatud nõuet koos põhistuste ja tõenditega suhestatuna kostja varalisse seisu (sh sissetulekusse) tervikuna. Kohus oleks pidanud selgeks tegema mõlema vanema varanduslikud seisud ning hageja elustandardi. 35. Kohus on täielikult eiranud vanemate ebavõrdset varalist seisu ning ega ole õigesti kohaldanud

§ 102

lg-t 3 ja

§ 105lg-t 3.

Laste ema oli kodune, kuna kostjaga oli suuline kokkulepe, et kuni lapse 3-aastaseks saamiseni peab ta ema üleval, et ema saaks hoolitseda kolme lapse eest ning et 3000 eurot (st 1000 eurot lapse kohta) oli ainult laste ülalpidamiseks, kuna kostja soovis, et säiliks laste elustandard. Ometigi on kohus otsuses heitnud laste emale ette, et ema ei ole endast olenevalt kõike teinud.

1. Hagi II tuleb jätta rahuldamata, kuna see on esitatud pahauskselt - tegemist on kostja menetlusliku vastutaktika ning osaga isapoolsest majanduslikust vägivallast ema suhtes. Kostja 10 2-21-18116 täitis laste emaga sõlmitud kokkuleppeid vaid seni, kuni see kostjale endale sobilik oli. Koheselt, kui kostjale sai
2. a juulis teatavaks, et laste emal on tekkinud uus suhe, lõpetas kostja samaaegselt nii laste emaga sõlmitud võlatunnistuse täitmise (mis põhjustas menetluse tsiviilasjas nr 2-21-18033) kui ka hagejale elatise maksmise (mis põhjustas menetluse käesolevas asjas). Arvestades kostja varalist seisu, ei ole tal mitte ühtegi eluliselt usutavat põhjust ega õiguslikku põhjendust poegade kaudu emalt elatist nõuda. Poolte seisukohad
3. Kostja ja hagejad hagis II vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta apellantide kanda.
4. Lapse reisimine ei ole püsiv esmavajadus. Ei ole asjakohane seada igakuine elatis sõltuvusse varasemalt toimunud reisidega ning nende maksumustega. Samuti ei pea elatis katma luksuslikku elu, kalleid reise ja ööbimisi kallites hotellides. Pärast vanemate lahutust on mõistlik ja igati loogiline, et kumbki vanem reisib lastega eraldi. Kostja on reisinud kõigi kolme lapsega koos, kui see on olnud võimalik ja seega ei saa ka öelda, et hageja oleks asetatud vendadega võrreldes väga ebavõrdsesse seisu.
5. Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et hageja veedab kostjaga marginaalse aja ja et seda on kostja ise menetluses kinnitanud. Kostja peab vajalikuks märkida, et tegemist oli lapse ema poolt tekitatud olukorraga, sest peale elatise kokkuleppe ülesütlemist ei andnud ema enam last isale. Tänaseks on olukord tänu kohtu sekkumisele isa ja tütre suhtlemises muutunud, kuivõrd isa esitas suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse (tsiviilasi nr 2-22-2138) ning Harju Maakohus on teinud nimetatud tsiviilasjas määruse, mille kohaselt hageja veetis isaga juulis 11 päeva (9 ööpäeva) ning augustis veedab isaga 8 päeva (6 ööpäeva).
6. Kõik hageja poolt välja toodud kulud on ülepaisutatud ega pole käsitletavad lapse igakuiste vältimatute püsikuludena. 6-aastase lapse igakuine ülalpidamiskulu vähemalt 4714,56 eurot ei ole kindlasti vajalik ja põhjendatud ega ole käsitletav elatisena, vaid luksusliku eluviisi harrastamisena. Kasutuseelise osas märgib kostja, et andis vabatahtlikult XXX maja laste emale, kuigi tegemist oli täielikult kostja lahusvara arvelt omandatud varaga. Kostja ostis selle maja hiljem laste emalt tagasi, mis tähendab, et kostja on ostnud oma maja kaks korda ja lisaks sai laste ema kostja lahusvara arvelt endale tasuta kinkelepingu alusel korteri jm varalisi hüvesid. Äärmiselt kohatu on nõuda selle korteri eest veel kasutuseelist, mille kostja ise on kinni maksnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata perioodil alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 tekkinud elatise võlgnevuse summas 3566,67 eurot, alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 elatise 1241,33 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101järgi arvutatud elatisest suurema elatise (1000 eurot kuus).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 01.08.2021 kuni 17.11.2021 elatise võlgnevuse summas 3566,67 eurot, alates 18.11.2021 kuni 31.12.2021 täiendavalt elatise 1241,33 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 1000 eurot kuus. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta p 5 ja täiendada hagi II rahuldamise osa rahaliste summadega. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 11 2-21-18116 TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 42. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2021 elatise 192 eurot ja alates 01.01.2022 elatise igakuiselt

§ 101järgi arvutatud suuruses.

Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus määras elatise tasumise iga kuu 25-ks kuupäevaks. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

1. Hageja on põhjendatult märkinud apellatsioonkaebuses, et maakohus on ekslikult lahendanud tsiviilasjas teise menetlusega (tsiviilasi nr 2-21-18033) seotud nõuet, mis ei puutu käesolevasse menetlusse. Z 22.02.2022 esitatud menetlusdokument on tõenäoliselt tehnilise eksituse tõttu sattunud e-toimikus käesoleva tsiviilasja materjalide hulka ning kohus on seda ekslikult otsust tehes lahendanud jättes rahuldamata 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse nõude summas 49 000 eurot, kahjunõude summas 855 eurot ja viivisenõude summas 464,99 eurot. Sellist nõuet ei ole käesolevas asjas hageja ega hageja ema esitanud. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi lähtudes hageja nõudest. Seetõttu tuleb selline otsustus ja selle kohta esitatud põhjendused jätta maakohtu otsusest välja.
2. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus hagi II rahuldamisega seonduvat (I) ja seejärel esitab ringkonnakohus põhjendused hagi I muutmise osas (II), vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele. I
3. Maakohus mõistis laste emalt C ülalpidamiseks välja elatise alates 31.01.2022 kuni 06.01.2024

§ 101

järgi arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetus ja 1/6 lasterikka peretoetus) ning F ülalpidamiseks elatise alates 31.01.2022 kuni 02.11.2026

§ 101

järgi arvutatud summas (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetus ja 1/6 lasterikka peretoetus ja 15 % mastaabisääst). Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et nimetatud hagi tuleks jätta rahuldamata. Isa juures elavatel lastel on samuti

§-st 96 ja §-st 101 tulenevalt õigus esitada elatisenõue vanema vastu (antud juhul ema vastu), kes ei täida ülalpidamiskohustust. Seega ei ole tegemist laste isa pahauskse käitumisega, vaid lapsi esindades seadusest tuleneva õiguse kasutamisega oma laste huvides.

1. Kuna C ja F apellatsioonkaebust maakohtu otsusele esitanud ei ole ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks laste ema apellatsioonkaebuse väiteid kostja pahausksuse kohta, tuleb maakohtu otsuse resolutsioon C ja F hagi rahuldamise osas jätta muutmata. Küll aga on vajalik hagi rahuldamise osas märkida resolutsiooni kummalegi hagejale väljamõistetud elatis vastavalt perioodile alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 ning alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni rahalise summana. 46.
2. Maakohus on arvanud igakuisest elatisest lasterikka pere toetuse maha 50 euro ulatuses ja lapsetoetuse maha 30 euro ulatuses. Kuna seda vaidlustatud ei ole, oli laste ema perioodil alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kohustatud tasuma C-le elatist 163,44 eurot kuus (=213,4450), seega kokku 326,88 eurot. Perioodil alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni on laste ema kohustatud tasuma C-le elatist 175,64 eurot kuus (=225,64-50). 12 2-21-18116 46.
3. Maakohus on arvanud igakuisest elatisest lasterikka pere toetuse maha 50 euro ulatuses ja lapsetoetuse maha 30 euro ulatuses. Kuna seda vaidlustatud ei ole, oli laste ema perioodil alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kohustatud tasuma F-le elatist 131,42 eurot kuus (=181,4250), seega kokku 262,84 eurot. Perioodil alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni on laste ema kohustatud tasuma F-le elatist 141,79 eurot kuus (=191,79-50). II
4. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust jättes hageja elatise võlgnevuse nõude hageja poolt taotletud ulatuses rahuldamata. Samuti on maakohus jätnud hageja esitatud tõendid hindamata, rikkudes sellega oluliselt menetlusnorme.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei saa kostjalt nõuda elatist tulenevalt vanemate vahel sõlmitud notariaalsest kokkuleppest. 03.07.2019 sõlmisid laste vanemad notariaalse kokkuleppe selle kohta, et laste isa maksab igale lapsele 1000 eurot kuus elatist. Kokkuleppe kohaselt elasid kõik lapsed ema juures (tl 4-7). 05.05.2021 muutsid vanemad kokkulepet selliselt, et laps on isalt õigustatud saama elatist juhul, kui elab emaga. Juhul, kui elab isaga, siis isa elatist ei maksa (tl 8-9). 01.06.2021 kokkuleppe kohaselt leppisid vanemad kokku, et hageja elab ema juures, C elab isa juures ja F mõlema vanema juures ning isa poegade eest elatist ei maksa (tl 95). 28.07.2021 ütles kostja 03.07.2019 kokkuleppe üles hagejale elatise maksmise osas, põhjusel, et elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud – mõlemad pojad elavad alaliselt isa juures, isa peab neid täielikult ise üleval ja kõik lastetoetused laekuvad ema kontole (tl 10). Muutunud asjaoluks, mis annab aluse kokkulepe erakorraliselt VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda, saab pidada seda, et isa peab üleval kahte last ja ema ühte (varasemalt oli isa nõus maksma hagejale elatist olukorras, kus ülalpidamiskohustus oli jaotunud võrdselt). Seega on maakohus õigesti järeldanud, et olukord oli sedavõrd muutunud, et kostja sai kokkuleppe üles öelda ja kostja poolt kokkuleppe ülesütlemine hagejale elatise maksmise osas on kehtiv.
6. Ehkki hageja ei saa vanemate kokkuleppele tuginedes kostjalt elatist 1000 eurot kuus nõuda, on sellises ulatuses nõue põhjendatud tulenevalt hageja elustandardi säilitamisest. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17; 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd elatis peab olema ja saab olla, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 19.04.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17, p 12).

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõigepealt ebaõigesti tuvastanud lapse esmavajadused. Hageja on esitanud seaduses sätestatud miinimummääras elatist suurema elatise nõude, tuginedes sellele, et hageja vajadused on sellest suuremad. Juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Seega olukorras, kus lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate 13 2-21-18116 kulutuste suurus on seaduses sätestatud miinimummäärast suurem, peab hageja neid kulutusi TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama. 50.
2. Hageja väitel kulub hagejal reisimisele aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 1635,80 eurot, riietele vähemalt 1250 eurot, hobide kuutasud 122 eurot (millele lisaks hobidega kaasnevad lisakulud aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 54,16 eurot), lasteaiatasu 75,45 eurot, lapsehoidja tasu 120 eurot, kommunaalkulud 150 eurot, kasutuseelise kulu 816,38 eurot, tehnikaostud aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 100 eurot, kütus 100 eurot, väljas söömise kulud 240,77 eurot, sünnipäeva korraldamise kulu aastapõhiselt ühe kuu arvestusena 50 eurot. Kokku vähemalt 4714,56 eurot kuus. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja poolt kohtule esitatud tõenditest teha järelduse hageja väidetud kulude osaliselt tõendamise kohta. 50.
3. Riiete ostmine on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud arve ja maksekorraldusega summas 102 eurot (tl 61-62), söögikulu (restoranis) on tõendatud maksekorraldustega keskmiselt 47,5 eurot kuus (tl 64-67). Tõendatud on, et hageja käib võimlemisklubis XXX – kulu vastavalt maksekorraldusele 80 eurot kuus (tl 74). Tõendatud on, et hageja osaleb ÜÜÜ – kulu vastavalt maksekorraldusele 42 eurot kuus (tl 75). Tõendatud on ka sideteenuse kulu 46,97 eurot kuus (tl 76), kommunaalkulud 489,69 eurot kuus (tl 77) ning hageja osa nendest kuludest moodustab 150 eurot. Samuti on maksekorraldusega tõendatud lasteaiatasu 75,45 eurot kuus (tl 78) ja lapsehoiutasu 30 eurot kuus (tl 79). Kasutuseelise osas on hageja esitanud hageja ja tema ema kasutuses oleva sarnase korteri (127,5 m2) üürihinna kohta tõendi (tl 81), mille kohaselt on üürihind 1340 eurot/m
4. Arvestades, et hageja kasutab korterist 28 m2 (oma tuba koos rõduga) ja ülejäänud korterit emaga kahe peale, kujuneb kasutuseeliseks 816,38 eurot kuus. Muude hageja väidetud kulude (tehnika, kütus, sünnipäevad) kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Eeltoodud hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on kokku seega 1343,33 eurot. 50.
5. Väär on ringkonnakohtu hinnangul kostja väide, et kasutuseelise kulu on põhjendamatu, kuna vanemate vahel olid kokkulepped XXX maja osas ja kostja on selle maja ostu laste ema eest ära maksnud. Hageja kasutuseelise nõue tuleneb korteri aadressil YYY kasutamisest ja kasutuseelise arvesse võtmist elatise suuruse arvutamisel ei välista muu kinnisvara osas vanemate vahelised kokkulepped.
6. Lisaks on hageja tuginenud sellele, et tema vajaduste ja tavalise elulaadi hulka kuulub ka reisidel käimine ja sellega seotud kulu tuleb hageja arvates samuti arvesse võtta. Kostja ei vaidle vastu sellele, et vanemate kooselu ajal tagas kostja kõigile pereliikmetele reisimisvõimaluse. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et selline elustiil pole enam asjakohane. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, tuleb lisaks lapse esmavajadustele otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Hageja on tõendanud, et tema tavalise elulaadi hulka on kuulunud reisidel käimine. 51.
7. Hageja väitel käis hageja 2017-2018 järgmistel reisidel:
8. a oktoobris koolivaheajal Marbellas; 2017/2018 aastavahetusel Miamis ja Bahamal;
9. a jaanuaris ristiemal külas ja tsirkuse festivali külastusel Monacos;
10. a aprillis koolivaheajal Maldiividel;
11. a juunis Rootsi kruiisil;
12. a augustis Muumimaal ja Linnanmäki lõbustuspargis Helsingis;
13. a oktoobris koolivaheajal Istanbulis. 2018-2019 on hageja väitel käinud ta järgmistel reisidel: aastavahetusel Kariibimere kruiisil ja Disney World külastusel Orlandos, Miamis; juunis Pariisis Disneylandi külastusel; augustis Nizzas ja ristiemal külas Cannes`es; septembris Zürichis tädil külas ning 2019/2020 aastavahetusel Tais Phuketis. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud selle kohta, et selliseid reise poleks toimunud. 14 2-21-18116 51.
14. Hageja väitel on hageja koolivaheaja reisi kulu 4440 eurot, aastavahetuse reisi kulu 7100 eurot, ristiema (Monacos) külastuse kulu 2000 eurot, tädi (Zürichis) külastuse kulu 900 eurot, Muumimaa külastuse kulu 850 eurot, Disneylandi külastuse kulu Pariisis 2840 eurot, kolm korda aastas spaa külastuse kulu kokku 1500 eurot, mis moodustab hageja osas ühe kuu keskmise kulu 1635,8 eurot Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et selliseid kulusid poleks kantud. 51.
15. Hageja esitas tõendid selle kohta, et: 2017/2018 aastavahetuse reisil maksis hotell Bahamal 6312,17 eurot (ühe inimese kohta 1262,4 eurot) (tl 38);
16. a oktoobris toimunud reisil Istanbuli maksid lennupiletid 797,98 eurot ning hotelli tuba 1 762,56 eurot (853,51 eurot inimese kohta) (tl 39-43); 2018/2019 aastavahetuse reisiks Miamisse maksid lennupiletid 4309,36 eurot (1077,34 eurot inimese kohta) (tl 44); 2019/2020 aastavahetuse reisil Taisse (Phuket) maksis hotelli tuba 5150 eurot (1287,50 eurot inimese kohta) (tl 46); 2020/2021 aastavahetuse puhkuse V SpaaHotellis maksumus oli 1057 eurot (211,40 eurot inimese kohta) (tl 48-49);
17. a jaanuaris viibis hageja V SpaaHotellis kaks ööd, maksumusega 730 eurot (182,50 eurot inimese kohta) (tl 51-52);
18. a novembris reisis hageja emaga Lissaboni ning lennupiletite maksumuseks kujunes ühe inimese kohta 450 eurot (tl 53). Kostja ei ole nendele tõenditele vastuväiteid esitanud. 51.
19. Hageja väitel kinnitavad hageja harjumuspärast elulaadi ka järgmised reisid ja sellega seotud kulud:
20. a juunis ööbis pere Pariisis hotellis hinnaga 500 eurot/öö ja Disneylandi hotellis 1000 eurot/öö ning einestati luksuslikes restoranides, kus õhtusöök perele on ca 300500 eurot ja lõunasöök 200-300 eurot;
21. aasta augustis veedeti luksuslik perepuhkus Nizzas ja einestati luksuslikes restoranides ca 300 eurot/õhtu;
22. septembris veedeti nädalavahetus koos Zürichis, kus ööbiti Savoy hotelli sviidis hinnaga 1500 eurot/öö ja õhustati kostja lemmikrestoranis Pavillon, kus õhtusöögi maksumuseks perele maksis ca 1300 eurot; 2019/2020 aastavahetus veedeti Tais Phuketi saare luksuslikus hotellis, kus hotelli hinnaks oli perele 5100 eurot ja lennupiletid ca 7000 eurot kogu perele. Kostja ei ole nendele hageja väidetele vastuväiteid esitanud.
23. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul hageja väidetest ja esitatud tõenditest järeldada, et hageja elulaadist tulenevalt peab hagejale makstav elatis olema esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Ringkonnakohtu hinnangul tagab tulenevalt hagejale võimaldatud reiside maksumustest ja hageja tuvastatud esmavajadustest (kokku 2979,13 eurot kuus) hagejale tema tavalise elulaadi elatis, mille suurus on hageja nõutud ulatuses, s.o 1000 eurot kuus. Seda, et sellises ulatuses on hagejale tagatud tema tavaline elulaad, kinnitab ka asjaolu, et kostja maksis hagejale alates 03.09.2017 elatist 1000 eurot kuus. Kostja on sisuliselt ise kinnitanud, et summa suurus oli vanemate vahel kokkulepitud selleks, et tagada hagejale tema harjumuspärane elulaad. Ehkki õige on kostja märkus, et laste ema pidi arvestama, et kostjast lahutades muutub ka tema elustiil ja -kvaliteet, ei pea antud juhul sellise muutusega arvestama hageja.
24. Lisaks tuleb hagejale esmavajadustest suurema elatise väljamõistmisel arvestada kohustatud isiku varalist seisundit.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p 22 ja seal viidatud varasemaid lahendeid). Lähtudes kostja poolt esitatud tõenditest, moodustas kostja sissetulek

1. aastal keskmiselt ca 47 000 eurot kuus (tl 102-103). Pooled 15 2-21-18116 ei vaidle, et laste ema ei tööta ja saab igakuiselt peretoetuseid kokku summas 539,18 eurot. Seega isegi kui lähtuda sellest, et laste ema töötaks ja teeniks Eesti keskmist töötasu (
2. a oli netotöötasu 1273 eurot kuus), oleks vanemate igakuine sissetulekute erinevus ca 36-kordne. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab kostja sissetulek tema võimet hageja tavalisest elulaadist tulenevat elatist maksta. Samuti tuleb antud juhul lähtudes vanemate sissetulekute proportsioonist panna suuremas ulatuses hageja ülalpidamise kohustus kostjale.
3. Kostja väitel on Harju Maakohus teinud tsiviilasjas nr 2-22-2138 määruse, mille kohaselt hageja veetis isaga
4. a juulis 11 päeva (9 ööpäeva) ning augustis veedab isaga 8 päeva (6 ööpäeva). Hageja vaidleb sellele vastu, väites, et tegelikkuses selline suhtlemise kord ei toimi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse näol tegemist ajutise meetmega, millest kohus ei saa vanemate ülalpidamise kohustuse jaotumise osas põhjapanevaid järeldusi teha ja igakuise elatise ulatust määrata. Samadel põhjendustel keeldus ringkonnakohus 10.02.2023 vastu võtmast 09.12.2022 Harju Maakohtu esialgse õiguskaitse määrust tsiviilasjas nr 2-
5. Pooled ei vaidle, et üksikutel kordadel (ühes kuus nädalavahetuse) viibib hageja kostja juures. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibiks sellest suuremas ulatuses kostja juures ning et kostja juba kannaks hageja ülalpidamisega seotud kulusid.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul asjakohane kostja väide ka selle kohta, et kuna kostja täielikul ülalpidamisel on vanemate kaks teist last, ei pea kostja hagejale ülalpidamist andma. Vanemate lapsed, kes elavad isa juures, on laste ema vastu esitanud hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks ja kohus on selle rahuldanud. Seega ei teki olukorda, kus kostja peaks ainuisikuliselt ülal lisaks enda juures elavatele lastele ka ema juures elavat last.
7. Antud juhul pole samuti ringkonnakohtu hinnangul oluline võtta

§ 101lg 5 kohaselt arvesse hageja emale laekuvaid riiklikke toetuseid.

Hageja tavalise elulaadi tagamiseks vajalikud kulud on kokku summas 2979,13 eurot, mis jagatuna kahega ületavad ka riiklikke toetuste mahaarvamisel 1000 eurot kuus.

1. Hageja on esitanud elatise võlgnevuse nõude perioodi eest 01.08.2021-17.11.2021 kokku summas 3566,67 eurot ning hagi esitamise seisuga viivise nõude summas 50,84 eurot. Samuti palub hageja mõista alates hagi esitamisest (s.o 18.11.2021) hageja kasuks välja elatise perioodi 18.11.2021-30.11.2021 eest summas 433,33 eurot ning edaspidi igakuise elatise summas 1000 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et eelpooltoodud põhjendustel on hageja nõue põhjendatud nii elatise võlgnevuse kui ka edasiulatuva elatise osas. Riigikohus on selgitanud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-13613, p 12). Käesoleval juhul ei ole võimalik järeldada, et kostja satuks elatise võlgnevuse väljamõistmisel raskesse olukorda.
2. Samas ei ole hageja nõue põhjendatud viivise saamiseks alates
3. a augustist kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõudis viivist tulenevalt vanemate vahel sõlmitud kokkuleppest. Kohus tuvastas, et kostja ütles kokkuleppe üles põhjendatult, mistõttu selles kokkulepitud maksetähtaega ei saa enam kohaldada.
4. Lisaks on hageja soovinud hagiavalduses, et kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt (s.o iga kuu
5. kuupäevaks), on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS §§-des 113 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus ei ole otsuses selliselt viivist 16 2-21-18116 kostjalt hageja kasuks välja mõistnud ja apellatsioonkaebuses ei ole hageja selles osas maakohtu otsust vaidlustanud (apellatsioonkaebuse p 5). Seega puudub ringkonnakohtul alus kostjalt hageja kasuks viivist välja mõista.
6. Hageja ei ole lähtudes apellatsioonkaebuse punktis 5 märgitust vaidlustanud maakohtu otsust ka osas, milles maakohus ei mõistnud hageja kasuks elatist välja kuni hageja täisealisena õpingute lõpetamiseni ning osas, milles maakohus ei tunnistanud otsust viivitamata täidetavaks ning osas, milles maakohus määras elatise tasumise iga kuu 25-ks kuupäevaks. Seega ka nimetatud osas puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse muutmiseks.
7. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 164 lõiget
8. TsMS § 164 lg 1 kehtib alates 01.01.2022 sõnastuses: Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus tegi otsuse 13.04.
9. Seega tuli maakohtul menetluskulude jaotamisel nimetatud sättest juhinduda ja maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus rahuldas õigesti vastuhagi, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja on oma menetlusõigusi pahauskselt kasutanud ja seetõttu tuleks menetluskulud kostja kanda jätta.
10. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga, jättis maakohus poolte menetluskulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Põhjusel, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning arvestades, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning TsMS § 164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 17