← Eesti

2-19-13966/84

Obsah (16)§ 165§ 657§ 52§ 652§ 633§ 456§ 162§ 207§ 442§ 173§ 171§ 639§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2022, Tallinn Kohtuasja n

) § 162 lg-st 1 ja § 165 lg 1 teisest lausest ning leidis, et kuna kostja I menetluses sisuliselt ei osalenud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja II kanda. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5.
  2. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme ning jätnud kostja II esitatud tõendid hindamata 5.
  3. Kohus on ainuüksi
  4. mai
  5. a e-kirjast, milles kostja II tegi ametliku pöördumise kaasata end kostja I juhatuse töösse, järeldanud, et alates
  6. oktoobrist 2018 kostja II enam kostja I juhatuse liikmena ei tegutsenud ja selleks pingutusi ei teinud. Samas ei hinnanud kohus tõendeid, mille kostja II esitas koos
  7. mai
  8. a vastusega. Näiteks nähtuvad
  9. mai
  10. a vastuse lisadest veel pärast
  11. oktoobrit 2018 saadetud kirjad Y-le, kes on samuti kostja I juhatuse liige. Tõenditest nähtub, et kostja II on soovinud kostja I juhatuse töös osaleda. 5.
  12. Maakohus leidis ebaõigesti, et esinevad ÄS § § 184 lg 5 kohaldamise eeldused. Kohus märkis õigesti, et juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige ei ole võimeline osaühingut juhtima või käitub osaühingu suhtes kahjulikult. Praegusel juhul oli kostja II võimeline kostjat I juhtima, kuid kostjale II tehti selleks kunstlikke takistusi. Lisaks on ebaõige kohtu järeldus, et kostja II tegutses kostja I suhtes kahju tekitavalt. Kostja II soovis osa võtta kostja I juhatuse tööst. Ebaõige on ka kohtu etteheide, et kostja II ei teinud ise piisavalt pingutusi kostja I töös osalemiseks. 5.
  14. oktoobril 2018 katkestati kostja II ligipääs juhatuse liikme e-postile. Kostjale II on tehtud kostja I majandusolukorraga tutvumine võimatuks. Arusaamatuks jääb, milliseid pingutusi oleks kostja II pidanud juhatuse liikmena tegema ja miks see on juhatuse liikme tagasikutsumise vaidluses üldse oluline. ÄS § 184 lg 5 eelduseks on mõjuv põhjus, mitte aga see, kas juhatuse liige teeb piisavaid pingutusi oma juhatuse liikmesuse taastamiseks. Praegusel juhul on kohus heitnud kostjale II ette asjaolusid, mille põhjustasid hageja ja kostja I. Kostja II kaotas ligipääsu e-postile, temaga ei jagatud majandusnäitajaid ega juhtimisotsuseid. Hageja ja kostja I teevad seda sisuliselt võimupositsioonilt. Kostjal II on võimatu täita juhatuse liikme ülesandeid, kui ta on jäetud täielikult infosulgu. Kostja II on pidanud kontserni majandusnäitajatega kursis olemiseks esitama kohtule avalduse osaniku teabeõiguse alusel. 7

(17)2-19-13966 5.
  1. See, milliseid pingutusi on kostja II veel teinud, et tema suhtes kohaldatud kunstlikke takistusi ületada, ei oma ÄS § 184 lg 5 kontekstis tähtsust. Kohus on oluliselt rikkunud materiaalõigust, kui hindas juhatuse liikme tagasikutsumise vaidluses asjaolu, millel ei ole õiguslikku tähendust. Väär on kohtu järeldus, et kostja II ei soovinudki kostja I tegevuses osaleda. Asjaolu, et kostja II vaidleb hagimenetluses enda tagasikutsumisele vastu, näitab otseselt tema soovi juhatuse liikmena jätkata. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, nagu kostja II ei sooviks enam juhatuse liige olla. 5.
  2. Kostja II ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi kostja I suhtes. ÄS § 184 lg 5 kohaldamine eeldab, et juhatuse liige on käitunud kahjulikult sama ühingu suhtes, kust teda soovitakse tagasi kutsuda. Kohus leidis, et kostja II kohustuste rikkumine on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-18-17973 veel jõustumata
  3. oktoobri
  4. a maakohtu otsusega. Samuti selgitas kohus, et tsiviilasjas nr 2-19-150 on jõustunud ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a lahend, kus kostja II ei tõendanud, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega Pärnu REV Ehitus OÜ juhatuses. Kostja II tegevus muudes juriidilistes isikutes ei ole käsitatav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena kostjas I ega saa tekitada kostjale I kahju. Seega pole tegemist asjaoluga, mida kohus sai praeguses vaidluses ÄS § 184 lg 5 kohaldamisel hinnata. Kuna kohus pole viidanud, kuidas on kostja II tegutsenud kahjulikult kostja I suhtes, pole ÄS § 184 lg 5 kohaldamiseks alust. 5.
  7. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust menetluskulude jaotamisel. Kui otsus tehakse kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest

§ 165lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

Kui kohus kaldub menetluskulude jaotuse osas üldreeglist kõrvale, siis tuleb seda põhjendada. Asjaolu, et kostja I osales menetluses minimaalselt, ei ole piisav, et jätta menetluskulud ainult kostja II kanda. Arvestada tuleb, et otsus tehti mõlema kostja kahjuks, ja seega tuleks menetluskulud kanda võrdselt. Kohus pole kulude jaotust piisavalt põhjendanud. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

  1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja II kanda.
  2. Kostja I apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
  3. Asjas toimus
  4. oktoobril 2022 kohtuistung, millel osalesid hageja ja kostja II. Kostja I saatis ringkonnakohtule
  5. oktoobril 2022 kinnituse, et on kohtuistungi toimumisega
  6. oktoobril 2022 nõus, kuid kostja I juhatuse liige teatas kohtuistungi toimumise päeval, et kostja I kohtuistungil ei osale.
  7. Kostja II esitas
  8. oktoobril 2022 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks ja
  9. novembril 2022 selle täpsustuse koos lisadokumentidega.
  10. Hageja vaidles kostja II esitatud protokolli muutmise taotlusele vastu, välja arvatud osas, mis puudutab protokolli sissejuhatuses X tähistamist kostjana II. Samuti vaidles hageja vastu taotlusele lisatud uute materjalide toimikusse võtmisele, leides, et need on esitatud hilinenult ja nende vastuvõtmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8

(17)2-19-13966 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse ja kostjalt II väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta

§ 657lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Hageja ja kostja II apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta kostja II kanda, kostja I kulud jäävad tema enda kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse. Samuti lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused ja tühistab maakohtu rakendatud hagi tagamise.

  1. Kõigepealt lahendab kolleegium kostja II taotluse
  2. oktoobri
  3. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. 12.
  4. Kolleegium nõustub kostja II taotlusega protokolli parandamiseks ja rahuldab selle osas, mis puudutab X tähistamist protokolli sissejuhatuses. X-le on ekslikult viidatud kui kostjale I, ehkki teda on menetluses tähistatud kui kostjat II. Kostja I (Pärnu REV Haldus OÜ) kohtuistungil ei osalenud. Ringkonnakohus asendab protokolli sissejuhatuses X kohta kasutatud tähistuse „kostja I“ tähistusega „kostja II“. 12.
  5. Muus osas kolleegium kostja II taotlusega ei nõustu ja jätab selle rahuldamata. Kostja II ei ole viidanud eksitustele või ebatäpsustele protokollis osas, mis puudutab kohtuistungi käiku, ega palunud neid parandada, vaid on sisuliselt esitanud täiendavaid selgitusi, mida kohtuistungil ei esitatud ja mida ei ole seega alust protokolli lisada. Ka osas, milles kostja II täiendused puudutavad asjaolusid, mida kohtuistungil arutati või kohtukõnes käsitleti, ei ole alust protokolli täiendada. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, vaid peab kajastama kohtuistungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (

§ 52lg 1).

Kostja II ei ole välja toonud, mille poolest protokoll sellele ei vasta. Samuti ei ole kostja II väitnud, et protokollis oleks kajastamata

§ 52lg-s 2 loetletud asjaolusid või teavet.

  1. Koos protokolli parandamise taotlusega esitas kostja II ringkonnakohtule hulga dokumente (kokku 10 faili lisaks taotlusele ja nendele dokumentidele, mis sisaldavad protokolli tehtud täiendusi). Kostja II avaldatust ei nähtu, kas kostja II taotleb nende võtmist asja materjalide juurde tõendina. Hageja vaidles nende vastuvõtmisele vastu. Selguse huvides jätab ringkonnakohus need praeguse otsusega asja materjalide juurde võtmata. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus on
  2. oktoobri
  3. a kohtuistungil asja arutamise lõpetanud ja teatanud kohtuotsuse tegemise aja, mistõttu uute tõendite esitamiseks on liiga hilja. Tõendid, millele kostja II soovis menetluses tugineda, oleks tulnud esitada maakohtus. Osas, milles uute tõendite esitamine ringkonnakohtus on

§ 652

lg 3 järgi lubatud, oleks need tulnud esitada koos apellatsioonkaebusega (

§ 633lg 4).

Kostja II ei ole viidanud ka ühelegi sellisele erandlikule asjaolule, mis võiks õigustada asja arutamise uuendamist ja uute tõendite vastuvõtmist menetluse praeguses etapis. 14. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hageja hagi ja kutsus kostja II ÄS § 184 lg 5 alusel tagasi kostja I juhatusest, jättis menetluskulud kostja II kanda ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja II vaidlustas maakohtu otsuse nii hagi rahuldamise kui ka menetluskulude jaotuse osas. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtu otsus jõustunud ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt II väljamõistmise osas (

§ 456lg 4 kolmas lause).

15. Kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust esmalt hagi sisulise lahendamise osas ning seejärel menetluskulude jaotuse osas. Lõpetuseks jaotab kolleegium 9

(17)2-19-13966 ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Samuti lahendab kolleegium maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõudega seonduva.
  1. ÄS § 184 lg-st 5 tuleneb, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Riigikohus on selgitanud, et see säte annab osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust. Hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Selle hagi saab esitada ka enamusosanik, kelle otsustusõigust piirab põhikirjaga ette nähtud ja seaduses sätestatuga võrreldes kõrgem häälteenamuse nõue (vt nt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-13966, p 15;
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 12). Juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumiseks vajaliku mõjuva põhjuse kohta on Riigikohus selgitanud, et selle sisustamisel on võimalik lähtuda kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise põhimõtetest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1), arvestades juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte erisusi. Riigikohtu arvates on juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus eelkõige tema kohustuste rikkumine, mis on sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olekut. Kohustuste rikkumine, mis õigustab juhatuse liikme tagasikutsumist, ei pea tingimata olema korduv või kestev ja võib olla ka ühekordne, kui see on äärmiselt raske ja osaühingut kahjustav. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka muu asjaolu, mis objektiivselt ja pärast osaühingu huvide kaalumist näitab, et kõnealune isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata (nt raske haigus, millest tulenevalt juhatuse liige ei suuda ühingut juhtida). Tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide (töötajad, lepingupartnerid jt) huve (vt
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p-d 13–15).
  8. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsusega praeguse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolud, mille tuvastamist ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab

§ 652lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.

18. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt kutsus maakohus kostja II kostja I juhatusest ÄS § 184 lg 5 alusel tagasi järgmistel põhjustel, arvestades neid kogumis (vt maakohtu otsuse p-d 12–15):

  1. a)esiteks leidis maakohus, et kostja II ei teinud alates 4. oktoobrist 2018 kuni vähemalt 18. oktoobri 2019. a tagaseljaotsuseni jõupingutusi, aitamaks kaasa kostja I tegutsemisele läbi juhatuse töös osalemise, millest kohus järeldas, et kostja II ei soovinudki kostja I tegevuses osaleda. Maakohus märkis, et kostja I tegevused (v.a 2018. a majandusaasta aruande esitamine, mille kostja II allkirjastas) olid kostja II kõrvalejäämise ja juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tõttu takistatud;
  2. b)teiseks leidis maakohus, viidates tsiviilasjas nr 2-18-17973 maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsusega tuvastatule ja tsiviilasjas nr 2-19-150 jõustunud ringkonnakohtu 19. aprilli 2021. a lahendile, et kostja II on eelistanud isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele ning lisaks teinud kostjaga I samasse kontserni kuuluva Pärnu REV Ehitus OÜ juhatuse liikmena tehingu huvide konfliktis, rikkudes eelnevaga oma 10

(17)2-19-13966 hoolsus- ja lojaalsuskohustusi juhatuse liikmena. Sellega on kostja II andnud hagejale alust end mitte usaldada ja näidanud end ebausaldusväärse juhatuse liikmena; c) täiendavalt nõustus maakohus hagejaga selles, et osanike vahelise koostöö puudumine ja asjaolu, et kostja I põhikirjast tuleneva ühise esindusõiguse tõttu ei ole kostjal I võimalik ühtegi tehingut teha, seab praegusel juhul ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise.
  1. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega selle kohta, et kostja II tuleb kostja I juhatusest tagasi kutsuda, kuid ei nõustu täielikult maakohtu põhjendustega, mistõttu tuleb neid osaliselt muuta ja täiendada. 19.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et ajavahemikul
  3. oktoober 2019 kuni
  4. aprill 2020 ei olnud kostja II kantud kostja I juhatuse liikmena äriregistrisse tulenevalt maakohtu
  5. oktoobri
  6. a tagaseljaotsusest, millega kostja II kutsuti kostja I juhatusest tagasi ja mis kuulus viivitamata täitmisele (vt ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:21.46– 00:22.43). 19.
  9. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest annab alust see, et kostja II ei teinud
  10. oktoobrist 2018 kuni vähemalt
  11. oktoobrini 2019 pingutusi kostja I juhatuse töös osalemiseks ja sellest saab järeldada, et ta ei soovinudki kostja I tegevuses osaleda. 19.2.
  12. Selle järelduseni jõudmisel ei ole maakohus arvestanud kostja II väidetega selle kohta, et tal ei võimaldatud kostja I juhatuse liikme kohustusi täita, kuna tema juurdepääs e-postile katkestati, teda ei hoitud kursis kostja I majandusandmetega ning tema kirjadele ja kõnedele ei vastatud (vt nt kostja II
  13. mai
  14. a menetlusdokumendi p-d 12–13;
  15. mai
  16. a vastus hagile, p-d 21–22, 26–27). Ringkonnakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et kostja II e-postiaadress, mida ta kasutas kõikide kontserni ettevõtete suhtluses, sh kostja I juhatuse liikme ülesannete täitmiseks, oli
  17. oktoobriks 2018 suletud (vt
  18. oktoobri
  19. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:23:32– 00:24.57); vt ka kirjavahetus II kd, tl-d 51–52). Eluliselt ei ole usutav hageja väide, et epostiaadressi kinnipanek oli vältimatult vajalik selleks, et kostjani II ei jõuaks kirjad, mis ei puuduta kostjat I (
  20. oktoobri
  21. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:25:27–00:28:11). Selliste kirjade jõudmist kostjani II oleks saanud vältida ka sellega, kui neid ei oleks tema epostiaadressile saadetud. Seejuures oleks kolmandaid isikuid saanud teavitada sellest, kui kostjal II ei olnud enam puutumust teiste kontserni liikmetega, vaid üksnes kostjaga I. Põhjendamatu on ka hageja etteheide, et kostja II ei palunud luua endale teist e-postiaadressi (vt samas, ajamärk 00:29:42). Kui teine juhatuse liige, kellel oli ka enamusosaniku toetus, oli kostja II toimiva e-postiaadressi sulgenud, oleks ta ise pidanud pakkuma välja alternatiivseid lahendusi. Asja materjalid ei anna praegusel juhul alust arvata, et kostjale II teistsuguse kasutajanimega e-postiaadressi loomine oleks olnud lahendus, millega hageja ja kostja I teine juhatuse liige oleks
  22. aastal nõustunud. Eluliselt on usutav kostja II väide, et tema e-posti sulgemine raskendas tal kostja I juhatuse liikme ülesannete täitmist. Ehkki kostja II möönis ringkonnakohtu istungil, et kostja I juhatuse liikme ülesannete täitmine oleks võinud olla võimalik ka e-postiaadressita (nt kasutades gmaili aadressi), lisandus e-postiaadressi sulgemisele kostja II sõnul ka see, et tema küsimustele ja kõnedele ei vastatud ning talle ei antud infot (vt
  23. oktoobri
  24. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:32:32). Seda, et kostja II küsimustele ei vastatud, kinnitavad kostja II esitatud kirjavahetused (II kd, tl-d 53 – 61 pöördel). Isegi kui kõik kostja II kirjad ei seondunud (üksnes) 11
(17)2-19-13966 kosja I tegevusega, ilmestab kostja II esitatud kirjavahetus üldiselt kostja II suhtlust Y ja teiste hageja kontserni juhtisikutega. Hageja ei ole menetluses veenvalt põhistanud, et vaatamata epostiaadressi sulgemisele oleks kostjale II olnud tagatud mõistlik juurdepääs tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele. Hageja on küll väitnud, et oluline informatsioon on kostja II teisele e-postiaadressile (tõenäoliselt on peetud silmas gmail-i aadressi) edastatud (vt nt
  1. juuni
  2. a seisukoha p 3.2.5), kuid hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja II kirjadele, mille ta on menetluses esitanud ja millele väidetavalt ei ole vastatud, oleks tegelikult vastatud. 19.2.
  3. Maakohus küll leidis, et kostja II ei pingutanud piisavalt, et kostja I juhatuse töös osaleda, kuid kohus ei täpsustanud, milliseid mõistlikke pingutusi oleks kostjalt II saanud kujunenud olukorras eeldada ja miks need oleksid tõenäoliselt olnud tulemuslikud. 19.2.
  4. Lisaks ei ole maakohus välja toonud, millised ülesanded kostja II täpsemalt täitmata jättis ja mille poolest see on käsitatav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Kostja II tõi ringkonnakohtu istungil välja, et kostjal I ei olegi igapäevast sisulist tegevust, vaid äriühingu tegevus seisnes selles, et kord aastas vaadati üle rentnikega sõlmitud lepingud ning vajadusel tegeleti kinnisvara parendamise või remonttöödega (vt
  5. oktoobri
  6. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:32:32). Ka maakohtus oli kostja II välja toonud, et kostja I tegutses edasi ka pärast kostjal II juhatuse liikme kohustuste täitmise takistamist ning kostja I peamine tuluallikas oli renditulu kinnisvaralt; SEB panga arvelduskonto väljavõttelt (II kd, tl-d 72 – 82 pöördel) nähtuvalt toimus kostja I tegevus tavapäraselt, s.o renditulud laekusid ja kinnisvara haldamise kulud olid mõistlikud (vt
  7. mai
  8. a hagi vastuse p 24). 19.2.
  9. Ka hageja ei ole esile toonud, millised ülesanded kostja II täpselt täitmata jättis ja kuidas seetõttu kannatas kostja I tegevus. ÄS § 184 lg 5 kohaldamise aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus oli praegusel juhul hagejal. Hageja on oma väidet kostja II kohustuste täitmata jätmise kohta tõendanud kostja I
  10. a majandusaasta aruandega (I kd, tl-d 39 – 45 pöördel; II kd, tl-d 1 – 7 pöördel), mille kostja II on digitaalselt allkirjastanud ja kirjutanud resolutsiooni „juhatuse liige; Raamatupidamisdokumentidega ei ole saanud kahjuks tutvuda, usaldan teist juhatuse liiget Y ja tema kinnitust aruande korrektsuse osas“). Hageja ei ole täpsustanud, milles seisneb sellel juhul kostja II kohustuste rikkumine, sh miks kostja II ei võinud aruannet allkirjastada ilma, et ta oleks tutvunud selle aluseks olnud raamatupidamisdokumentidega, olukorras, kus teine juhatuse liige oli kinnitanud talle aruande korrektsust. Samuti nähtub resolutsioonist, et kostja II ei saanud raamatupidamisdokumentidega tutvuda. Ka menetluses on kostja II väitnud, et tal ei võimaldatud raamatupidamisdokumentidega tutvuda (
  11. mai
  12. a hagi vastuse p-st 23 nähtuvalt sai kostja II juunis 2019 tutvuda üksnes kontserni ettevõtete poolikute aruannete väljatrükkidega
  13. a kohta; vt ka
  14. oktoobri
  15. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:37:02–00:37:04). Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostjal II oleks olnud tegelik võimalus nende dokumentidega tutvuda. Teiseks on hageja viidanud menetluses kostja II
  16. mai
  17. a e-kirjale Yile (II kd, tl-d 33 – 33 pöördel), mis hageja hinnangul kinnitab seda, et kostjaga II ei olnud suhtlust kostja I asjadega seoses alates
  18. oktoobrist
  19. Sellest tõendist ja seal esitatud teabenõudest ei saa aga kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja II oleks rikkunud mingeid kohustusi kostja I juhatuse liikmena. Hageja ei ole ka selgelt esile toonud, milliste konkreetsete juhatuse liikme kohustuste rikkumine sellest tõendist peaks nähtuma. Muu hulgas ei ole tõendi põhjal võimalik järeldada, et kostja II oleks olnud vabatahtlikult kostja I juhtimisest eemal. 12
(17)2-19-13966 19.2.
  1. Ehkki eespool viidatud Riigikohtu seisukohtadest nähtub, et juhatuse liikme tagasikutsumist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks võib olla tema kohustuste rikkumine, peab see olema sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olemist. Praegusel juhul ei võimalda poolte väited ja asjas esitatud tõendid järeldada, et kostja II oleks jätnud omal tahtel oma kohustused kostja I juhatuse liikmena täitmata sellises ulatuses, mis õigustaks tema tagasikutsumist. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda ÄS § 184 lg 5 kutsuda juhatuse liiget tagasi tema kohustuste täitmata jätmise tõttu olukorras, kus osanikud või teised juhatuse liikmed on ise takistanud nende kohustuste täitmist. 19.
  2. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praegusel juhul õigustab kostja II tagasikutsumist kostja I juhatusest asjaolu, et ta on oma tegevusega teises kontserni kuuluvas äriühingus (s.o Pärnu REV Ehitus OÜ-s) andnud alust usalduse puudumiseks enda suhtes. 19.3.
  3. Maakohus tuvastas, et hageja tütarühingult Pärnu REV Ehitus OÜ-lt mõisteti tsiviilasjas nr 2-19-150 jõustunud otsusega (II kd, tl-d 134–140) kostja II huvide konfliktis tehtud tehingu tõttu välja põhivõlg 33 102 eurot, viivis ja vastaspoole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 5397,80 eurot. Maakohus tõi välja, et ringkonnakohus leidis selles asjas, et kostja II rikkus juhatuse liikme kohustusi Pärnu REV Ehitus OÜ-s, s.o lojaalsuskohustust. Samuti viitas maakohus, et tsiviilasjas nr 2-18-17973 luges maakohus
  4. oktoobri
  5. a otsusega (II kd, tl-d 157–171) tuvastatuks, et kostja II on rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust Pärnu REV Ehitus OÜ juhatuses olles, suunates Pärnu REV Ehitus OÜ-le tasumisele kuuluvad summad endaga seotud teisele äriühingule ja jättes need endale. Kostja II ei ole apellatsioonkaebuses nende asjaolude tuvastamist vaidlustanud, kuid on leidnud, et kostja II tegevus muudes juriidilistes isikutes ei anna alust kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest (vt apellatsioonkaebuse p-d 17–20). Hageja esile toodust ja
  6. oktoobri
  7. a maakohtu otsusest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-1817973 mõisteti kostjalt II Pärnu REV Ehitus OÜ-le tekitatud kahju hüvitamiseks välja 95 000 eurot ja viivis. Ringkonnakohtu
  8. oktoobri
  9. a kohtuistungil tõi hageja kohtukõnes välja, et selles asjas on teinud
  10. oktoobril 2022 otsuse ka ringkonnakohus, milles kinnitas maakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ehkki nimetatud asjas ei ole kohtuotsus veel jõustunud, saab selle kohtumenetluse toimumist ja seal esile toodud asjaolusid arvestada selle hindamisel, kas hagejal kui kostja I enamusosanikul (90%) puudub põhjendatult kostja II vastu usaldus. 19.3.
  13. Kolleegium leiab, et arvestades juhatuse liikme ülesandeid ja selle rolliga kaasnevat vastutust, on oluline, et osanikud saaksid juhatuse liikmeid usaldada. Sisuliselt määrab juhatuse tegevus ära selle, milline on osanikele kuuluva äriühingu käekäik. Lisaks on osanikel üldjuhul piiratud teave äriühingu igapäevasest majandustegevusest, mistõttu nad peavad saama mõistlikult usaldada, et juhatuse liikmed käituvad äriühingu huvides ega tekita ühingule kahju. Seda ka juhul, kui juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Ehkki maakohtu osundatud juhtumid puudutavad kostja II tegevust Pärnu REV Ehitus OÜ juhatuse liikmena, on maakohus põhjendatult arvesse võtnud seda, et nii kostja I kui ka Pärnu REV Ehitus OÜ on mõlemad hageja tütarühingud ja nende juhtorganitesse kuuluvad isikud kattuvad. Kolleegium leiab, et olukorras, kus juhatuse liige on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludel teinud teise samasse kontserni kuuluva äriühingu juhatuse liikmena huvide konfliktis tehingu, mille tagajärjel on ühingult mõistetud välja suur summa raha, ning teises kohtuasjas on kohus (jõustumata lahendis) leidnud, et juhatuse liige on tekitanud samale äriühingule juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju, on osanikel põhjendatud kahelda juhatuse liikme usaldusväärsuses. On eluliselt usutav, et kui juhatuse liige on oma kohustuste (eriti lojaalsuskohustuse) rikkumisega tekitanud kahju ühele kontserni liikmele või kui selleks on 13
(17)2-19-13966 põhjendatud kahtlus, kutsuksid osanikud ta tagasi ka teiste kontserni kuuluvate äriühingute juhatustest. Antud juhul ei ole hagejal kui kostja I enamusosanikul võimalik sellekohast otsust teha, kuna 10% osalus kuulub kostjale II ja kostja I põhikirja p 7.7 kohaselt peab osanike otsuse vastuvõtmiseks olema selle poolt antud 100% kostja I osadega esindatud häältest (I kd, tl 46– 46 pöördel; II kd, tl-d 8 – 8 pöördel). 19.3.
  1. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et tsiviilasjade nr 2-18-17973 ja nr 2-19-150 aluseks olevad asjaolud, millele hageja on praeguses menetluses tuginenud (vt nt hageja
  2. juuni
  3. a seisukoht, p-d 2.4–2.8;
  4. detsembri
  5. a seisukoht) ja mis on osaliselt (tsiviilasjas nr 2-19-150) jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, ja sellega kaasnev usalduse kaotus kostja II vastu on praegusel juhul käsitatav mõjuva põhjusena, mis õigustab kostja II tagasikutsumist kostja I juhatusest ÄS § 184 lg 5 alusel. 19.
  6. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et juhatuse liikme tagasikutsumise hagi lahendamisel tuleb esiplaanile seada äriühingu, s.o kostja I huvid. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja I põhikirja p 8.4 näeb juhatuse liikmetele ette ühise esindusõiguse. Lisaks kostjale II kuulub kostja I juhatusse Y,
  7. mai
  8. a hagi tagamise määruse alusel ajutiselt ka Z. Juhul, kui hagi jääks rahuldamata ja hagi tagamise abinõud tühistataks, peaksid Y ja kostja II jätkama kostja I juhatuse ülesannete täitmist ühise esindusõiguse tingimustes. Arvestades seda, millised on asja materjalidest nähtuvalt olnud hageja ja kontserni juhtisikute suhted kostjaga II alates oktoobrist 2018, on kolleegiumi hinnangul vähetõenäoline, et kostja II jäämise korral kostja I juhatusse oleks tagatud äriühingu juhatuse tegutsemisvõime. Ehkki kostja II väitis ringkonnakohtu istungil, et kostja I juhatuse liikmete vahel ei ole konflikti ja kostja II saab teise juhatuse liikme Y-ga läbi normaalselt (vt
  9. oktoobri
  10. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:50:19), on kostja II menetluses ise välja toonud, et teine juhatuse liige ei tee temaga mingit koostööd (kostja II arvates ilmselt hageja korraldusel) ega vasta isegi telefonikõnedele (vt nt
  11. mai
  12. a vastus hagile, p 28). Kostja I huvides ei ole tekitada olukorda, kus kostja I majandustegevuse jätkumine sõltub kostja II ja kostja I teise juhatuse liikme üksmeelsest koostööst. Ilma kohtu sekkumiseta ei ole praegusel juhul võimalik kostja I juhatuse koosseisus muudatusi teha. 19.
  13. Lisaks eelnevale on kolleegiumi hinnangul hagi lahendamisel asjakohane arvestada hageja kontserni juhtorganite ülesehitusega ja kostja II kostja I juhatuse liikmeks määramise asjaoludega. 19.5.
  14. Maakohus tuvastas, et hageja kontserni struktuur on selline, et emaühingu (hageja) juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik. Maakohus tuvastas, et kostja II asus
  15. juulil 2016 tööle hageja juhataja kohal ning sama aasta juulist oktoobrini määrati ta ka tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja kostja I juhatuse liikmeks; ühtlasi sai temast tütarühingute väikeosanik.
  16. augustil 2018 kutsuti kostja II hageja juhatusest tagasi ja
  17. oktoobril 2018 lõpetati temaga sõlmitud tööleping. Ringkonnakohtu istungil kinnitas ka kostja II, et kontsernis oli tavapärane see, et aktsiaseltsi (s.o hageja) juhatuse liige oli ka tütarühingute juhatuse liige. Kostja II väitel oli tal hageja juhatuse liikme lepingu sõlmimisel kokkulepe, et ta saab ka teiste tütarühingute juhatuse liikmeks. Oma osaluse kostjas I ostis ta eelmiselt juhatuse liikmelt (vt
  18. oktoobri
  19. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:16:15 ja 00:18:27). 19.5.
  20. Eelnevast nähtub, et kostja II oli teadlik sellest, et tema roll kostja I juhatuse liikmena seondub tema positsiooniga hageja juhatuses. Olukorras, kus kostja II ei ole enam hageja juhataja ega kuulu hageja juhatusse, ei ole tal enam ka ametipositsioonist tulenevat vajadust kuuluda kostja I juhatusse. Hagejal kui kostja I enamusosanikul ei ole võimalik kostjat II kostja 14
(17)2-19-13966 I juhatusest tagasi kutsuda (ja nt hageja uut juhatajat asemele määrata), kuna seda takistab osanike 100% häälteenamuse nõue. Ehkki eelnev iseseisvalt ei õigustaks ÄS § 184 lg 5 kohaldamist, toetab see kolleegiumi hinnangul järeldust, et asjaolusid kogumis hinnates on praegusel juhul põhjendatud kutsuda kostja II kostja I juhatusest tagasi. 19.
  1. Kokkuvõttes leidis maakohus põhjendatult, et hagi kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest tuleb rahuldada.
  2. Kolleegium nõustub kostjaga II, et maakohus on põhjendamatult jätnud kõik menetluskulud kostja II kanda. 20.
  3. Praeguses asjas osalesid vältimatute kaaskostjatena kostja I ja kostja II, kusjuures hagi võeti menetlusse
  4. septembril 2019 ja kostja II kaasati menetlusse
  5. mail
  6. Hagi rahuldati. 20.2.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg-st 1 tuleneb, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes

§ 207lg 3 järgi.

20.3. Maakohus leidis, et

§ 165

lg 1 teisest lausest lähtuvalt ning arvestades asja sisu ja seda, et kostja I menetluses sisuliselt ei osalenud, tuleb menetluskulud jätta kostja II kanda. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kõik menetluskulud tuleb jätta üksnes kostja II kanda. Riigikohus on selgitanud, et ühe kaaskostja apellatsioonkaebuse alusel saab ringkonnakohus muuta menetluskulude jaotust kaaskostjate vahel sõltumata sellest, kas teine kaaskostja soovis olla apellatsioonimenetluse osaline või mitte (vt 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-164-14, p 13). 20.4. Kolleegium leiab, et

§ 162

lg-st 1 ning § 165 lg-test 1 ja 2 lähtudes on praegusel juhul põhjendatud jaotada hageja maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt: osas, milles hagejal tekkisid menetluskulud kuni maakohtu

  1. oktoobri
  2. a tagaseljaotsuse tegemiseni, tuleb need jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda; osas, milles hagejal tekkisid menetluskulud pärast
  3. oktoobrit 2019, tuleb need jätta kostja II kanda. Selline kulude jaotus võtab arvesse seda, et pärast maakohtu
  4. oktoobri
  5. a tagaseljaotsust tekkinud kulud on tekkinud üksnes kostja II tegevusest tulenevalt, arvestades, et kostja I hagile vastu ei vaielnud. Ehkki enne
  6. maid 2020 ei olnud kostja II menetlusse kostjana kaasatud, on ta menetluses siiski osalenud. Igal juhul seondusid hagi koostamise ja esitamisega ning selles sisalduva hagi tagamise taotlusega seotud kulud mõlema kostjaga. Kostjate maakohtus kantud menetluskulud tuleb hagi rahuldamist ja

§ 165lg-s 2 sätestatut arvestades jätta kostjate endi kanda.

21. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu otsust muuta ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohtu järeldusi hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse kohta (kokku 2677,50 eurot) ei ole pooled vaidlustanud. 15

(17)2-19-13966 Maakohus luges seoses hagiavalduse esitamisega põhjendatud menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja töö 4 t ulatuses tunnihinnaga 175 eurot ning riigilõivu 300 eurot, seega kokku 1000 eurot (4 × 175 + 300). Samuti luges maakohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 30 min
  1. septembril 2019 seoses maakohtu
  2. septembri
  3. a määruse (millega maakohus jättis hagi tagamata) läbitöötamise, kliendile selgitamise ja edasise tegevuskava planeerimisega (vt hageja
  4. detsembri
  5. a menetluskulude nimekirja osaks olev toimingute tabel (II kd, tl 179) koosmõjus maakohtu otsuse p-ga 21). Muid menetluskulusid, mis hagejal tekkisid enne maakohtu
  6. oktoobri
  7. a tagaseljaotsuse tegemist, maakohus põhjendatuks ei pidanud ja rahaliselt kindlaks ei määranud. Seega tuleb kostjatelt I ja II mõista solidaarselt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitis 1087,50 eurot (1000 + 175 × 0,5). Pärast
  8. oktoobri
  9. a tagaseljaotsuse tegemist pidas maakohus hageja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks kokku 1590 euro ulatuses (2677,50 – 1087,50). Selles osas tuleb hageja kasuks mõista menetluskulude hüvitis välja kostjalt II.
  10. Ringkonnakohus lahendab praeguse otsusega ka hagi tagamisega seonduva. 22.
  11. Maakohus tagas
  12. mai
  13. a määrusega hagi ja määras käesoleva kohtuasja menetluse lõpplahendi jõustumiseni kostja I ajutiseks juhatuse liikmeks Z ning määras, et kostja I esindamise õigus on kahel kostja I juhatuse liikmel ühiselt.

§ 442

lg 5 esimesest lausest tulenevalt tuleb kohtul otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendada ka rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole hagi tagamise abinõude kohta otsuse resolutsioonis seisukohta võtnud. 22.

  1. Kolleegium möönab, et kuna maakohus piiritles
  2. mai
  3. a määruses hagi tagamise abinõude kohaldamise aja, nähes meetmed ette kuni praeguses asjas lõpplahendi jõustumiseni, tuleks hagi tagamise abinõude kohaldamine praeguse otsuse jõustumise korral lõpetada ka ilma, et kohus seda otsuse resolutsioonis eraldi määraks. Sellegipoolest on selguse huvides ja

§ 442

lg 5 esimesest lausest tulenevalt põhjendatud näha praeguse otsuse resolutsioonis otsesõnu ette, et

  1. mai
  2. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud tühistatakse praeguse otsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotuse apellatsiooniastmes. Kuna apellatsioonkaebus jääb hagi sisulise lahendamise osas ning hageja ja kostjate vahelise menetluskulude jaotuse osas rahuldamata, kuid rahuldatakse osaliselt kostjate I ja II vahelise menetluskulude jaotuse osas, tuleb vastavalt

§ 171

lg-le 1 ja juhindudes analoogia korras § 163 lg-st 1 jätta hageja ja kostja II apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda ning kostja I kulud tema enda kanda. Kolleegium selgitab, et ehkki praeguses asjas osales kaasapellandina ka kostja I, tuleneb

§ 165

lg-st 2, et kaasapellant ei pea kandma apellatsioonimenetluse kulusid juhul, kui ta maakohtu lahendit ei vaidlustanud, aga kaasati kaasapellandina apellatsioonimenetlusse

§ 639lg 2 kolmanda lause alusel (vt ka Riigikohtu 12.

juuni

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-167-12, p 34;
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-14, p 14). Ka see, kui ringkonnakohus muudab mõnevõrra menetluskulude jaotust kaaskostjate vahel, ei anna Riigikohtu arvates alust jätta apellatsioonimenetluse kulusid osaliselt selle kaaskostja kanda, kes apellatsioonkaebust ei esitanud, kui see muudatus oli apellatsiooni ulatust arvestades väheoluline (vt
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-14, p 14). Kolleegiumi 16

(17)2-19-13966 hinnangul on maakohtu menetluskulude jaotuses tehtavad muudatused praegusel juhul apellatsiooni ulatust arvestades väheolulised, mistõttu need ei õigusta hageja ega kostja II apellatsioonimenetluse kulude osaliselt kostja I kanda jätmist. Siiski õigustavad need kostja I menetluskulude jätmist tema enda kanda. 24. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 3 määrab kolleegium kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt

§ 175

lg-le 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 24.

  1. Hageja esitas
  2. oktoobril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid kokku 3700 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja ajakulust 17 t 12 min tunnihinnaga 215,12 eurot või alternatiivselt 195 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. 24.
  3. Kolleegiumi leiab, et hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Toimingud, mis seonduvad apellatsioonkaebusele vastamisega (s.o
  4. märtsil 2022 maakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsuse ja kostja II apellatsioonkaebuse analüüsimine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele) on analüüsitud dokumentide sisu ja mahtu ning hageja esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuline osa u 3 lk) arvestades põhjendatud kokku 7 t ulatuses.
  7. oktoobri
  8. a kohtuistungiks valmistumisega seotud toimingute (
  9. oktoobril 2022 töö toimiku ja tõenditega, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungiks ettevalmistumine) ning kohtuistungil osalemise ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud kokku kuni 3 t ulatuses, arvestades toimingute sisu, kohtule esitatud menetluskulude nimekirja mahtu ja
  10. oktoobri
  11. a kohtuistungi pikkust (1 t 7 min). Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsiooniastmes põhjendatud 10 t ulatuses. 24.
  12. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 215,12 eurot ega ka alternatiivne tunnitasu 195 eurot ei ole kolleegiumi hinnangul praeguses asjas põhjendatud ja vajalik. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ning selle materjalide maht ei ületanud keskmise hagimenetluses lahendatava asja mahtu. Seda arvestades on praegusel juhul ka apellatsiooniastmes põhjendatud sama suur tunnitasu, nagu pidas põhjendatuks maakohus, s.o 175 eurot. 24.
  13. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus apellatsiooniastmes 1750 eurot (10 × 175), mis tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. 25. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.