Obsah (8)

§ 132§ 116§ 548§ 120§ 123§ 133§ 30§ 38

Väärteoasi nr 4-22-3741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar 2023. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3741 Kohtukoosseis Kohtunik Ülle

§ 132p 3 ja § 29 lg 1 p 1 kohaselt.

Lisaks on menetlusalusele isikule määratud karistus ilmselgelt põhjendamatu. Tegemist on ebaproportsionaalse karistusega. Otsuses on õigesti viidatud KarS § 56 lg-le

1. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku hinnangul on käesoleval juhul süüd vähendavaks kui ka karistust kergendavaks asjaoluks tõik, et rikkumine pandi toime öösel, mil aktiivset liiklust ei toimu. Viidatud on Riigikohtu lahendile nr 1-18-2232/179 p
2. Kohus ei saa loobuda süü suuruse tuvastamisest ning lähtuda karistuse mõistmisel eelkõige eripreventiivsest prognoosist vms. Karistuse mõistmine peab olema lahendis põhistatud, selle puudumine on alus tühistada otsus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-59-07 p 12 ja nr 3-1-1-77-11 p 12.2). Viidatud põhimõttest ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lähtunud. Kohtuvälise menetleja 2 karistuse analüüs piirdub üksnes arusaamaga, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud. Selliselt karistuse määramist ei saa aga kuidagi lugeda põhistatuks. Otsuses puuduvad igasugused viited selle kohta, mitu kehtivat karistust menetlusalusel isikul karistusregistri järgi on ning millise teo eest need on määratud. Viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-33-07 p
3. Varasem karistatus peab olema karistusregistris kehtivana mitte teo, vaid karistuse kohaldamise ajal (Riigikohtu lahendid nr 4-17-5471 p-d 26-27 ja nr 1-17-5883/77 p 19). Arvestades süü väiksust ning kergendavaid asjaolusid, aga ka kohtuvälise menetleja vigu karistuse määramisel, tuleks piirduda rahatrahviga.
4. Kohus nõudis

§ 116

alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 17).

1. Tartu Maakohtu 17.11.
2. a määrusega (tl 38-39) võttis kohus Reio Raudsepa kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (sh kirjaliku menetluse kohta).
3. Kohtuväline menetleja esitas 02.12.
4. a kirjaliku seisukoha (tl 46-47), milles leiab, et Reio Raudsepa kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga on vältimatult vajalik meede Reio Raudsepa liiklusalaste hoiakute paremuse poole suunamiseks. Arvestada tuleb menetlusaluse isiku varasemat tausta. Reio Raudsepa mootorsõiduki juhtimiselt välistamine on vajalik eeskätt tema enda ja teiste inimeste elu ning tervise kaitseks. Sellist seisukohta saab põhjendada Reio Raudsepa mitmete varasemate samalaadsete kehtivate karistustega, mis ilmestavad tema soovi ja järjepidevust ületada piirkiirust. Arvestada tuleb ka ületatud sõidukiiruse määra. Määratud karistus avab menetlusalusele isikule võimaluse säilitada senine mugav elulaad ent kanda karistust kergemas vormis ning loobuda mõneks ajaks mootorsõidukiga liikumisest. Selline kogemus on mõjus meede andmaks Reio Raudsepale asjakohane ja vajalik karistuslik kogemus. Kohtuväline menetleja kontrollis kiiruse mõõtmise protseduuri ning koostatud dokumente. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite rikkumisi. Reio Raudsepa süü suurust iseloomustab keskmisest suurem sõidukiirus, mille puhul võib eeldada, et ka väike takistus teel (eriti pimedal ajal), sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib kaasa tuua rasked ja pöördumatud tagajärjed. Sellises määras kiiruseületamine suurendab sõiduki pidurdusteekonda ning teel olevate takistuste puhul jääb vähe aega reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks või takistuseks möödumiseks. Reio Raudseppa on varasemalt karistatud samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemise eest viimati 04.03.
5. a LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 200 eurot. Lisaks on teda karistatud 10.10.
6. a LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 180 eurot. Politsei menetlusinfosüsteemi (MIS) väärteokaristuse väljavõtte kohaselt on Reio Raudseppa
7. a neljal korral mõjutusvahendiga karistatud, millest 3 on LS § 227 lg 1 (19 km/h, 16 km/h ja 9 km/h) järgi. Seega on käesolevas menetluses tõendatud, menetlusalune isik paneb vaatamata varasematele rahatrahvidele ja kohaldatud mõjutusvahenditele jätkuvalt toime sarnaseid süütegusid. Varasemalt toimepandud teod on kõik sarnase kvalifikatsiooniga. Seega saab öelda, et Reio Raudsepp ei ole vaatamata eelnevatele määratud karistustele hakanud käituma seaduskuulekalt ning paneb järjepidevalt toime sarnaseid rikkumisi. Reio Raudsepp pidi olema teadlik, et temale määratav karistus võib kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. 3
8. Menetlusalune isik esitas 02.12.
9. a kohtule täiendava seisukoha (tl 49-50). Menetlusalune isik märgib esmalt, et jääb 25.10.
10. a kaebuses esitatud taotluste ning seisukohtade juurde. Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja 02.12.
11. a esitatud arutluskäiguga selle kohta, et varasemalt määratud karistused ei ole menetlusalust isikut ja tema liikluskäitumist piisavalt suutnud mõjutada. Viidatud MIS väljavõte sisaldab endas varasemaid karistusi alates
12. aastast. Lisaks on viidatud, et Reio Raudseppa on korduvalt karistatud LS § 227 lg 1 alusel. Menetlusalune isik viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-79-03 p 14 ja nr 3-1-1-111-12 p 5 ja KarS § 24 lg-le
13. Karistuse määramisel on arvesse võetud ka lühimenetluses tehtud otsuseid. Kaebaja viitab

§ 548lg-le 6.

Seega saab asuda seisukohale, et MIS väljavõte on asjakohatu tõend, kuna see sisaldab kustutatud karistusi ning lühimenetluse otsuseid. Kohtuväline menetleja sai karistuse määramisel arvesse võtta vaid kahte varasemat karistust, mis on karistusregistri andmetel määratud 10.10.

1. a ja 04.03.
2. a otsustega. Kaebuse esitaja osundab Riigikohtu lahendile nr 4-21-2430 p
3. Antud juhul ei ole karistusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Preventiivset eesmärki kannaks ka rahatrahv. Kohtuvälise menetleja 02.12.
4. a seisukohas puuduvad vastuväited või analüüs kaebuses väärteootsusele ette heidetavas subjektiivse analüüsi puudumise kohta. Seega ei ole kohtuväline menetleja väärteootsuses ega ka 02.12.
5. a kirjalikus seisukohas Riigikohtu lahendis nr 31-1-74-07 p 5 antud juhiseid järginud. Menetlusalune isik kinnitab, et on nõus kirjaliku menetlusega.
6. Menetlusalune isik esitas 04.01.
7. a kohtule menetluskulude nimekirja (tl 57). KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada

§ 120

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel

§-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 10.

§ 123

lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on Reio Raudsepp taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu või otstarbekuse kaalutlustel. Alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja 07.10.2022. a otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega muudetaks menetlusalusele isikule määratud karistust. Kuigi Reio Raudsepp ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda

§ 132

lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna.

1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Reio Raudsepale ette, et tema juhtis 08.09.
2. a kell 01.19 Jõgeva maakonnas, Kalme külas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 119.kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 CDI T, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 123 km/h (+/-4 km/h). Seega Reio Raudsepp ületas lubatu sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. 4 LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohtu hinnangul on väärtoeasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et 08.09.2022.a kell 01.19 Jõgeva maakonnas, Kalme külas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 119.kilomeetril juhtis Reio Raudsepp mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 CDI T, registreerimismärgiga xxxxxx kiirusega 123 km/h (+/- 4 km/h). Asjaolu on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (tl 28). Tõendi kohaselt kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP
3. Seadet on testitud 07.09.
4. a kell 20.00 ning seade on töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, kus nähtavus oli hea (ilmastik sademeteta), teeolud kuivad ning kattega tee. Kiirust mõõdeti pimedal ajal kahesuunalisel teel. Toiming viidi läbi seisvas autos statsionaarselt paigaldatud seadmega. Mootorsõiduk Mercedes-Benz E320 CDI T, registreerimismärgiga xxxxxx liikus üksinda ning lähenes mõõtjale. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRS-22/00171 (tl 33) 15.05.
5. a. Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus- ja taristuministri 18.12.
6. a määruse nr 65 lisa p-le 7.
7. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud mõõteseaduse (MõõteS) § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud vastava koolituse. Patrullpolitseinik Xxxxxx xxxx on läbinud pädeva mõõtja koolituse (tl 34). Reio Raudsepa mootorsõiduki (Mercedes-Benz E320 CDI T, registreerimismärgiga xxxxxx) kiirust mõõdeti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 119.kilomeetril (Jõgeva maakonnas, Kalme külas) ning kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 123 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 119 km/h. Rikkumine on tõendatud ka vahetult pärast sündmust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Xxxxxx xxxx 08.09.
8. a antud ütlustega (tl 27), mille kohaselt teostas ta 08.09.
9. a kell 01.19 koos patrullpolitseinik Xxxxxx xxxxiga liiklusjärelevalvet Jõgeva maakonnas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 119.kilomeetril. Politseiametnikud kontrollisid sõidukit Mercedes-Benz E320 CDI T, registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis Reio Raudsepp. Isiku juhitud mootorsõiduk ületas kiirust. Mõõteseadmega Stalker DSR 2X DP009642 mõõdeti kiiruseks 123 km/h, laiendmääramatus +/- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 119 km/h. Mootorsõiduki juht tunnistas oma süüd. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 119.kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 pl-le 1 90 km/h. Seega on eeltoodud tõenditega veenavalt tuvastatud, et Reio Raudsepp ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis Reio Raudsepp mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 CDI T, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 123 km/h (+/- 4 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Seega on Reio Raudsepa tegevuses tuvastatud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
10. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 15 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Reio Raudsepp on pannud väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Reio Raudsepp, juhtides mootorsõidukit kiirusega 123 km/h +/-4 km/h, omades juhtimisõigust, pidi teadma, milline on tavapärane lubatud sõidukiirus asulavälisel teel. Ületades kiirust mitte vähem, kui 29 km/h, siis pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga. Liikumine öisel ajal ei kujuta endast alust lubatud sõidukiirust ületada. 5 Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku väide, et kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu subjektiivse koosseisu täitmise kontrollimine ja seega pole menetlusaluse isiku teos tuvastatud väärteokoosseisu tunnuseid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on kooskõlas

§-ga 74 ning nimetatud paragrahvis loetletud asjaolud on kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud. Vastavalt väärteootsusele on kohtuväline menetleja hinnanud, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
2. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Reio Raudsepp. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja põhikaristus on määratud alla keskmist ettenähtud sanktsioonimäära. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (

§ 133

p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30

alustel (

§ 133p 8).

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgmiselt. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, käesoleval juhul on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga kehtestatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust LS § 227 lg-s 2 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades keskmises määras. Seega on süü suuruse mõttes tegemist keskmise süüga. Tegemist on olukorraga, kus suurim lubatud sõidukiirus on reguleeritud liikluskorraldusvahendiga ning sellel liikluskorraldusvahendil olev informatsioon peaks juhtimisõigusega isikule olema üheselt arusaadav. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu KarS § 57, § 58). Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süüd kergendavad ja ka raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse punktis 12 on viidatud KarS § 57 lg-le 2, mille kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lg-s 1 loendamata asjaolusid. Menetlusaluse isiku hinnangul on antud juhul nii süüd vähendavaks kui ka karistust kergendavaks asjaoluks tõik, et rikkumine pandi toime öösel (kell 01.19), mil aktiivset liiklust ei toimu. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse punktis 12 toodud aspekti puhul tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 2 mõttes. Juhi teadlik otsus ületada lubatud sõidukiirust ei vähenda mingilgi viisil isiku süü suurust ega saa olla ka karistuse kergendamise aluseks. 6 Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning vaieldamatult kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on liikluskorraldusvahendiga üheselt ja arusaadavalt juhile teatavaks tehtud. Seetõttu leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavad juhid kõrvaldatakse liiklusest, tagab ka teiste liiklejate turvatunde. Karistusregistri väljavõttest (tl 32) nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust. Menetlusalust isikut on karistatud kohtuvälise menetleja 10.10.2021. a ja 04.03.2022. a otsustega LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga vastavalt 180 eurot ja 200 eurot. Mõlemad rahatrahvid on tasutud. Sellest saab järeldada, et menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele jätkunud. Lubatud sõidukiiruse ületamine, s.h. LS § 227 lg.2 kirjeldatud määras on menetlusalusele isikule omane ning muutunud süsteemseks, s.o ühte ja sama keeldu eiravaks käitumiseks. Arvestades aga seda, et eelmised rahatrahvid, mis on ka tasutud, ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ja menetlusalune isik jätkab samalaadset liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei saavuta ning menetlusalust isikut korrale ei kutsu. Seetõttu on kohtu arvates menetlusaluse isiku liiklusest eemaldamine ja rahatrahvist erinevat liiki karistuse kohaldamine põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga. Kuigi vastavalt

§ 548

lg 6 sätetele ei kanta lühimenetluses määratavat mõjutustrahvi karistusregistrisse ega loeta mõjutustrahvi ka karistuseks ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel, on tegemist andmetega, mis iseloomustavad menetlusaluse isiku käitumist liikluses. Nende andmete (tl 29-31) valguses saab üheselt asuda seisukohale, et menetlusalust isikut on

1. a esimese poole aasta jooksul kolmel korral kinni peetud lubatud suurima sõidukiiruse ületamiselt. Seega saab järeldada, et
2. a eelmisel neljal samal põhjusel aset leidnud rikkumiste toimepanemistest menetlusalune isik oodatud järeldusi ei teinud ning pani toime käesoleva menetluse esemeks oleva väärteo, s.o jätkas liikluse ohustamist. Eeltoodust tulenevalt ei saa menetlusaluse isiku liikluskäitumist iseloomustavaid andmeid tähelepanuta jätta, mis üheselt viitavad kohtu hinnangul sellele, et korduvad kinnipidamised samal põhjusel, teadmises, et sellele järgneb karistus, oma eesmärki ei täida ning menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sunni. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast Reio Raudsepa puhul ammendanud ning kohaldada tuleb liiklusseaduses ettenähtud teiseliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Menetlusalusele isikule avaldab eripreventiivset mõju karistusena üksnes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt põhjendatult kohaldanud karistusena juhtimisõiguse äravõtmist, kõrvaldades teisi liiklejaid ohustava juhi liiklusest. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust (nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-17, p 14).
3. Kohtule esitatud kaebuses on alternatiivselt taotletud väärteomenetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 alusel.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul on lubatud suurimat sõidukiirust ületatud mitte vähem kui 29 km/h, s.t tegemist on LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteoga ning sellise väärteo toimepanemisel ei ole võimalik asuda seisukohale, et süü ei ole suur. Arvestades menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemisega tekitatud liiklusohtu ja ka asjaolu, et tegemist on massiliselt toime pandava väärteoga, ei ole võimalik ka asuda seisukohale, et sellise väärteo menetlemiseks puudub avalik 7 menetlushuvi. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas suur avalik menetlushuvi. Kohus ei pea võimalikuks menetlust otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Reio Raudsepa kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.10.2022. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,009502 muutmata. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Reio Raudsepa kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8