Obsah (4)

§ 1043§ 1045§ 1046§ 1047

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Ulvi Loonurm ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja numbe

) tähenduses, mistõttu ei ole hageja õiguseid rikutud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega.

1. Maakohus leidis, et väited: „tola“, „kloun“ ja „rott“ on kostja esitatud sõnumite kontekstis negatiivsed. Maakohus möönis, et väidete „inimvärdjas“, „mõttetu ment“, „eneseimetlejast piider“, „Naabrimuti nikkujast pervo“, „türa“ puhul on tegemist mõnitava, vulgaarse ja ebasündsa väljendusviisiga. Maakohtu hinnangul ei ole kostja käitumine heade kommete 3 2-21-761 vastane, kuna hageja enda varasem ja tavapärane keelekasutus on sarnane kostja omale. Kostja avaldas väited eravestluses isikliku konflikti pinnalt. Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat tahtlikult kahjustada. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Kostja ei saanud oma tegevusega põhjustada hagejale tugevat üleelamist, stressi ja kahju, kuna hageja enda sõnavara, mis sisaldab mõnitavaid ja vulgaarseid väljendeid, ei ole samuti viisakas. Seetõttu ei analüüsinud maakohus teisi heade kommete vastase käitumisega kahju tekitamise nõude rahuldamise eelduseid.
2. Maakohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Kostja
3. detsembril 2018 Facebooki Messengeri privaatvestluses avaldatud sõnumi „Seda ma sulle ütlen kui sa rott oleks C kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid L naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“ puhul oli tegemist hüpoteetilise avaldusega. Avaldatut tuleb mõista nii, et juhul kui hageja oleks kellegi C kohta nii halvasti öelnud nagu hageja ütles L naise kohta, siis kostja oleks teda löönud. Seda ei saa käsitleda reaalse ähvardusena tekitada hagejale tervisekahjustus. Kostja ei olnud seadusest tulenevat kohustust rikkunud, mistõttu ei analüüsinud maakohus teisi kahjunõude hüvitamise eeldusi.
4. Kuna maakohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, siis ei ole ka sellega seotud hageja varalise kahju hüvitamise nõue, mis seisnes kohtueelsetes õigusabikuludes, põhjendatud. Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu
6. aprilli 2022 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
7. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldatud kommentaarid ei käinud hageja kohta. Kostja on kirjutanud kommentaarid postituse alla, mis käis hageja kohta. Postituse all olevad postitused on hagejast ja nii on kostja kirjutatud postitus hagejast. Samas vestluses on kostja oma kommentaaridega pöördunud hageja poole, tuues välja, et ootab „W“ (hageja hüüdnimi) poolt kohtukutset. Iga keskmine mõistlik lugeja saab aru, et kostja kommentaarid käivad justnimelt hageja kohta. Nende järjestikuste postituste vahepeal ei ole muud teksti, teemat ei ole vahetatud.
8. Maakohus kirjutas otsuses, et kostja kommentaarid ei olnud kirjutatud hageja kohta, kuid asus siiski hindama hageja tegevust. Maakohus tõi välja, et tegemist on negatiivsete hinnangutega, kuid on sellest hoolimata leidnud, justkui need on lubatud. Maakohus jättis täielikult kaalumata, et kui võrrelda toimepandud rikkumise raskust ja rikkumise eesmärki, on ilmselge, et ei tohi anda õiguskaitset selliste väljenditega teise inimese solvamisele. Kostja puhul pole tegemist kaalutletud ja mõistliku kriitikaga, vaid teise inimese labase solvamisega.
9. Kostja avaldatud kommentaarid on tervikuna hageja au teotavad, kuna kannavad endas väärtushinnanguid, mis on kehtiva õiguse kohaselt selgelt ebakohased. Kostja ei taotlenud hagejat mõnitades mitte ühtegi sellist eesmärki, mis annaks kasvõi kaudselt talle õigustuse midagi sellist öelda. Kuna väljendid on ebakohased, tuleb selle eest kostjal hüvitada ka tekitatud mittevaraline kahju.
10. Väljendid kloun, pederast, tola ja ennasttäis mõrd on hagejat mõnitavad. Need on ebakohased väärtushinnangud, mis on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta, s.o eesmärgiga hagejat solvata ja alandada, mistõttu on need hageja au teotavad ning seeläbi õigusvastased. 4 2-21-761
11. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ise oleks samaväärselt ebakohaselt käitunud, mistõttu maakohtu järeldus, et ei ole usutav, et hageja on häiritud kostja käitumisest, on vale.
12. Kostja avaldused tekitasid hagejale mittevaralist kahju, mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada. Kahju tekitamise ulatusel tuleb arvestada, et kostja poolt hageja kohta esitatud hinnangud levisid populaarses kalameeste grupis, mistõttu võib eeldada, et kostja poolt avaldatud laim jõudis paljude inimesteni.
13. Hageja on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ja ka kohtueelsed õigusabikulud kuuluvad rahuldamisele. Hageja on üritanud korduvalt leida kohtuvälise kokkuleppe võimalust, kuid kostja lihtsalt ignoreeris hageja kirju enne hagiavaldust. Vastustaja seisukoht
14. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
16. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
17. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
18. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
19. Hageja nõuab kostjalt hageja au teotamisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1046

lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole 5 2-21-761 sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046

lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

§ 1047

lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt

§ 1047

lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

1. Apellatsioonastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta tema au teotavaid väiteid. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on üldse hageja kohta midagi avaldanud.
2. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja avaldatud väiteid
3. augustil 2020 Facebookis „XXX“ postituse all „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“;
4. septembril 2020 kell 19.35 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise isiku postituse juures „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“ ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“ ei ole võimalik mõista, et need käivad hageja kohta. Asjaolu, et sama postituse all on kostja avaldanud, et „Ma ootan ka W poolt kohtukutset!!!! Tuleks juba ükskord ära saaks minna uue ülikonna osta ja kohtusse minna!!!!“ ei ole hageja maakohtu menetluses esile toonud. Seega ei ole põhjendatud hageja etteheide, et maakohus oleks pidanud sellise hageja väitega ja tõendiga arvestama, kui hindas kas kommentaar on tehtud hageja kohta. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et kostja on hageja postituse all kirjutanud hageja kohta ka postituse, milles on nimetanud hagejat tema hüüdnimega W, mistõttu kostja järgnevat postitust saab pidada hageja kohta käivaks. Sellist väidet hageja maakohtus esitanud ei ole. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et kui kostja on teda nimetanud postituses hüüdnimega ja järgnevad postitused on seetõttu omavahel seotud, siis ringkonnakohus hageja uue väitega ei arvesta ja see tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Ainuüksi asjaolust, et kostja väited on avaldatud
5. augusti 2020 Facebooki postituse „XXX“ all ja
6. septembril 2020 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise postituse all, ei saa mõistlik inimene iseenesest järeldada, et need on tehtud hageja kohta. Iseenesest ei ole võimalik ka kuidagi järeldada, et kõik postituste all tehtud kommentaarid oleksid tehtud hageja kohta, mistõttu võiks ka käesolevaid vaidlusaluseid kommentaare siduda hagejaga.
7. Kohtupraktika kohaselt mõeldakse faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist (vt Riigikohtu
8. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25).

§ 1046

lg 1 au teotamisest tuleneva kahjunõude eelduseks on andmete või arvamuse avaldamine kolmandatele isikutele.

1. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja Facebooki Messengeris edastatud sõnumeid hagejale ei saa pidada andmete avaldamiseks kolmandatele isikutele. Kuna kostja ei ole avaldanud väidetavalt hageja au teotavaid andmeid kolmandatele isikutele, siis ei 6 2-21-761 saanud sellega hagejale ka kahju tekkida, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte väiteid, kas Facebooki Messengeris edastatud sõnumid võivad olla hageja au teotavad.
2. Kuna hageja õiguseid ei ole rikutud hageja au teotavate väidete avaldamisega, siis ei ole vajalik hinnata poolte väiteid selle kohta, kas ebakohaseid väärtushinnanguid on avaldatud õigusvastaselt, millega on hagejal tekkinud mittevaraline ja varaline kahju ja kahju tasumise viivitamisega viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
5. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
6. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 7