Obsah (22)

§ 162§ 657§ 639§ 329§ 66§ 331§ 200§ 651§ 456§ 442§ 447§ 652§ 631§ 367§ 4§ 5§ 436§ 654§ 231§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.2.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10764

) § 162 lg 1 hageja kanda. 3.

1. Kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 28 700 eurot, põhivõlalt kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud intressi 5321,68 eurot, põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni selle tasumiseni intressi 6,29 eurot päevas ja kahjuhüvitise 3922,06 eurot, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.
3. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõigust, sh eksinud asjaolude tuvastamisel ja tõlgendamisel. See on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. 4.
4. Hageja lepingust taganemine oli õiguspärane. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatu juurde. Hageja tahe lepingu sõlmimisel oli teha korterite tehnosüsteemide ja plaanilahenduste osas muudatusi ning ta lähtus selleks lepingu p-st 2.
5. See tingimus oli kostjaga eelnevalt läbi räägitud ja on käsitatav kostja kinnitusena teha töid vastavalt hageja soovitud tähtaegselt (hiljemalt 31.10.2019) esitatud muudatustele. Lepingust tuleneb seega üheselt, et hagejal oli õigus muuta kokkulepitud hinna raames tehnosüsteeme ja plaanilahendusi, kui ta esitab oma soovid õigeks ajaks. Hageja seda ka tegi, mida kinnitab pooltevaheline e-kirjavahetus. Pooled ei pidanud muudatustööde tegemises eraldi kokku leppima. Sellekohast nõuet ei tulene ka maakohtu viidatud lepingu p-st 11.
6. Kostja keeldus 13.8.2019 üllatuslikult hageja koostatud elektrisüsteemi lahenduse arvestamisest. Kostja ei teavitanud hagejat varem sellest, et planeeritud ehitustööd võivad takistada lepingu p 2.4 täitmist. Pooltevahelised muudatustööde läbirääkimised andsid hagejale hoopis kinnitust, et kostja arvestab hageja muudatusi. Kostja ei andnud kordagi märku, et tal ei ole enda arvates kohustust hageja lepingu p 2.4 alusel esitatud muudatusi arvestada. 4.
7. Sisetööde tegemine hageja disainiprojekti järgi oli hageja jaoks väga oluline, mida näitab ka asjaolu, et hageja asus kohe pärast lepingu sõlmimist disainiprojektiga tegelema ja kostjaga aktiivselt suhtlema. Kostja keeldumine hageja õigel ajal esitatud muudatuste arvestamisest on seega oluline lepingurikkumine, mis andis hagejale alust lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p-de 1–3 alusel. Maakohus on samuti leidnud, et kostjale saab ette heita muudatuskokkulepete 8 2-20-10764 sõlmimisest keeldumist enne 31.10.2019, kuid on leidnud, et rikkumine ei ole nii oluline, et see õigustaks lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata. Selline maakohtu seisukoht on vastuolus VÕS § 116 lg 4 viimase lausega, mille järgi võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikutud on VÕS § 116 lg 2 p-i 2 või kui lepingupool on teatanud, et ta ei täida oma kohustust. Seejuures on maakohus lepingu eesmärki meelevaldselt tõlgendanud. Lepingu eesmärk ei olnud korterite kostja suva järgi valitud tehnosüsteemide ja plaanilahenduse alusel väljaehitamine, vaid arvestada tuli hageja poolt enne 31.10.2019 avaldatud soove. Sellega, et kostja keeldus kortereid ehitamast vastavalt hageja õiguspäraselt esitatud soovidele, jäi hageja ilma soovitud väljanägemisega korteritest, mida ei saa pidada kuidagi väheoluliseks. Kostjale oli enda kohustuste rikkumise tagajärg ettenähtav. 4.
8. Maakohus tuvastas, et kostja ei järginud lepinguga ette nähtud korterite ülevaatamise tähtaega ja eksitas hagejat. Alusetu on maakohtu etteheide, et hageja taganes lepingust vaatamata sellele, et kostja asus rikkumist heastama. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja sai kostja 12.6.2020 kirja kätte enne hageja 15.6.2020 taganemisavalduse vormistamist. 12.6.2020 on reedene päev ja kostja allkirjastas oma selle kuupäeva kirja kell 19.26, s.o pärast töönädala lõppu. Hageja tegi taganemisavalduse 15.6.2020, s.o esmaspäeval. Hageja ei saanud kostja 12.6.2020 kirja enne lepingust taganemist kätte. 4.
9. Maakohus pidanuks kostja tegevust vaatlema terviklikuna, süsteemse ja korduva lepingu rikkumisena, mitte üksikute ja eraldiseisvate episoodidena. Hageja otsustas lepingust taganeda, kui kostja asus lisaks hageja soovitud lahenduste mittearvestamisele käituma viisil, mis andis alust arvata, et kostja on asunud endale teadlikult looma lepingust taganemise alust. Selle ohu realiseerumisel jäänuks hageja tasutud summadest ilma. 4.
10. Hageja jääb selle juurde, et kostja 15.6.2020 taganemisavaldus on tühine nii vorminõude järgimata jätmise kui ka taganemise aluse puudumise tõttu. Kuivõrd seadus näeb kinnisasja omandamise lepingule ette notariaalselt tõestatud vorminõude, peab samas vormis olema ka sellest taganemise avaldus. Kostjal ei olnud alust lepingust taganeda selle p 7.1.2 alusel. Hageja taganes lepingust notari Liia Aigro koostatud ja tema tõestatud 16.6.2020 taganemisavaldusega. Hagejal ei olnud ega ole praegu põhjust kahelda notari Liia Aigro pädevuses. Arvestades notari kohustusi, uskus hageja põhjendatult, et tema taganemisavaldus kehtib, ning käitus sellele vastavalt. Hageja ei pidanud pärast lepingust taganemist seda igaks juhuks täitma ning ilmuma taganemisavalduse tühisuse hirmus soovimatut asjaõiguslepingut sõlmima. Pärast notariaalselt tõestatud taganemisavalduse saamist ei saanud kostja enam hageja ilmumist asjaõiguslepingu sõlmimisele mõistlikult eeldada. Isegi kui hageja lepingust taganemisel olid täitmata taganemise materiaalsed eeldused või kui hageja ei teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul, ei ole hageja taganemisavaldus mitte tühine, vaid tagajärjetu, st seda ei loeta tehtuks. Hageja taganemisavalduse toimetuse tuvastas – küll ebaõigesti – alles maakohus. Ka seetõttu ei saa hageja asjaõiguslepingu sõlmimisele ilmumata jätmist käsitada olulise lepingu rikkumisena lepingu p 7.1.2 mõttes. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta oleks 12.6.2020 ja 29.6.2020 kirjade saatmisel järginud lepingu p-i 7.1.2, s.o saatnud need tähtkirjaga ja/või allkirja vastu. 4.
11. Kui hagi jääb siiski rahuldamata, on kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja menetluskulud tuleks

§ 162lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

Hagi rahuldamata jätmisel jääb kostjale vaatamata tema vastuolulisele ja pahatahtlikule käitumisele hageja tasutud 28 700 eurot, millega kostja rikastuks hageja arvel ebaõiglaselt. Samas katab see summa kostja menetluskulud siinses asjas. 9 2-20-10764 Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonimenetluse eset ja parandab ilmse ebatäpsuse maakohtu otsuse resolutsioonis (I). Seejärel lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse (II). Lõpetuseks otsustab ringkonnakohus kulude jaotuse apellatsioonimenetluses (III). (I)
2. Hageja palub apellatsioonkaebuses teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, kuid on apellatsioonkaebuses üles loetlenud üksnes enda peamised nõuded (II kd, tl 131). Ka apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et hageja oleks soovinud peamiste nõuete rahuldamata jätmisel ka järjestatud nõuete rahuldamist (II kd, tl 131–135 pöördel). Seetõttu palus ringkonnakohus hagejal 31.1.2023 istungil täpsustada, millises ulatuses hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud. Hageja kinnitas, et ta vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt (ringkonnakohtu 31.1.2023 istungi protokoll, ajamärgid 00:07:54–00:10:43). Istungil peetud kohtukõnes asus hageja aga seisukohale, et jääb siiski kõigi nõuete juurde, mis on esitatud ja soovib maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, samas aga selgitades, et hageja kõikide nõuete rahuldamine ei ole õiguslikult enam võimalik ning et hageja palub nõude rahuldamist selles osas, mis on kirjeldatud (vt ringkonnakohtu 31.1.2023 istungi protokoll, ajamärk 00:35:55).
3. Kuivõrd hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt ja nende nõuete osas, mille hageja on apellatsioonkaebuses loetlenud (II kd, tl 131, p 2), piiritleb selliselt apellatsioonimenetluse eseme ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et apellatsioonkaebusest ei nähtu põhjendusi, millest nähtuks hageja soov vaidlustada maakohtu otsus ka järjestatud nõuete rahuldamata jätmist puudutavas osas. Menetlusstaadiumis, kus pool esitab kohtukõne, ei saa hageja ka enam laiendada apellatsioonkaebust maakohtu otsuse osadele, mida hageja oma varasema kinnituse kohaselt ei vaidlustanud (vt ringkonnakohtu otsuse järgnevad punktid). Lisaks on hageja taotlus tühistada maakohtu otsus tervikuna, kuid nende nõuete osas, mis on apellatsioonkaebuses kirjeldatud, endiselt vastuoluline ja sisuliselt sama, mida hageja taotles apellatsioonkaebuses (II kd, tl 131, p 2). Vaatamata ringkonnakohtu selgitustele istungil, jäi hageja oma vastuolulise taotluse juurde. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejale jäänud ebaselgeks, et maakohtu otsuse saab hageja tervikuna vaidlustada ainult siis, kui hageja taotleb ka ülejäänud nõuete rahuldamist, mida hageja apellatsioonkaebuses ei nimetanud (vt II kd, tl 3, p 2 ja tl 131, p 2). 31.1.2023 istungil väljendas hageja lepinguline esindaja kahel korral selgelt vähemalt seda, et hageja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamise korral nende nõuete rahuldamist, mida hageja loetles apellatsioonkaebuses (II kd, tl 131, p 2). Kuna hageja jäi 31.1.2023 istungil oma vastuolulise taotluse juurde, märgib ringkonnakohus lisaks järgmist. 10 2-20-10764 10.

§ 639

lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Menetlusosalised peavad

§ 329

lg 1 järgi esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel

§ 66

järgi üldjuhul õigust menetlustoimingut hiljem teha, sõltumata sellest, kas teda sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite pärast kohtu määratud või

§-dest 329–330 tuleneva tähtaja möödumist, menetleb kohus seda

§ 331

lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Seejuures peab menetlusosaline

§ 200lg 1 järgi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

11. Arvestades

§ 329

lg-s 1 sätestatud kohustust, jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja taotluse tühistada maakohtu otsus täies ulatuses, sest see on esitatud hilinemisega ning oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimise. Nõuded, mida hageja oma esmase kinnituse kohaselt ei vaidlustanud (s.o hageja 4.11.2021 menetlusdokumendis esitatud nõuded kohustada kostjat täitma 26.6.2019 sõlmitud lepingut nr 1696 ja tuvastada, et kostja ei saa lepingu p-i 3.1 täita), on ebaselged ja vastuolulised (II kd, tl 3, p 3). Hageja ei saa samal ajal nõuda kostja kohustamist lepingu täitmiseks (seejuures ka täpsustamata, millise kohustuse täitmist hageja kostjalt nõuab) ja selle tuvastamist, et kostja ei saa lepingut osaliselt täita. Samuti tõi hageja ise esile, et tema kõikide nõuete rahuldamine ei ole õiguslikult enam võimalik. Nõuete ebaselgus ja hageja seisukohtade vastuolulisus oleks tulnud menetluses kõrvaldada ning ka kostja oleks pidanud saama esitada oma seisukohad. Seega oleks hageja taotlus tinginud menetluse lahendamise viibimise. Mõjuvat põhjust hageja esile ei toonud. Ringkonnakohus teavitas pooli juba enne istungit 26.1.2023 e-kirjas, et hagejal tuleb olla valmis selgitama oma apellatsioonkaebuse taotlusi ja maakohtu menetluses esitatud järjestatud nõudeid. Ringkonnakohus ei küsinud hagejalt järjestatud nõuete kohta, sest hageja kinnitas, et vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt. 12. Eelnevast tulenevalt on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja põhivõla 28 700 euro nõude, sissenõutavaks muutunud intressi 5321,68 euro ja edasiulatuva intressi nõuded ning kahju 3922,06 euro hüvitamise nõude. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsus on

§ 456

lg 4 teise lause järgi jõustunud resolutsiooni p 1 osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada, et kostja 13.08.2020 taganemisavaldus, millega kostja taganes 26.06.2019 sõlmitud lepingust nr 1696, on tühine ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu nõudes kohustada kostjat täitma 26.6.2019 sõlmitud lepingut nr 1696, nõudes tuvastada, et kostja ei saa lepingu p-i 3.1 täita ning saamata jäänud tulu 56 500 euro (alternatiivselt 20 740 euro) nõudes (resolutsiooni p 2 osaliselt). 13. Maakohtu otsuse osalise vaidlustamise tõttu on oluline eristada otsuse resolutsioonis hageja erinevaid nõudeid. Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 2 aga üksnes üldistatult märkinud, et jätab hagi võlgnevuse saamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata (II kd, tl 122). Maakohus ei ole hageja üksikuid nõudeid resolutsioonis eristanud.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab 11 2-20-10764 olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuna otsuse põhjenduste kohaselt jäid rahuldamata kõik hageja nõuded (välja arvatud resolutsiooni p-s 1 märgitud tuvastusnõue, mis jäi läbivaatamata), on tegemist ilmse ebatäpsusega, mille ringkonnakohus saab

§ 447lg 2 alusel parandada.

Ringkonnakohus parandab maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 sisalduva ebatäpsuse ja loeb selle sõnastatuks siinse otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud viisil. 14. Lisaks märgib ringkonnakohus, et lähtub maakohtu otsuse hindamisel intressinõude osas hageja 4.11.2021 menetlusdokumendist. Seal esitas hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja intress põhinõudelt kuni hagi esitamiseni summas 5321,68 eurot ja pärast hagi esitamist seadusjärgses määras kuni põhinõude rahuldamiseni (II kd, tl 3, p 1). Apellatsioonkaebuses on hageja aga esitanud oma edasiulatuva intressi nõude selliselt, et palub mõista kostjalt välja intress 6,29 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni (II kd, tl 131, p 2). Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Pärast maakohtu otsust ei saa hageja üldjuhul oma nõudeid enam korrigeerida – nõuded tuleb esitada esimeses kohtuastmes. Kuigi apellatsioonkaebusest ei selgu, miks hageja on soovinud edasiulatuva intressinõude piiritleda 6,29 euroga päevas, ei ole korrektne intressi nõue, mis ei arvesta, et seadusjärgne intress võib muutuda. Hageja edasiulatuva intressi nõude aluseks saab olla VÕS § 94 lg 1 ja

§ 367. VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär on perioodiliselt muutuv.

Seega ei vasta hageja intressi arvestus mõista intress välja mh tulevikku suunatuna (

§ 367kohaselt) 6,29 eurot päevas ka seaduse nõuetele.

1. Järgmisena lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse, käsitledes esmalt hageja taganemisavaldust ja seejärel kostja taganemisavaldust puudutavaid väiteid. (II) (1.)
2. Kumbki pooltest ei toonud maakohtu menetluses esile suhtlust, mis kajastub hageja 15.6.2020 taganemisavalduses (I kd, tl 15, p 8). Sellele vaatamata märkis maakohus otsuse p-s 43, et kostja ei ole taganemisavalduses märgitud ülevaatele poolte suhtlusest vastuväiteid esitanud ja seetõttu maakohus järeldab, et see vastab tegelikkusele (II kd, tl 126). Kuna kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hageja taganemisavalduses toodud faktoloogia vastab tegelikkusele ning ka hageja väljendas soovi taganemisavalduses toodule tugineda (ringkonnakohtu 31.1.2023 istungi protokoll, ajamärgid 00:23:30–00:24:52), on sellega kõrvaldatud maakohtu eksimus

§ 4lg 2 ja § 5 lg 1 vastu.

Kohus ei saa ise tõenditest asjaolusid otsida ega poole omaksvõttu neile omaalgatuslikult omistada. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4lg 2).

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

1. Hageja leiab, et lepingust taganemine tema poolt oli õiguspärane – pooled saavutasid lepingu sõlmimise ajal kokkuleppe, et kostja teeb korterite tehnosüsteemide, plaanilahenduse ja siseviimistluse vastavalt hageja disainprojektile. Kuna kostja keeldus sellest, rikkus kostja hageja hinnangul lepingu p-te 2.4–2.
2. Piirdeaia puudumisele ei ole hageja apellatsioonkaebuses tuginenud. 12 2-20-10764
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingust ei tulene, et kostja pidi ehitustööd tegema arvestades tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahendusi hageja poolt pakutud variantides. Samuti nõustub ringkonnakohus, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet korterite ehitamiseks hageja disainprojekti järgi. Lepingu p 2.4 võimaldas hagejal teha ettepanekuid eluruumi tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahenduste kohta, kuid leping ei sisalda kostja tahteavaldust hageja tehtavate ettepanekuga nõustumiseks. Lepingu p-st 2.5 tuleneb selgelt, et muudatustöödega tegemiseks tuli hagejal anda kostjale üle paigaldusjoonised ning pooltel allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakt ja kostja kalkulatsioon ning sõlmida lepingu muutmise kokkulepe.
4. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei vaidleks pooled selle üle, et hageja tahe lepingu sõlmimisel oli teha eluruumide tehnosüsteemide ja plaanilahendute osas muudatusi. Kostja on hagile vastu vaielnud ning pooled tõlgendavad lepingu p-te 2.4 ja 2.5 oluliselt erinevalt. See, et lepingus on p 2.4, mis võimaldas hagejal teha ettepanekuid eluruumi tehnosüsteemide ja eluruumide plaanilahenduste kohta, ei väljenda hageja tahet selliseid ettepanekuid kostjale edaspidi kindlasti teha. Samuti ei sisalda lepingu p 2.4 kostja kinnitust hageja tehtavate ettepanekutega kindlasti nõustuda. Lepingu p-d 2.4 ja 2.5 jätsid muudatustööde tegemise poolte kokku leppida. Kuigi hageja väidab, et tema jaoks oli lepingu sõlmimisel üheks põhiliseks tingimuseks korteri sisetööde tegemine disainprojekti järgi, ei ole pooled selles lepingus kokku leppinud. Hageja kinnitas lepingu sõlmimisel, et on tutvunud hoone ehitus- ja siseviimistlusprojekti alusel koostatud siseviimistlustabeliga, selle sisu on talle teada ja et ta nõustub sellega (I kd, tl 8, p-d 1.20.4 ja 1.21 esimene lause). Ka notar selgitas pooltele, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme ehitamise ja müügiga seotud kokkulepped (I kd, tl 12, p 11.10 esimene lause). See, millal hageja disainprojekti tellis ja kui aktiivne ta suhtluses kostjaga oli, ei muuda poolte lepingus toodud kokkuleppeid.
5. Lepingu kohaselt kirjeldati korterite siseviimistluse põhimaterjale ja paigaldatavaid seadmeid lepingu lisaks 4 olevas siseviimistlustabelis ning tasu seal toodud valmidustaseme saavutamiseks tehtavate tööde teostamise (sealhulgas asjad, materjalid, liitumistasud jne) eest sisaldusid ostuhinnas (I kd, tl 8, p-d 2.2 ja 2.3, aga ka tl 9 pöördel, p 3.1 ja tl 10, p 4.1). Kokkuleppe mittesaavutamist, sõlmimata jätmist või sellest keeldumist ei saa lepingu p-de 2.4 ja 2.5 järgi kostjale ette heita. Lepingule antud tõlgendust ei võimalda muuta ka poolte kirjavahetus, millele hageja apellatsioonkaebuses osundab (II kd, tl 132 pöördel–133, p-d 15 ja 16) ega seegi, et kostja ei teavitanud hagejat sellest, et planeeritud ehitustööd ei võimalda kostjal ära oodata lepingu p-s 2.4 toodud ettepanekute tegemise tähtaja saabumist. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi p-s 50 osas, milles maakohus leidis, et kostja rikkus lepingu p-i 2.4, kui keeldus muudatuskokkulepete sõlmimisest enne 31.10.2019 (II kd, tl 127). Lepingu p-s 2.4 on sätestatud üksnes hageja õigus teha mingiks tähtajaks ettepanekuid muudatustöödeks. Kuna leping ei piira mingil moel kostja õigust otsustada, kas muudatustöödega nõustuda, ei saa ka aeg, millal kostja sellise otsustuse tegi, tähendada lepingu rikkumist. Maakohus märkis otsuse p-s 48 ka ise, et kui hageja soovis kostjaga korterite plaanilahenduste juures midagi muuta, tuli tal kostjaga tehtavates töödes täiendavalt kokku leppida (II kd, tl 126 pöördel, p 48). Samuti leidis maakohus hageja kahju hüvitamise nõuet lahendades, et kostja ei ole lepingut rikkunud (II kd, tl 128, p 58). Maakohtu otsus on osundatud osas vastuoluline (

§ 436lg 1).

Ringkonnakohus rõhutab, et samal ajal oli pooltel ka kokkulepe, et asjaõiguslepingud korterite omandi üleandmiseks sõlmitakse võimalikult lühikese tähtaja jooksul (I kd, tl 10 pöördel, p 6.1.1.). Asjaõiguslepingu pidid pooled sõlmima, kui kostja on saavutanud lepingu lisaks 4 olevas siseviimistlustabelis toodud korterite valmidustaseme (välja arvatud väli- ja haljastustööd) (I kd, tl 10 pöördel, p 6.1.1.). Ka nende kokkulepete valguses ei saaks muudatustööde tegemisest keeldumist käsitada kostja lepingu 13 2-20-10764 rikkumisena. See, kas kostja juhatuse liige oli kursis korterite valmidusstaadiumiga või ehitustööde graafikuga, ei omanud hagi lahendamisel ega oma ka maakohtu otsusele hinnangu andmisel tähtsust.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus eksinud, kui leidis, et kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ning hageja taganemisavaldus ei oma õiguslikku tähendust. Seetõttu ei ole hageja taganemisavalduse hindamisel asjakohased apellatsioonkaebuse väited VÕS § 116 kohaldamise kohta.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et 1.6.2020 kirja saatmine korteri ülevaatamiseks 5.6.2020 ei andnud hagejale alust lepingust taganeda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus jätab aga maakohtu otsuse p-st 52 välja viited selle, nagu saanuks hageja kostja 12.6.2020 kirja kätte enne taganemisavalduse tegemist ning seisukoha, et hageja taganes lepingust vaatamata sellele, et kostja asus rikkumist heastama. Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud (

§ 436lg 1).

Kostja 12.6.2020 kirja kättesaamise aeg hageja poolt on aga tõendamata. 23. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud põhjendusi selle kohta, et maakohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti või eksinud menetlusõiguse normide vastu osas, milles maakohus leidis, et hageja ei taganenud lepingust mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata (

§ 654lg 6).

1. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi ka osas, milles maakohus leidis, et hageja taganemisavaldus on tühine. Ka hageja enda käsitlus mõlema poole taganemisavalduse õiguslikust tagajärjest ja läbivaatamata jäänud tuvastusnõue sõnastus ei ole olnud selles osas täpne. Kuna taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei olnud täidetud, on hageja taganemisavaldus tagajärjetu. (2.)
2. Hageja hinnangul ei olnud kostja lepingust taganemine õiguspärane, sest hageja oli 15.6.2020 lepingust juba taganenud. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu hinnanguga, et hageja taganemisavaldus ei omanud õiguslikku tähendust. Kuna leping kehtis, oli kostjal võimalik lepingust taganeda, kui selleks esines alus.
3. Asjakohatud on hageja viited sellele, et taganemisavalduse tõestas notar ning et hagejal ei olnud põhjust kahelda taganemisavalduse tõestanud notari pädevuses. Notar ei kontrolli avalduse aluseks olevaid asjaolusid ega taga avalduse teinud isikule, et lepingust taganemiseks esineb alus. Notar on taganemisavalduse tõestamisel kontrollinud hageja tahte teha taganemisavaldus selles toodud alustel ja põhjendustel, ning on hagejale selgitanud taganemisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (vt I kd, tl 14–16 pöördel). Kostja taganemisavalduse õiguspärasust ei mõjuta see, et hageja eeldas või uskus, et tema taganemisavaldus on kehtiv ja käitus sellele vastavalt. Hageja taganemisavaldus oli toimetu algusest peale.
4. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 13 lg 2). Pooled ei leppinud kokku, et lepingut võib lõpetada üksnes notariaalses vormis tehtud tahteavaldusega. Seega ei ole maakohus eksinud, kui leidis, et kostja ei ole taganemisavalduse 14 2-20-10764 tegemisel vorminõudeid rikkunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3, millele hageja apellatsioonkaebuses tugineb, puudutab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingu muutmist. Lepingu muutmine ja tahteavalduse tegemine lepingu lõpetamiseks on erinevad toimingud. Apellatsioonkaebuses toodud arutlus Riigikohtu praktika asjakohasusest on põhjendamatu.
5. Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli õigus lepingu p-s 7.1.2 toodud alusel lepingust taganeda. Kostja teavitas hagejat asjaõiguslepingu sõlmimise aegadest 13.7.2020 ja 13.8.2020 esmalt 12.6.2020 kirjas (I kd, tl 68 pöördel, p 2.6) ning seejärel 26.6.2020 kirjas (I kd, tl 63 pöördel, p 2.10). Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et on kõik kostja kirjad kätte saanud (ringkonnakohtu 31.1.2023 istungi protokoll, ajamärk 00:32:41). Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi viitega hageja osundatud kinnitusele ja

§ 231

lg 2 esimesele lausele, sest maakohtu otsusest ei nähtu, mis alusel maakohus tuvastas hageja omavõtu kirjade kättesaamise kohta (

§ 436lg 1) (vt II kd, tl 128–128 pöördel, p 62).

Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et kirju ei toimetatud talle kätte kooskõlas lepingu p-ga 7.1.2 – s.o tähtkirjaga ja/või allkirja vastu. Samas on hageja väitnud, et tal ei olnud pärast 15.6.2020 kohustust lepingut täita ja et ta käitus vastavalt sellele (vt nt II kd, tl 134–134 pöördel, p-d 32– 33). Samuti väitis hageja, et tema huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu oli kostja poolt korterite sisetööde tegemine vastavalt hageja disainprojektile (vt nt II kd, tl 132 pöördel, p 13 ja tl 131 pöördel, p 5). Kuigi kostja ei ole tõendanud, et toimetas 12.6.2020 ja 26.6.2020 kirjad hagejale kätte tähtkirjaga või allkirja vastu (s.o vastavalt lepingu p-le 7.1.2), ei tähenda see, et kostja poleks teinud tahteavaldust lepingust taganemiseks. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna hageja kinnitas, et sai kostja kirjad kätte, on kostja taganemisavaldus kehtiv. Sellele, et kostja ei ole hagejat asjaõiguslepingu sõlmimise ajast ja kostjast lepingu p-s 6.2 toodud tähtaega järgides teavitanud, hageja apellatsioonkaebuses ei tuginenud. Kuigi ringkonnakohtu istungil asus hageja siiski väitma, et ta on kostja 12.6.2020 ja 29.6.2020 kirjad saanud kätte hiljem (seejuures oma vastuväidet täpsustama) (vt ringkonnakohtu 31.1.2020, ajamärk 00:32:41), ei ole hageja vastuväide VÕS § 6 lg 2 alusel lubatav. Hageja tugines menetluses ka sellele, et on lepingust taganenud ja käitus vastavalt (vt nt I kd, tl 81 pöördel, p 3.9, tl 121 pöördel, p 3.9 ja II kd, tl 4 pöördel, p 4.16). Kui hageja leidis, et leping on lõppenud ja tal ei ole kohustust kostjaga asjaõiguslepingut sõlmida, järeldub sellest, et hageja ei oleks läinud asjaõiguslepingut sõlmima sõltumata sellest, kas kostja oleks talle taganemisavalduse lepingu p-s 6.2 sätestatud tähtaega järgides kätte toimetanud. Nagu eespool öeldud, sai hageja kirjad kätte.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja ei ilmunud kahel korral, s.o 13.7.2020 ja 13.8.2020, asjaõiguslepingu sõlmimisele (II kd, tl 47 ja 47 pöördel) ning see andis aluse kostjal lepingust p-i 7.1.1 alusel taganeda. Kuna maakohus leidis õigesti, et kostja taganes lepingust 13.8.2020 avaldusega, ei ole vaja hinnata kostja 18.11.2021 menetlusdokumendis esitatud alternatiivset taganemisavaldust (II kd, tl 42–42 pöördel, p 4). (3.) 30. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotamisel kohaldama

§ 162lg-t 4 ja jätma menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja põhjendused, miks menetluskulud tulnuks poolte endi kanda jätta, lähtuvad eeldusest, et tema hagi oli põhjendatud. Maakohus jättis hagi aga rahuldamata ning jaotas menetluskulud õigesti

§ 162lg 1 alusel.

1. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. 15 2-20-10764 (III)
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

33. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 16