Obsah (5)

§ 178§ 177§ 657§ 175§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2157 Kohtu

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja, pankrotis) hagi pankrotihaldur Martin Kruppi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2. Harju Maakohus jättis
3. aprilli
4. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja esitas
6. juunil
7. a Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles teatas, et loobub oma määruskaebusest. Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuni
9. a määrusega võeti vastu hageja loobumine määruskaebusest, lõpetati määruskaebuse menetlus ja jäeti määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetlust lõpetav määrus jõustus
10. juunil
11. a.
12. Kostja esitas ringkonnakohtu menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja
13. juunil
14. a ja seni esitamata menetluskulude nimekirja
15. septembril
16. a.
17. Hageja vaidles vastu kostja lepingulise esindaja
18. märtsil
19. a (hagimaterjalidega tutvumine, analüüs, tõendite kogumine, hagivastuse koostamine (5 tundi ja 36 minutit)) ja
20. märtsil
21. a (täiendavate materjalidega tutvumine, kostja vastuse täiendamine (54 minutit)) tehtud toimingute eest menetluskulude väljamõistmisele. Maakohtu määrus
22. Harju Maakohus rahuldas
23. detsembri
24. a määrusega kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks kostja menetluskulud summas 996.60 eurot (971.69 eurot õigusabikulud ja 25 eurot registripäringute kulu), mille mõistis hagejalt kostja kasuks välja. Ülejäänud osas jättis maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Lisaks mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
25. Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu summas 168 eurot (sh käibemaks).
26. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja toimingud, mis kajastasid hagivastuse koostamist ja kostja vastuse täiendamist, ei ole põhjendatud, kuivõrd vastavaid dokumente kohtule ei esitatud ning kohus kostja vastust ka ei nõudnud, kuivõrd kohus jättis
27. aprilli
28. a määrusega hagi läbi vaatamata. Samas nähtub
29. märtsi
30. a teostatud toimingutest ka hagimaterjalidega tutvumine, analüüs ja tõendite kogumine. Maakohus pidas nimetatud toiminguid põhjendatuks ning leiab, et mõistlik ja põhjendatud ajakulu hagimaterjalidega tutvumiseks ja tõendite kogumiseks on 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus osaliselt, s.o 3 tunni ja 36 minuti ulatuses, arvestamata kostja poolt
31. märtsil
32. a kantud ajakuluga ning täies ulatuses, s.o 54 minuti ulatuses, arvestamata kostja
33. märtsi
34. a kantud ajakuludega, kuivõrd hagivastust kostja ei koostanud. Muid lepingulise esindaja kulusid, sh nii maa- kui ringkonnakohtus, võttis kohus arvesse täies ulatuses. 2
35. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 4 tundi ja 23 minutit ja ringkonnakohtus 1 tund 24 minutit. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda määras maakohus kostja õigusabikulude rahaliseks suuruseks kokku 971.60 eurot. Lisaks mõistis kohus hagejalt välja kostja poolt teostatud registripäringute kulu summas 25 eurot. Kohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 996.60 eurot rahuldades kostja

§ 177lg 4 järgse taotluse.

Määruskaebus

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata summas 756 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hageja poolt hüvitamisele kuuluvate kostja menetluskulude suuruseks 1752.60 eurot ning mõista hagejalt täiendavalt (s.o lisaks maakohtu määrusega väljamõistetud summale) kostja kasuks välja 756 eurot.
2. Kostja vaidles vastu maakohtu järeldusele, mille kohaselt maakohus ei pidanud vajalikuks ja põhjendatuks kuluks hagivastuse koostamise ja täiendamisega seotud kulu 4 tundi ja 30 minuti ulatuses, sest maakohus kostjalt hagivastust ei nõudnud ning seda ei ole esitatud. Kostja selgitas, et kuigi kostja oli esitanud maakohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt hagejalt menetluskulude tagatise nõudmiseks, ei võtnud maakohus selle taotluse kohta mingit seisukohta enne
3. aprilli
4. a määruse tegemist, millega jättis hagi läbi vaatamata. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega nõutud hagivastuse koostamiseks tehtud kulud kostja poolt olid ebavajalikud ja põhjendamatud – see et hagivastuse koostamine on ebavajalik, selgus alles maakohtu
7. aprilli
8. a määrusest. Kostja lepinguline esindaja oli seoses
9. märtsil
10. a esitatud taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks või alternatiivselt menetluskulude tagatise nõudmiseks tutvunud asja materjalidega ja analüüsinud asja lahendamisel tähtsust omanud faktilisi ja õiguslikke aspekte. Seetõttu oli kostja seisukohast mõistlik ka kohene hagivastuse projekti ettevalmistamine. Maakohtu määrus on ka vastuoluline, kuivõrd maakohus mõistis hagejalt kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena välja registripäringute kulu summas 25 eurot. Kõnealused registripäringud oli kostja teinud just seoses hagivastuse koostamisega, mitte seoses
11. märtsi
12. a taotluse koostamisega RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud 3 erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
3. Kostja põhiline etteheide maakohtule on see, et maakohus ei pidanud põhjendatuks ega vajalikuks kuluks hagivastuse koostamise ja täiendamisega seotud kulu 4 tundi ja 30 minuti ulatuses kuigi menetlusökonoomiast lähtudes oli kostjal mõistlik koostada hagivastus kohe pärast hagimaterjalidega tutvumist.
4. Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja ajakulu on kooskõlas dokumentide sisu ja mahuga ning menetluse käiguga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka selliseid põhjendusi, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et menetlustoimingute tegemise puhul tuli kostja lepingulisel esindajal arvestada menetluse käiguga. Vaatamata sellele, et maakohus andis
2. veebruari
3. a hagi menetlusse võtmise määrusega (tl 45) kostjale tähtaja hagivastuse esitamiseks, otsustas kostja esitada taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks või alternatiivselt tagatise andmiseks menetluskulude katteks (tl 50-51). Samas taotluses palus kostja pikendada hagile vastamise tähtaega (tl 50) ning oli teadlik, et tagatise tasumata jätmisel tuleb hagi jätta läbi vaatamata (tl 51 p). Seega hagivastuse koostamisega algust tehes enne, kui maakohus oli võtnud seisukoha kostja taotluste osas, võttis kostja seaduslik esindaja riski, et juhul, kui maakohus jätab hagi läbi vaatamata, langeb hagivastuse esitamise vajadus ära. Arvestades eelnevat saab hagivastuse koostamist käsitada ennatliku toiminguna, mitte kostja lepingulise esindaja töö optimeerimisena. Seejuures ei ilmne tsiviilasja materjalidest, et maakohtul oleks jäänud kostja taotlus tähelepanuta (taotlus edastati
4. märtsi
5. a kirjaga kostjale ning anti tähtaeg seisukoha esitamiseks [tl 53]) või maakohus oleks lahendanud taotlust ebamõistlikult kaua, mis oleks kostjas võinud tekitada kahtlust hagivastuse esitamise vajadusest.
6. Kostja tõi määruskaebuses esile, et maakohtu määrus on vastuoluline, sest registripäringutega seotud menetluskulud on tekkinud seoses hagivastuse koostamisega, kuid need mõisteti hagejalt kostja kasuks välja. Kuivõrd maakohus on pidanud põhjendatuks
7. märtsil
8. a hagimaterjalidega tutvumist ning tõendite kogumist, on põhjendatud, miks maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ka registripäringutega seotud menetluskulud, eriti olukorras, kus kostja ei täpsustanud menetluskulude nimekirjades, et päringud olid tehtud just asja sisulisel lahendamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samas arvestades, et ringkonnakohus on seotud asja lahendamisel määruskaebuse piiridega ning maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja registripäringutega seotud menetluskulud, ei oma kostja kõnealune väide praeguse määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
9. Eeltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et maakohus on õigesti käsitlenud kostja menetlustoiminguid ja -dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ning jätnud
10. märtsi
11. a toimingutega 3 tunni ja 36 minuti ulatuses ning
12. märtsi
13. a toimingutega 54 minuti 4 ulatuses seotud kulud hagejalt välja mõistmata. Seetõttu jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
14. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5