← Eesti

2-19-12333/53

Obsah (9)§ 33§ 236§ 368§ 162§ 167§ 165§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12333 Tsi

§ 33

lg 1 igal juhul määrata tähtaeg tõlkimiseks ning tõendit ei pea tõlkima mh juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi tõlkimisele vastu. Teised menetlusosalised ei ole vaielnud hagi lisa 2 vastuvõtmisele vastu ning tõendi osaks olev tabel on tõlkimatagi arusaadav. Kohus ei tohi lugeda, et pooled ei ole soovinud tugineda ning on loobunud tõendist, mida ei ole nimetatud tõendite koondnimekirjas. Samuti ei tohi kohus jätta hagiavalduse lisana 2 esitatud tõendit tähelepanuta, kui ta peaks leidma, et 07.03.2022 esitatud tõlge ei ole piisav. 14.02.2022 määruse kohaselt oli vastaspoole esitatule võimalik vastata kuni 28.02.2022. Kostja ega kolmas isik vastuväite osas seisukohta ei esitanud.

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus hagejate vastuväitega ei nõustu. Tulenevalt

§ 236

lg 1 tõendi esitamine on menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Kohus on 14.02.2022 sisuliselt palunud pooltel selgitada oma taotluseid seoses tõenditega, kuna kohtule ei olnud see esitatust jälgitav. Tõendi hindamiseks peab olema selgelt arusaadav, millist faktiväidet on soovitud vastava tõendiga tõendada, kohus ei saa sisustada taotlust menetlusosalise eest. Seoses võõrkeelsete tõenditega selgitas kohus 14.02.2022, et arvestab asja lahendamisel üksnes eesti keelde tõlgitud tõendeid, võimaldades menetlusosalistel esitada tõlked määratavaks täienduste esitamise tähtajaks. Kohus leiab, et lisaks vastaspoole vastuväidete puudumisele eeldab võõrkeelse tõendi vastuvõtmine ka kohtu (kui tõendite hindaja) nõusolekut. Kohus teatas 14.02.2022 sellise nõusoleku mitte andmisest. Kohus jätab hagejate 07.03.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus tuvastab, et 27.05.2019 toimus kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mille päevakorrapunkti 1 raames otsustati erikontrolli läbiviimine, määrati erikontrolli läbiviijaks X OÜ ning kinnitati erikontrolli läbiviija tasustamise kord (üldkoosoleku protokoll dtl 96-113). Hagejad on esitanud nõude nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 6. Kohus tuvastab, et vaidlustatud otsuste tegemise ajal oli kostjal kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuulusid kõik hagejad (väljavõte registrist dtl 18-20), hagi on esitatud juhatuse poolt organina. 7.

§ 368

lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 II lause järgi huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Riigikohus on leidnud, et juriidilise isiku organi tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (3-21-76-14, p 21). Tulenevalt ÄS § 302 lg 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh juhatus. 4

  1. ÄS (äriseadustik) § 3011 lg 1 p 4 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejad ei saa tugineda kokkukutsumise korra rikkumisele väidetava tühisuse alusena, kuna nende õiguste rikkumine ei olnud vastavalt võimalik. Riigikohus on leidnud, et õigustatud huvi otsuse tühisuse tuvastamiseks on igal osanikul olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte (3-2-1-76-14, p 21). Tulenevalt ÄS § 302 lg 3 saab juhatuse iga liige nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus. Seevastu juhatusele mistahes täiendavaid eelduseid üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks seadus ette ei näe.
  2. Pooled vaidlevad, kas üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustatud isiku poolt. Nähtuvalt 27.05.2019 protokollist kutsus üldkoosoleku kokku AT (kelle aktsiaid hoitakse ING esindajakontol) 10.05.
  3. ÄS § 292 lg 1 p 2 kohaselt kutsub juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. ÄS § 292 lg 2 järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
  4. Vaidlus puudub, et ING-le kuulus 45% kostja aktsiatest. Kohus tuvastab, et 09.04.2019 esitas AT viitega ING esindajakontole nõude (dtl 79-82) kutsuda kokku erakorraline kostja aktsionäride üldkoosolek päevakorraga mh erikontrolli läbiviimiseks, erikontrolli läbiviija määramiseks ning erikontrolli läbiviija tasustamise korra kinnitamiseks; alternatiivselt lisada nõutud päevakorrapunktid 26.04.2019 üldkoosoleku päevakorda. Nähtuvalt 26.04.2019 üldkoosoleku protokollist (dtl 48-65) punkte seoses erikontrolli määramisega päevakorras ei olnud. 02.05.2019 teatas kostja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest
  5. juuniks 2019 (dtl 78). Teates oli märgitud, et üldkoosolek kutsutakse kokku seoses AT 09.04.2019 nõudega, et jagada aktsionäridele teavet, päevakorra määrab nõukogu oma järgmisel koosolekul. 24.05.2019 otsustas nõukogu (protokoll dtl 86-95, lisa dtl 83-85) määrata 04.06.2019 üldkoosoleku päevakorda järgmise punkti: „Aktsionäridele teabe edastamine ja selgituste andmine juhatuse poolt seonduvalt aktsionär A. T. poolt esitatud nõudega erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks“, millise päevakorraga 04.06.2019 aktsionäride üldkoosolek ka toimus (protokoll dtl 118-132). Kohus tuvastab, et 09.04.2019 taotletud punkte 04.06.2019 üldkoosoleku päevakorras ei olnud.
  6. Kohus asub seisukohale, et ING-l tekkis 10.05.2019 õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda, sest kuigi juhatus teatas 02.05.2019 üldkoosoleku kokku kutsumisest, ei olnud 02.05.2019 teates märgitud, et üldkoosolek kutsutaks kokku 09.04.2019 nõutud päevakorraga. 02.05.2019 teatati üldkoosoleku kokku kutsumisest, et anda teavet ja selgitusi, mitte otsustamaks erikontrolli läbi viimine. Üldkoosolekut ei kutsunud seega kokku selleks õigustamata isik.
  7. Pooled vaidlevad, kas kokku kutsumise korda rikuti seoses üldkoosoleku läbiviimise kohaga. Nähtuvalt 27.05.2019 üldkoosoleku protokollist toimus see aadressil xxx. ÄS § 295 kohaselt üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja (dtl 208-218) p 1.2 kohaselt on kostja asukoht xxx Põhikirja p 7.2.2 näeb mh ette, et korraline üldkoosolek toimub juhatuse poolt määratud kohas ning p 7.2.5 kohaselt näidatakse kokku kutsumise teates mh üldkoosoleku läbiviimise koht. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt viidatud sätetest lubab põhikiri üldkoosoleku läbiviimist ka mujal kui kostja asukohas. Kostja on esitanud väljavõtted hoonete paiknemise kohta maa-ameti geoportaalist (dtl 1079-1082), millest nähtuvalt asuvad xxx teineteisest üle tänava ca 21 m kaugusel. Kohus nõustub kostjaga, et isegi kui põhikiri eriregulatsiooni ei sisaldaks, ei saaks üldkoosoleku 5 pidamist 21 m kaugusel kostja asukohast pidada selliseks rikkumiseks, mis võiks takistada aktsionäril osalemisõiguse teostamist ning informeeritult hääletamist, so olla kokku kutsumise korra oluliseks rikkumiseks.
  8. Kohus asub seisukohale, et 27.05.2019 üldkoosoleku kokku kutsumisel kokku kutsumise korda ei rikutud ning jätab hagejate primaarse nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
  9. ÄS § 302 lg 1 kohaselt võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 302 lg 3 kohaselt saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh juhatus.
  10. ÄS § 330 lg 1 kohaselt võivad aktsionäride üldkoosolekul aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Riigikohus on selgitanud, et erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu; erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks (3-2-1-35-08, p 10).
  11. Nähtuvalt 27.05.2019 üldkoosoleku protokollist võeti vastu otsus erikontrolli läbiviimiseks, määratledes erikontrolli objektiks vastuste saamise järgmistele küsimustele: 6 7
  12. Kohus ei nõustu hagejatega, et erikontrolli määramise otsus ei ole selle eesmärgi osas küllaldaselt määratletud. Kohus leiab, et viidatud küsimustega on piisavalt konkretiseeritud tehingud ja toimingud, millega seonduvate asjaolude välja selgitamine on erikontrolli läbiviijale ülesandeks tehtud. Küsimused V jaotises „Hinnang juhatuse tegevusele“ puudutavad mitte konkretiseerimata juhatuse tegevuse hindamist, vaid juhatuse tegevust seoses ülejäänud jaotistes märgitud tehingute ja toimingutega.
  13. Kohus leiab, et kuigi ÄS § 330 lg 1 ei sätesta üldkoosoleku poolt erikontrolli läbiviimise otsustamise eeldusena mõjuvat põhjust, tuleb aktsionäril erikontrolli läbiviimise nõudmisel vastavat vajadust siiski põhjendada, et aktsionäridel oleks võimalik informeeritult otsustada, kas erikontrolli määramine on ühingu huvides vajalik. Nähtuvalt 27.05.2019 üldkoosoleku protokollist põhjendas ING erikontrolli määramist vajadusega uurida ja hinnata, kas praeguste ja endiste juhatuse liikmete tegevus aktsiaseltsi kapitalijuhtimisel, sh solventsuskapitalinõuete täitmise hindamisel ja nende arvutamisel ning aktsionäridele kasumi jaotamise või jaotamata jätmise ettepanekute tegemisel, ettevalmistamisel või selgitamisel, on olnud vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega ja on olnud majanduslikult põhjendatud ning samuti, kas aktsionäridele on antud õiget teavet, samuti tegemaks kindlaks, kas on aluseid (kahju hüvitamise) nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Aktsionär selgitas üldkoosolekul täiendavalt, et ei ole enda hinnangul saanud juhatuselt ammendavaid vastuseid vaatamata korduvatele pöördumistele.
  14. Esitatust nähtuvalt on erikontrolli määramise vajadust seega põhjendatud. Kohus ei nõustu hagejatega, et erikontrolli läbiviimise otsustamise saaks olla välistatud põhjusel, et juhatus on kõigile teabenõuetele vastanud ning võimaldanud tutvumist ka dokumentidega nii enne erikontrolli määramise otsustamist kui pärast seda, milliseid asjaolusid on hagejad soovinud tõendada 07.03-12.03.2019 e-kirjavahetusega (dtl 21-27, tõlked dtl 1659-1661), 26.03.2019 nõukogu koosoleku protokolliga (dtl 28-40), 22.04-25.04.2019 e-kirjavahetusega (dtl 41-45), 26.04.2019 üldkoosoleku protokolliga (dtl 48-76), 29.04.2019 e-kirjaga (dtl 77), 24.05.2019 nõukogu koosoleku protokolliga (dtl 83-95), 31.05.2019 e-kirjaga (dtl 114-116), 04.06.2019 8 üldkoosoleku protokolliga (dtl 117-198) ning 08.08.2019 e-kirjaga (dtl 205-207). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigus erikontrolli ei asenda ning viitega dokumentidega tutvumise õigusele võib erikontrolli jätta määramata vaid juhul, kui tegu on väga konkreetse kahtlusega mingi tehingu suhtes, mida saab põhjalikumate eriteadmisteta hinnata ka ainuüksi dokumentidega tutvumisel (3-2-1-55-16, p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused eeldavad eriteadmisi kapitalijuhtimise majandusliku põhjendatuse hindamisel. Üksnes erikontrolli läbiviimine võimaldab saada vastava erapooletu spetsialisti arvamuse ning kontrollida ühtlasi juhatuse poolt esitatud teabe õigsust ning kooskõla dokumentidega.
  15. Pooled vaidlevad, kas 27.05.2019 üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Nähtuvalt protokollist osales koosolekul üksnes ING (45% aktsiatest, 450 000 häält), T. P. hääleõigust (45%) ei arvestatud.
  16. ÄS § 297 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. Kostja põhikirja p 7.2.6 järgi üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on vähemalt pool pluss üks aktsiatega esindatud häältest. ÄS § 303 lg 1 järgi aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata.
  17. Kohus nõustub kostjaga, et esindatuse määramisel erikontrolli läbiviimise otsustamiseks tuli jätta T. P. hääled arvestamata. Vaidlus puudub, et T. P. oli kostja juhatuse liige 14.10.199708.03.
  18. Kõik erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused puudutavad juhatuse tegevuse hindamist ajal, kui T. P. oli juhatuse liige. Kohus leiab, et juhatuse tegevuse hindamine puudutab iga juhatuse liiget. Kuna kõik küsimused puudutavad T. P. juhatuse liikmeks oleku aega, ei saa asuda seisukohale, et hääletamisega erikontrolli otsuse poolt võinuks ING saavutada ebaausat eelist teise aktsionäri T. P. ees, välistades otsuse eelnõu sõnastamisega tema hääleõiguse laiemas ulatuses, kui seadusest tuleneb. T. P. hääli arvestamata oli hääli kokku 550 000, ING-le kuuluvaid hääli oli enam kui pool pluss üks. Kohus asub seisukohale, et 27.05.2019 üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
  19. Kohus jätab rahuldamata ka hagejate alternatiivse nõude 27.05.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
  20. Kostja juhatuse ning ING esindaja e-kirjavahetus juunist 2019 selle kohta, kas ja millal erikontrolli läbiviimist alustatakse (dtl 199-204) teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda, nimetatud tõendit kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 25.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 167

lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule,

§ 167

lg 2 järgi kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. 26. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hagejate kanda ning hagejate ja hagejate poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud vastavalt hagejate ning kolmanda isiku endi kanda.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate 9 kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hagejad on menetluses osalenud võrdses ulatuses, jäävad kostja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. 27. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 07.03.2022. Nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulu 3 259,12 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Hagejad kostjate menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. 28.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: xxx

  1. Kohus leiab, et 03.10.2019 märgitu ei ole kohtumenetluses tehtud toiminguks. 23.10.2019, 28.11.2019, 25.02.2020, 04.05.2021 (määruskaebuse ja vastusenõudega tutvumise osas), 30.12.2021 toimingud on tehtud seoses AT hagiga, mille kohus jättis 05.04.2021 määrusega läbi vaatamata. Nimetatud hagiga seonduvad menetluskulud jäid 05.04.2021 määruse kohaselt AT kanda.
  2. Ülejäänud osas on tegemist hagejate hagi menetlemisega seoses tehtud toimingutega, toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 138 eurot tund (ilma käibemaksuta), mis ei ületa keskmist vandeadvokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
  3. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kokku 2 162,77 eurot (30.09.2019-02.10.2019+ 05.04.2021+04.05.2021 (maakohtu 03.05 määrusega tutvumine 12 min e 0,2 h x 138=27,60 eur osas)+15.02.2022+07.03.2022 toimingud), so 2 595,32 eurot koos käibemaksuga (2162,77x20%). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele igalt hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 865,11 eurot (so 2 595,32 : 3). 32.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 33.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.