kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja nõuab täiendavat viivist seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest. Kohtu hinnangul on see võimalik ja selles osas tuleb nõue rahuldada. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 861,60 eurot (põhivõlgnevus) ja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 15.12.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 861,60 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 4
lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ning õigusabikulud 408 eurot (sh km). Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 65 eurot. RLS § 59 lg 5 alusel pidi avaldaja tasuma 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määrast 15 eurot rohkem. Põhjendatud on riigilõiv summas 50 eurot ja see tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja tasus lisaks täiendavat riigilõivu 180 eurot. Avaldaja esitas riigilõivu tagastamise taotluse. Avaldaja palus tagastada enamtasutud riigilõivu summas 195 eurot. Avaldaja pidi tasuma 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud 195 eurot rohkem kui ta pidanuks.
Avaldaja taotles ka puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 408 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tasumääraks 100€/h, millele lisandub käibemaks, sest avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabile on kulunud kokku 3,4h. Kohus hindab, et arvestades avaldaja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ning asja keerukust ja kestust, on tasumäär 120 €/h (sh km) ning ajakulu 3,4h mõistlikud ja põhjendatud. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 458 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja 408 eurot lepingulise esindaja tasu. Avaldaja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.