← Eesti

1-22-7548/39

Obsah (7)§ 121§ 199§ 215§ 4231§ 424§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-7548 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Kr

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu

  1. veebruari 2023 otsus Apellatsiooni esitaja Artur Matveev RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Artur Matveevi apellatsioon Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohtu 06.02.
  5. a otsusega tunnistati Artur Matveev kokkuleppemenetluses talle esitatud süüdistuses süüdi. Teda karistati

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta,

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta,

§ 215

lg 2 p 1 järgi 5 kuu,

§ 4231

järgi 3 kuu ja

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust.

Arvates

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva (19.-20.08.2022) karistusaja hulka, on ärakandmata karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mille algusajaks on 28.09.

  1. Tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
  2. Kannatanute hagid rahuldati VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel. A. Matveevilt mõisteti kannatanute S.H. i kasuks välja 475 eurot, J.B. kasuks 2450 eurot, A.K.i kasuks solidaarselt koos S.M.ga välja 1349 eurot ja 99 senti, J.M.i kasuks 200 eurot, O.M. kasuks 5389 eurot ja 96 senti, Maxima Eesti OÜ kasuks solidaarselt koos V.T.iga 44 eurot ja 98 senti ning I.L. kasuks 611 eurot ja 45 senti. Tsiviilhagide tagamiseks arestiti A. Matveevilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 31 eurot ja 86 senti, mis asub Rahandusministeeriumi tagatiskontol.
  3. Lahendati asitõenditega seotud küsimused. Menetluskuludena mõisteti A. Matveevilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha (1087 eurot 50 senti), isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 22EIDI0038) tegemisega seotud kulud (61 eurot), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0637) tegemise kulud (912 eurot), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0699) kulud (684 eurot), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0855) kulud (57 eurot), joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud (132 eurot ja 38 senti), DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0839) kulud (684 eurot), kaitsja O. Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud (1147 eurot ja 20 senti). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud (4765 eurot 8 senti) määrati tasumisele 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks mõisteti A. Matveevilt välja kannatanu I.L. kasuks õigusabikulu, s.o lepingulise esindaja Roman Ippolitovi tasu, 500 eurot. See summa tuleb kanda kannatanu pangakontole. Ülejäänud osa menetluskuludest, s.o vandeadvokaat S. Politševi poolt kohtumenetluses kantud õigusabi kulud (671 eurot ja 52 senti) ning joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud (66 eurot ja 19 senti) jäeti riigi kanda.
  4. Kohus leidis kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise ja kohtumenetluse poolte ärakuulamise järel, et kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Tõendatud on süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustus kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Samuti nõustus kohus tsiviilhagide rahuldamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel kanda süüdistataval. Osa menetluskuludest jäi riigi kanda. Süüdistataval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kannatanu I.L. i poolt esindajale makstud õigusabikulu summas 500 eurot tuleb KrMS § 182 lg 2 ja § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu kasuks A. Matveevilt välja mõista. APELLATSIOON
  5. Apellatsioonis palub A. Matveev uuesti läbi vaadata I.L. i hagi, mis on 611 eurot ja 45 senti. Samuti ei ole ta andnud nõusolekut hüvitada I.L. i esindamisega seotud kulusid (500 eurot). Ta palub üle vaadata ka kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras teda kaitsnud O. Gorškaljovi kulud. Veel pole A. Matveev rahul sellega, et temalt mõisteti solidaarselt S.M. ga välja tsiviilhagi, ent viimaselt seda tema kriminaalasjas kohtus välja ei mõistetud. Viimaks palub A. Matveev anda talle menetluskulude tasumiseks pikem aeg kui 1 aasta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
  7. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
  10. A. Matveev ei ole rahul kannatanu I.L. i kasuks välja mõistetud tsiviilhagiga. Ta küll kasutas kannatanu Mazda 6 ebaseaduslikult, ent tagastas selle ühegi vigastuseta. Prokurör aga esitas moraalse kahju nõude summas 611 eurot ja 45 senti, olles unustanud selle esimesse kokkuleppesse märkimata. 7.1 Ringkonnakohus märgib, et kannatanu ei esitanud prokuratuuri kaudu moraalse kahju nõuet. Kriminaalasi saadeti algselt kohtusse üldmenetluses. Süüdistusaktile lisatud tsiviilhagist nähtub, et 2 kannatanu I.L. kandis varalist kahju: mootorsõiduki Mazda 6 (reg-nr XXX ) autovõtme taastamise ja sellega seotud tööde ja toimingute näol (562 eurot koos käibemaksuga) ning korteri varuvõtmete komplekti valmistamise ja sellega seotud tööde ja toimingute läbi 49 eurot ja 45 senti koos käibemaksuga. Esimeses kokkuleppes jäi kannatanu I.L. i tsiviilhagi kajastamata ning poolte nõusolekul sõlmiti uus kokkulepe. Selles oli I.L. nõus kannatanule tekitatud kahju ja selle hüvitamisega, mida ta kinnitas ka
  11. jaanuari
  12. a kohtuistungil, kui kohus uuendas kriminaalasja arutamise KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel. Sellel istungil andis prokurör kohtule üle täpsustatud kokkuleppe, mille osapooled olid allkirjastanud
  13. jaanuaril 2023 ning tegi poolte nõusolekul ettepaneku avaldada kokkuleppe täpsustatud osas, kuivõrd muus osas uuriti kokkulepet eelmisel kohtuistungil ja see jäi samaks. A. Matveev kinnitas, et on nõus kokkuleppe täiendusega, st tsiviilhagi väljamõistmisega.
  14. A. Matveev ei ole nõus maksma kannatanu I.L. ile tema esindamisega seotud kulusid 500 eurot. Ta peab seda veaks, mis jäi märkamata nii temal endal kui ka kaitsjal. Menetluskuludega seoses märgib A. Matveev lisaks sedagi, et kuna talle
  15. a juunis aadressil Rahu 14a-29 toimunud vargusega seoses süüdistust ei esitatud (nimetatud ajal kandis A. Matveev vanglakaristust), tulnuks seda arvestada ka kohtueelses menetluses küsitlemisel osalenud kaitsja O. Gorškaljovi kulude väljamõistmisel. 8.1 Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  16. peatüki
  17. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Viidet eelnimetatud rikkumistele apellatsioonis ei ole. 8.2 Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on kriminaalmenetluse kuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 182 lg 2 sätestab, et tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu. Kannatanu esindamisega seotud kulud (500 eurot) sisaldusid kokkuleppes, A. Matveev nõustus kohtuistungil nende tasumisega ning kohus mõistis need välja vastavalt kokkuleppele. 8.3 Ehkki apellatsiooni esitaja kinnitusel osutus tema süüdistus algsest väiksemaks (süüdistust ei esitatud
  18. a xxx episoodis) ei anna eeltoodu põhjust jätta kohtueelses menetluses kaitsekohustusi täitnud advokaadi kulusid riigi kanda - A. Matveevit süüdistati lisaks veel 5 erineva kuriteokoosseisu järgi 13 episoodis, milles ta tunnistati ka süüdi. Kohtuistungil nõustus A. Matveev menetluskulude hüvitamisega kokkuleppes toodud ulatuses.
  19. A. Matveev ei ole rahul sellega, et teda süüdistatakse joobes juhtimises. 19.08.
  20. a akt kinnitas joovet metadoonist. Samal ajal oli A. Matveev ametlikult teraapias ja tal ei olnud keelatud transpordivahendi juhtimine ega suurtel tööpinkidel töötamine. Ebaseaduslik on süüdistada teda arsti poolt määratu manustamises. Ka 27.09.2022, kui A. Matveev tabati juhilubadeta juhtimiselt, kinnitas ekspertiis tema kainust. Ekspertiisikulud jäeti riigi kanda. Samas kui advokaadi tasud mõisteti ebaõigesti välja A. Matveevilt. 9.1 A. Matveevit süüdistati

§ 424

lg 2 järgi selles, et tema taas 19.08.2022 kella 23.39 paiku juhtis Narvas Pähklimäe tänaval sõiduautot Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. EKEI uuringuakti nr. 1127T kohaselt tuvastati A. Matveevi uriinist amfetamiini, metadooni, ja uuringuakti lisas 2 esitatud järelduse kohaselt esines A. Matveevil joove. Sellise käitumisega rikkus Artur Matveev LS § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse 3 aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 9.2 Ringkonnakohus leiab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud seaduses ette nähtud karistus. Seega ei tuvastanud ringkonnakohus kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. Ka menetluskulude riigi kanda jätmist ei tingiks ühelgi juhul see, et osa menetluskuludest jäetakse riigi kanda ja süüdistatav süüd ei tunnista.

  1. Veel märgib kaebaja, et temalt mõisteti kokkuleppemenetluses välja hagi solidaarselt S.M. ga, ent viimaselt kohtus tsiviilhagi välja ei mõistetud. Kohus peab arvestama puudusi erinevates kokkulepetes. Ringkonnakohus saab anda hinnangu üksnes vaidlustatava otsuse osas. Kuna A. Matveev ei ole S.M. otsust puudutavas osas menetluspool, siis puudub tal selle otsuse vaidlustamise õigus.
  2. A. Matveev palub veel anda talle võimalus maksta menetluskulud pikema, kui 1-aastase perioodi jooksul ja teha talle maksegraafik. Taotlust põhjendab ta sellega, et tal on 4 last, neist 3 väiksed, mistõttu on iga euro arvel. 11.1 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. 11.2 Kokkuleppes lepiti kokku nii menetluskulude osas, kui ka selles, et kulud hüvitab A. Matveev ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil on A. Matveev kohtule kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav. Kokkuleppega nõustus ta vabatahtlikult ning selle sõlmimine oli tema vaba tahe.
  3. Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27).
  4. Antud asjas nähtub kokkuleppest, et A. Matveev on nõustunud nii tsiviilhagi, menetluskulude kui ka nende hüvitamisega 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus ei tuvastanud rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise ega muid võimalikke rikkumisi. Seega on apellatsioon sisutu ning tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 3, § 318 lg 4 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.