← Eesti

4-23-411/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2023 Kohtuasja number 4-23-411 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Aleksei Kuznetsile (isikukood 38302282225) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. veebruari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Aleksei Kuznets Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
  4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  5. detsembri 2020 otsusega väärteoasjas nr 2440,20,006471 karistati Aleksei Kuznetsi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot. Otsus jõustus
  6. detsembril
  7. A. Kuznets rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus.
  8. novembril 2022 lõpetas kohtutäitur Krista Järvet selle täitemenetluse, kuna
  9. novembril 2022 kuulutati tsiviilasjas nr 2-22-8290 välja A. Kuznetsi pankrot. Täitemenetluse lõpetamisest teavitas kohtutäitur ka PPA-d.
  10. jaanuaril 2023 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse A. Kuznetsile asenduskaristuse kohaldamiseks. A. Kuznetsil oli tasumata kogu trahvisumma.
  11. Viru Maakohus rahuldas
  12. veebruari 2023 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel A. Kuznetsile PPA
  13. detsembri 2020 otsusega määratud rahatrahvi 10 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et A. Kuznets ei ole rahatrahvi tasunud, tal puuduvad selleks rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Rahatrahvi asendamist välistavad asjaolud puuduvad. Muu hulgas ei ole rahatrahvi sissenõue KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud, sest A. Kuznets viibib alates
  14. jaanuarist 2021 kinnipidamisasutuses. Samuti ei tähenda A. Kuznetsi suhtes pankroti väljakuulutamine ja rahatrahvi sissenõudes täitemenetluse lõpetamine, et PPA ei saaks asenduskaristuse kohaldamist taotleda: täitemenetluse seadustiku § 51 lg 2 näeb ette, et kui kohtutäituri menetluses on väärteoasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, siis teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatus tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Seetõttu tuleb A. Kuznetsile määratud rahatrahv asendada arestiga. Trahvi üldkasuliku tööga asendamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. A. Kuzents on Harju Maakohtu
  15. augusti 2021 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 203 lg 1 järgi. Kohus tutvus kohtute infosüsteemi kaudu A. Kuznetsi suhtes tehtud kohtulahenditega. Kohtud (Tartu Maakohus
  16. aprilli 2022 määrusega ja Tartu Ringkonnakohus
  17. mai 2022 määrusega) on A. Kuznetsi tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud sellega, et tulenevalt A. Kuznetsi ulatuslikust sõltuvusprobleemist jätkab ta vabaduses suure tõenäosusega narkootikumide tarvitamist ja süütegude toimepanemist. Kohtute hinnangul on A. Kuznetsi uute kuritegude toimepanemise oht suur ja seda ohtu ei ole võimalik piisavalt maandada ka käitumiskontrolli, elektroonilise valve ega lisakohustustega. Kohus leiab, et sellises olukorras on üldkasuliku töö nõuetekohase sooritamise tõenäosus vähene ning aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Arest kuulub A. Kuznetsil kandmisele koheselt pärast temale kohtuasjas nr 4-23-410 kohaldatud asendusaresti ärakandmist.
  18. Maakohtu määruse peale esitas A. Kuznets määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Ta palub asendada arest üldkasuliku tööga. Ta ei saa aru, miks on kohus koheselt rakendanud karistuse kandmise raskemat alternatiivi. Arestiga lihtsalt raisatakse riigi raha, ent üldkasulikku tööd tehes oleks ta kasulik. Tema minevik on küll negatiivne, kuid vanglas on ta läbinud rehabilitatsiooniprogrammi ning on paigutatud avavangla osakonda. Ta tahab oma elu muuta. Ringkonnakohtu seisukoht
  19. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et A. Kuznetsil on PPA
  20. detsembri 2020 otsusega määratud rahatrahv 400 eurot tasumata. Täitemenetlus selle rahatrahvi sissenõudmiseks on ebaõnnestunud, kuna A. Kuznetsil ei ole sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata.
  21. novembril 2022 on täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes lõpetatud, kuna tsiviilasjas kuulutati välja A. Kuznetsi pankrot. Täitemenetluse lõpetamine aga rahatrahvi asendamist ei välista. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud ning alused rahatrahvi asendamiseks on vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud, oli maakohtu otsustus rahatrahvi asendamise kohta õige.
  22. Rahatrahvi asendamist A. Kuznets iseenesest ka ei vaidlusta – ta vaidlustab seda, et tal ei võimaldata teha trahvi asemel üldkasulikku tööd.
  23. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus vaatama muu hulgas üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi: kui see perspektiiv on kehv, ei ole üldkasulik töö põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii A. Kuznetsi puhul ongi. Kõigiti põhjendatult nägi maakohus ohtu A. Kuznetsi võimalikus narkootikumide tarvitamises. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et A. Kuznetsi on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest narkojoobes. Kriminaalasjas nr 1-21-4197 A. Kuznetsi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks koostatud vangla iseloomustuse kohaselt on A. Kuznetsil diagnoositud narkosõltuvus. Tema probleemid narkootikumidega on olnud juba pikaaegsed, ta on varem olnud rehabilitatsioonikeskuses ning on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, kuid need ei ole tema narkoprobleemi lahendada suutnud. Varem on teda 2

(3)vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellega kaasneval katseajal ei suutnud ta narkootikumidest hoiduda ning pani narkojoobes toime uue kuriteo. Kuigi praeguses vangistuses on ta samuti tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, on alust kahelda, kas pikaajalise uimastisõltlasena, kellele varem ei ole sõltuvusprobleemiga tegelemine soovitud mõju avaldanud, suudab ta vabadusse saades narkootikumidest hoiduda. A. Kuznetsi seesugused lubadused on paljasõnalised. Seetõttu esineb reaalne oht, et vabadusse saades jätkab A. Kuznets narkootikumide tarvitamist, mis seab kahtluse alla tema üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole A. Kuznetsi suhtes põhjendatud.
  2. Määruskaebuses viitab A. Kuznets sellele, et tema aresti kandmisele saatmine on riigile kulukas ning üldkasulikku tööd tehes saaks ta olla kasulik. Nagu eelnevalt öeldud, on A. Kuznetsi üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiiv kehv. Seega võiks tema aresti üldkasuliku tööga asendamine olla riigile lõppastmes hoopis kulukam kui tema kohene aresti kandmisele saatmine: esmalt peaks riik kulutama ressursse tema üldkasuliku töö korraldamiseks ja kui A. Kuznets jätab selle töö tegemata, tuleb läbi viia uus menetlus tema üldkasuliku töö tegemise lõpetamiseks ning tema aresti kandmisele saatmiseks – ja lõpuks kannab riik ikkagi ka arestiga seonduvaid kulusid.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.