Obsah (12)

§ 127§ 140§ 1047§ 1050§ 762§ 770§ 758§ 1055§ 134§ 139§ 1046§ 1043

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2023, Tallinn Kohtuasja numbe

§ 127lg 3).

Samuti tugines kostja

§ 140lgle 1 ja palus vähendada võimalikku väljamõistetavat kahjuhüvitist nullini.

1. Kostja leidis, et kuna ta ei ole käitunud õigusvastaselt, siis ei vastuta ta hagejale II ega III tekitatud mittevaralise kahju eest.
2. Kostja märkis 27.01.2021 vastuses hagiavaldusele, et on postitused eemaldanud ega kavatse neid uuesti lisada, kuigi ei ole sellega hageja väiteid omaks võtnud.
3. Pärast kostja lepingulise esindaja vahetust täiendas kostja 04.06.2022 oma vastust ning esitas täiendavad meditsiiniõiguslikud etteheited, sh teavitamiskohustuse rikkumise kohta hagejate I ja II poolt. Kostja vastusele oli lisatud mitmeid ingliskeelseid teadusartikleid, mis olid tõlgitud eesti keelde osaliselt. Maakohtu otsus
4. Maakohus rahuldas 19.08.2022 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja varalise kahju hüvitise 34 000 eurot, hageja II kasuks mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ja 10 2-21-11090 hageja III kasuks mittevaralise kahju hüvitise 50 eurot. Lisaks rahuldas maakohus hageja I ja hageja II nõude keelata kostjal edaspidi taasavaldada järgmise sisuga postitust: „NB! Naised, kellel on peale minu on veel probleeme dr C’iga olnud, kirjutage mulle postkasti! Dr C ArtiaClinic. Nö korrigeeriv operatsioon kolm kuud peale implantaatide paigaldamist. Siin peaks lepingu kohaselt olema tegemist rindade implanteerimise ja TÕSTMISEGA. Vb olen mina loll aga tõstmist ma nagu kusagil ei näe.“ Kohus jättis 16.07.2021 hagi tagamise määruse jõusse ja menetluskulud kostja kanda.
5. Lisaks, kuna hagejad olid muutnud menetluse kestel oma kohustamisnõudeid, sest hagi tagamise määruse alusel võeti postitus ja kommentaarid maha, võttis maakohus asjaomased loobumised vastu. Kohus võttis vastu hagejate I ja II loobumise 20.09.2021 hagiavalduse tervikteksti p-des 2 ja 5 märgitud postituse kustutamise nõudest ja hagejate I, II ja III loobumise sama dokumendi punktides 3, 6 ja 9 toodud alternatiivsest kommentaaride eemaldamise nõudest ning lõpetas menetluse nende nõuete osas.
6. Edasi vaatas maakohus hagi menetlusse jäänud ulatuses läbi. Maakohus, et tuvastas, et: 1) hageja I on ilukirurgiale spetsialiseerunud kliinik, mis tegutseb nime Artia Clinic all; 2) hagejad II ja III on hageja I juhatuse liikmed; 3) hageja II on hagejas I töötav plastikakirurg; 4) hageja I ja kostja vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping, sest kostja soovis teha rindade korrigeerimise ja suurendamise operatsiooni koos rinnaproteeside paigaldamisega. Kostja maksis operatsiooni eest 4660 eurot; 5) kostja allkirjastas patsiendi informeerituse ja nõustumise deklaratsiooni; 6) 19.10.2017 tehti kostjale esimene operatsioon ja 01.02.2018 tasuta korrigeeriv operatsioon; 7) 01.02.2018 korrigeeriva operatsiooni põhjuseks oli asjaolu, et kostjal kujunes vasaku rinna asümmeetria ning vasaku rinna lihas tiris proteesi kõrgemale; 8) 22.04.2020 esitas kostja hagejale operatsiooni eest tasutud summa (4660 eurot) tagastamise nõude, leides, et hageja I ja hageja II on osutanud teenust raviveaga; 9) hagejad soovitasid kostjal pöörduda Tervishoiuteenuste Kvaliteedi Komisjoni poole (TKE), mida kostja ei teinud; 10) 04.04.2021 avaldas kostja hageja I loodud Facebooki grupis „Ilukirurgia“ vaidlusaluse postituse ning postituse juures vaidlusalused kommentaarid; 11) 27.05.2021 avaldas TKE hinnangu, milles leiti, et raviviga ei esine; 12) 14.06.2021 saatsid hagejad kostjale nõudekirja koos TKE hinnanguga ning palusid postituse eemaldada, kuid kostja seda ei teinud.
7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas 04.04.2021 Facebooki postituses ning selle juures avaldatud kommentaarides hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb keelata postituse taasavaldamine ning kas kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 34 000 eurot ning hagejate II ja III kasuks mittevaralise kahju hüvitis.
8. Maakohus märkis, et hagejad ei eitanud, et kostjal tekkis pärast kordusoperatsiooni rindade asümmeetria, kuid see ei tekkinud kohe pärast teist operatsiooni ning muutus ei olnud tingitud ühestki raviveast. Vahetult pärast korrigeerivat operatsiooni oli tulemus hea. Kostja on ebaõigesti avaldanud, et soovimatu tulemus avaldus koheselt ning teenus ei vastanud lepingule. Kostja avaldas ebaõigesti, et hagejad ei pakkunud adekvaatset lahendust ning kostja lihast õmmeldi valesti. Kostjale tehtud operatsiooni käigus rinnalihast ei opereeritud, vaid operatsioon tehti rinnanibusid ümbritseva koe kaudu. Ebaõige on kostja avaldatud väide, et hageja lepingutes oli vastutus välistatud ning hagejad II ja III vabanesid ebaausalt vastutusest, 11 2-21-11090 kasutades ära oma tutvusi TKE-s. Kostja postituse tõttu vähenes hageja I käive ajal, mil postitus oli nähtav, mille tõttu nõudis hageja varalise kahju väljamõistmist. Hagejate II ja III kohta avaldas kostja au teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
9. Maakohus leidis, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Vaatamata kohtuistungil antud selgitustele jääb mulje, et kostja ei ole täielikult mõistnud, mille üle pooled vaidlevad ning mida hagejad kostjale ette heidavad. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja avaldatud väited vastasid tõele, mitte selle üle, kas kostjale osutatud raviteenus vastas muus osas kõigile üldtunnustatud nõuetele ning kas kõik tervishoiuteenuse osutaja teavitamise ja dokumenteerimise kohustused olid nõuetekohaselt ja parimal viisil täidetud.
10. Maakohus märkis, et iseenesest on õige kostja viide, et väärtushinnangu õigsust ei saa tõendada, sest erinevalt faktiväitest sisaldab hinnang alati subjektiivset omaduste, kuuluvuse või väärtusega seotud määratlust. Hinnang võib olla ebakohane, kui see on konkreetses kultuuriruumis solvav või kui hinnangu andmiseks ei esine faktilisi asjaolusid. Kostja on aga kohtu hinnangul ebaõigesti leidnud, et kui kostjal puuduvad tõendid avaldatud väidete õigsuse tõendamiseks ning kostja on faktiliste avalduste tegemisel tuginenud vaid oma äranägemisele, on avaldatu näol automaatselt tegu väärtushinnangutega, mida kostja võis avaldada ja mille õigsust ta ei pea tõendama.
11. Kohtumenetluses käsitletakse avaldatud väiteid eelkõige faktiväidetena ning faktiväited ehk väited faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kohta võivad olla esitatud ka kaudselt. Kui kostja avaldas alusetult hagejate kohta, et toime on pandud raviviga ning kliinikus osutati ebakvaliteetset teenust, on need väited hageja I suhtes majanduslikult kahjulikud ja hageja II au teotavad. Seega oleks kostjal tulnud tõendada, et tema avaldatud faktilised väited vastavad tõele. Käesolevas asjas ei ole kostja esile toonud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et ta kontrollis enne avaldamist avaldatu õigsust (

§ 1047lg 3).

Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata või parandada isegi siis, kui nende avaldamine ei olnud õigusvastane. Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja vaatamata kohtu selgitustele avaldatud faktiväidete õigsust. 33. Edasi selgitas maakohus, et kostjal lasus kohustus tõendada, et tal puudus süü postituse ja kommentaaride avaldamisel, kuid seda kostja ei teinud (

§ 1050lg 1).

Maakohus viitas seejuures ka tervishoiuteenuse osutamist puudutavatele sätetele (

§ 762

,

§ 770

lg 1 ,

§ 758lg 2).

1. Maakohus hindas kostja 04.04.2021 avaldatud postitust ja selle all olevaid hagejate esile toodud kostja kommentaare oma otsuse p-des 276-278.
2. Maakohus tuvastas, et kostja oli avaldanud tõele mittevastavate faktiväidetena, et hagejad on rikkunud lepingut; hagejad on teinud ravivea; hagejad süüdistasid vea tekkimises kostjat; hagejate koostatud leping oli koostatud patsiendile kahjulikult; hagejad õmblesid kostja lihast valesti; et hageja III on sõlminud TKE-ga ebaseadusliku kokkuleppe. Kostja ei olnud tõendanud ühegi faktiväite tõele vastavust ega seda, et oleks alust mitte pidada avaldamist õigusvastaseks (

§ 1047lg 3).

Ebakohasteks väärtushinnanguteks pidas maakohus, et kostja pidas talle pakutud kompromissi ebaadekvaatseks; et kostja avaldas arvamust hageja II ebapiisavate oskuste kohta; et kostja pidas hagejat II arstina hooletuks; et kostja avaldas kahtlust, et tema rindu opereerisid kaks erinevat arsti; et meditsiinikomisjon (TKE) ei tee ausaid ja objektiivseid lahendeid ning eksisteerib arstide ringkaitse. Maakohus leidis, et kõik vaidlustatud väärtushinnangud on õigusvastased.

1. Maakohus osundas, et ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute hindamisel lähtub kohus sellest, mida avaldaja kolmanda mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt objektiivselt avaldanud 12 2-21-11090 on, mitte sellest, mida avaldaja ise silmas pidas. Kui hinnata kostja avaldatud postitust ja kommentaare kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtuvalt, on kostja avaldanud majanduslikult kahjulikke ja ebaõigeid väiteid hageja I kohta, sest ta on avaldanud, et kliinik osutas lepingule mittevastavat teenust, ei soovinud vastutada ravivea eest ega pakkunud lahendust. Kostja on hageja II kohta avaldanud, et tegu on ebapädeva ja ebahoolsa ning valeliku arstiga, kes on toime pannud ravivea. Need faktiväited ja hinnangud on kohtu arvates hageja au teotavad. Hageja III kohta on kostja avaldanud, et hageja on ebaaus, sest ta on ebaausal viisil võimeline saavutama TKE-s hagejatele soodsa tulemuse. Kohus leiab, et sellised väited on hageja au teotavad. Kommentaarides ja postitusele lisatud fotoga on lisaks kostja avaldanud, et operatsiooni ebaõnnestumine avaldus koheselt pärast teist operatsiooni, mis aga asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud ei ole. Maakohus võttis otsuse tegemisel arvesse, et Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni (TKE) ei tuvastanud oma 27.05.2021 arvamuses, et kostjale teenuse osutamisel oleks tehtud raviviga või rikutud lepingut (I kd, tl 53).
2. Maakohus hindas ka kostja esitatud fotosid sellest aspektist, kas need tõendavad raviviga. Kostja fotodest (kd II, tl 18-20) järeldas kohus, et pärast teist operatsiooni on foto väidetavalt tehtud 09.02.2018 ning vasak rind asetseb paremast kõrgemal. Väidetavalt seisuga 22.04.2020 tehtud fotodel on vasaku rinna all näha lohku, rinnad on ebasümmeetrilised ja erinevatel kõrgustel. Samas ei saa kohtule esitatud tõendi ja sellele lisatud kommentaaride alusel järeldada, millal tegelikult olid fotod tehtud. Ainuüksi kostja lisatud kommentaaridega ei saa kohus lugeda tõendatuks foto tegemise aega. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks väidetavalt tekkinud probleemist hagejaid kohe teavitanud, mis seab kohtu hinnangul kahtluse alla kostja väited fotode tegemise aja kohta. Kohus viitas ka kostjast tehtud videole, mis metaandmete järgi on loodud 24.01.2019 (toimiku
3. kd, lk 138). Kostja esitas kohtule fotosessiooni kirjelduse (toimiku
4. kd, lk 169), kuid kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, millisel eesmärgil kostja fotosessiooni läbis. Videost ei saa järeldada, et kostja rindadel oleksid esinenud 2018 või 2019 alguses need probleemid, mis nähtuvad aasta hiljem tehtud fotodelt. Kostja esitas kohtule endast veel fotosid (toimiku
5. kd 163-168), kuid neist ei saa järeldada, et probleem tekkis kohe pärast teist operatsiooni ning probleem oli tingitud raviveast. Maakohus leidis, et ka muud kostja kohtule esitatud tõendid ei tõenda raviviga, mis oleks ilmnenud kohe pärast teist operatsiooni (kostja esitatud Taastuva Kirurgia Kliiniku arsti dr TV koostatud digilugu haigusjuhtumist (toimiku
6. kd, lk 21); kostja EMO kaart 01.02.2018 haava avanemise kohta pärast operatsiooni (toimiku
7. kd, lk 23)).
8. Kohus leidis, et kostja menetluse käigus esitatud väited, et teda ei teavitatud õigesti enne operatsiooni, ei informeeritud piisavalt riskidest ja operatsiooni teostamiseks valiti meetod ning implantaadid, mis on riskantsed, on käesolevas vaidluses täielikult asjakohatud. Kostja ei avaldanud vaidlusaluses postituses ega kommentaarides, et realiseerus risk, mille tekkimise tõenäosuse suurusest teda piisavalt ei teavitatud. Samuti ei ole kostja väited informeerimata jätmise kohta tõendatud. Kostja avaldas selgelt, et toime pandi raviviga ning tema lihast õmmeldi ebaõigesti, samuti et operatsiooni teostanud arst oli ebapädev. Neid faktiväiteid ei ole kostja millegagi tõendanud.
9. Maakohus käsitles põgusalt ka kostja esitatud arstiteaduslikke artikleid (II kd, tl 24-61, 6468, 69-71, 69-71, 72-83, lk 84-87) koos osalise tõlkega (II kd, tl 62-63). Artiklite tõlked olid esitatud viisil, millest ei olnud võimalik mõista, mis täpselt artiklitest kostja hinnangul tulenema pidi. Kostja on hagejatele ette heitnud riskantsete implantaatide valikut, kuid on samas kinnitanud, et valis implantaadi ise. Hageja on jällegi omakorda väitnud, et kostja esitatud artiklid ei puuduta neid implantaate, mis talle opereeriti, esitades tegelikult paigaldatud implantaate puudutavad artiklid (II kd, tl 139-141, 142-145, 146-147). Kohus leidis, et kostja 13 2-21-11090 väidetest võib järeldada, et tema arvates tekkis probleem ühe sedalaadi operatsiooniga kaasneva riski realiseerumise ja mitte ravivea tõttu. Asjaolu, millised riskid realiseeruvad sagedamini ja millised harvem, ei muuda järeldust, et tegemist ei olnud arsti raviveaga. Samuti ei muuda see fakti, et kostjat teavitati riskist, mis realiseerus.
10. Eeltoodut kokku võttes leidis maakohus, et kostja on kõigi kolme hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mille avaldamiseks puudus faktiline alus. Seadusest ei tulene hagejatele kohustust taluda ebaõigete faktiväidete avaldamist. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja II on avaliku elu tegelane, kes pidi kriitikat taluma.
11. Tuginedes

§ 1055

lg-le 1 rahuldas maakohus hagejate I ja II nõude keelata kostjal edaspidi taasavaldada 04.04.2021 postitust. 41. Tuginedes

§ 134

lg-tele 2 ja 5, leidis maakohus, et kuna kostja avaldas hagejate III ja II suhtes au teotavaid faktiväiteid ja hageja II kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, kuulvad hagejate mittevaralise kahju nõuded rahuldamisele. Hagejad on välja toonud, et postitus ja kommentaarid avaldati Facebooki grupis, mis on mõeldud nimelt hagejate tavapärastele klientidele ning grupil on 6700 liiget. Lisaks on hagejad välja toonud, et postitusele on reageerinud 212 inimest ning selle all oli 156 kommentaari. Kostja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. Osa kommentaare, mida inimesed postituse suhtes avaldasid, olid kostja avaldatu tõttu hagejaid selgelt halvustavad. Seega on hagejate au teotatud viisil, mis nende erialalisest tegevusest lähtudes pidi omama äärmiselt negatiivset mõju ning seda sõltumata sellest, et hageja III ei ole tõendanud perearsti poole pöördumise fakti ega tulemust.

1. Kohus ei nõustunud, et antud juhul piisab hagejatele tekitatud kahju hüvitamisest ainuüksi kohtulahendist. Kostja ei ole ei kohtumenetluse eelsel ajal ega kohtumenetluse ajal väljendanud soovi vabatahtlikult postitust eemaldada. Kostja ei ole hagejate ees vabandanud. Seetõttu peab kohus vajalikuks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohus leidis, et arvestades kommentaaride avaldamise kohta ja lugejaskonna suurust, on hageja II kasuks väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 150 eurot. Kuna hageja III suhtes avaldas kostja vähemal hulgal väiteid, peab kohus antud hageja kasuks väljamõistetavaks mõistlikuks hüvitiseks 50 eurot.
2. Maakohus leidis, et rahuldamisele kuulub ka varalise kahju hüvitis, sest kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks nõude rahuldamist. Hagejad esitasid kohtule vandeaudiitor Tiina Maalinna aruande (I kd, tl 152-163), milles on leitud, et
3. aastal põhjustas Ars Medica OÜ (hageja I) käibelanguse kliiniku sulgemine Covid-19 pandeemia nõuete tõttu.
4. aastal selliseid katkestusi ei olnud.
5. aasta aprillis avalikustati kõnealune postitus, mis kõrvaldati
6. aasta juulis.
7. aastal oli kliiniku müügitulu väiksem väiksema operatsioonipatsientide arvu tõttu. Ära jäi viis planeeritud operatsiooni, mida varasema viie aasta jooksul polnud juhtunud. Audiitor leidis, et müügitulu vähenemine ajavahemikus
8. aasta maist kuni septembrini ei olnud tingitud regulatiivsetest piirangutest, sest neid sellel ajal ei olnud. Samal ajal oli turul nõudlus keskmisest suurem. Ars Medica OÜl oli olemas võimekus tulu teenimiseks: ruumid, personal, materjal. Kogu aja tasuti püsikulusid ja kliinik tegeles aktiivselt klientide otsimisega. Audiitori hinnangul jäi saamata müügitulu sellel perioodil 81 000 kuni 88 000 eurot.
9. Kohtul puudub alus kahelda pädeva vandeaudiitori hinnangu õigsuses. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnangus kahelda. Kostja esitas kohtule ajalehe „Postimees“ veebiväljaandes ilmunud artikli „Inimesed investeerivad kasutamata jäänud reisiraha ilulõikustesse“ (I kd, tl 93-94), milles on leitud, et koroona ajal hakkas 14 2-21-11090 ilulõikuste arv suurenema. Kliiniku Clinica kodulehel on dr B avaldanud, et koroonaviirus tõi kaasa ilulõikuste buumi (I kd, tl 122-123). Seega on kostja ise tõendanud, et vaidlusalusel perioodil oleks hageja I käive pidanud olema tavapärasest suurem, kuid faktiliselt see nii ei olnud.
10. Kostja esitas kohtule väljavõtte portaalist Tervisetrend (II kd, tl 92-94), kus Ars Medica OÜ-le on antud hinnang 3,
11. Tõendist nähtub, et see on antud kokku vaid kuue arvustuse alusel, millest vaid kolm on koostatud aasta tagasi. Arvustuste avaldamise täpset aega tõendist ei nähtu. Lisaks on kostja esitanud kohtule mingi väljatrüki (II kd, tl 93), kus on laidetud ühe arsti tegevust. Kelle kohta on see hinnang antud, kes on selle andnud ja kust on tõend pärit, kohtule esitatust järeldada ei ole võimalik. Kohus osundab, et kostja ei ole välja toonud, et Tervisetrend oleks oma hinnangu andnud nimelt ajal, mil hageja I käive langes. Olukorras, kus see hinnang on mitme aasta jooksul püsinud samasugusena, ei mõjutanud järelikult hinnang hageja tegevust ega käivet. Kostja esitas kohtule kliiniku Clinica arvustuse samas portaalis (II kd, tl 95), mis oli 5,
12. Antud kliinikule oli koostatud rohkem arvustusi kui Ars Medica OÜ-le. Kostja esitas kohtule ka tulemused, mida kuvas otsingumootor Google hageja C ja B kohta (II kd, tl 96-97), kuid ei selgitanud, millise tema avaldatud faktiväite õigsust peaks tõend tõendama või kuidas välistama kahju hüvitamise nõuete rahuldamise.
13. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et puudus põhjuslik seos hageja I käibe ajutise languse ja kostja postituse vahel ajal, mil postitus oli kättesaadavaks tehtud. Kohus on juba osundanud, et hageja I pidi saamata jäänud tulu nõude tõendamiseks tõendama tulu saamise kavatsuse ja võimaluse, mis on tõendatud. Kostjal oli võimalik tõendada põhjusliku seose puudumist, kuid seda ta ei tõendanud. Seetõttu kuulub varaline nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja I kasuks varalise kahjuna välja mõista 34 000 eurot.
14. Maakohus jättis hagejate menetluskulud kostja kanda. Maakohus pidas hagejate mõistlikuks ja vajalikuks menetluskuluks kokku 15 621 eurot ilma käibemaksuta ja 18 745,20 eurot koos käibemaksuga. Hageja apellatsioonkaebus
15. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni pd 4-9 ja neist tuleneva menetluskulude jaotuse ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule. Kostja on seisukohal, et maakohus: 1) ei eristanud õigesti faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning on ebaõigesti tõlgendanud kostja poolt avaldatu sisu; 2) on ebaõigesti hinnanud kostja poolt avaldatu õigusvastaseks; 3) on ebaõigesti leidnud, et rahuldamisele kuulub hagejate I ja II nõue keelata kostjal taasavaldada postitus; 4) on ebaõigesti leidnud, et varalise ja mittevaralise kahju nõuded kuuluvad rahuldamisele; 5) on ebaõigesti jätnud väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamata; 6) eelnevast tulenevalt on valesti jagatud menetluskulud.
16. Kostja leiab, et lisaks materiaalõiguse väärale kohaldamisele on maakohus läbivalt hinnanud valesti tõendeid ja kostja vastuväiteid, jätnud ebaõigesti tõendid ja kostja vastuväited arvestamata, tuvastanud valesti asjaolusid ning rikkunud selgitamis- ja põhjendamiskohustust. 15 2-21-11090
17. Kokkuvõtvalt väidab kostja, et ei ole hageja I kohta ebaõigeid ega õigusvastaseid väiteid esitanud. Hageja II kohta on esitatud ainult väärtushinnanguid, milleks andis hageja ise oma käitumisega põhjust. Kostja ei olnud rahul oma rindade visuaalse välimusega ja jagas enda kogemust. Hageja III kohta ei ole kostja enda hinnangul kumbagi väidet avaldanud, igal juhul mitte midagi õigusvastast.
18. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu hinnangu postitusele ja kommentaaridele ning esitab oma seisukoha, kuidas tuleb neist mõistliku tavalise inimese vaatenurgast aru saada. Kostja selgitab, et postituses nimetatud „probleemi“ all mõistetakse tavaliselt väga erinevaid situatsioone. Antud juhul väljendas kostja oma subjektiivset hinnangut operatsiooni visuaalse tulemuse kohta. Alternatiivselt on kostja selgitanud, viitega 04.06.2022 maakohtus esitatud kostja vastusele, miks talle osutatud teenus ei vastanud lepingule. Kostja peab oma kommentaare eelkõige väärtushinnanguteks, mille esitamiseks oli piisav alus.
19. Kostja selgitab apellatsioonkaebuses vastuseks maakohtu seisukohale, et kostja avaldustest tuleb välja, nagu oleks hagejad pannud toime lepingurikkumise ja ravivea, et kostjale ongi teenuse osutamisel pandud toime raviviga. TKE hinnangut peab kostja pealiskaudseks, puudulikuks ja ebaõigeks. Kostja ei nõustu maakohtuga, et tema väited ebapiisava teavitamise kohta enne operatsiooni ei ole asjakohased. Kostja jääb väite juurde, et teavitamiskohustust on rikutud.
20. Kuna maakohus seadis otsuses kahtluse alla kostja esitatud fotode tegemise aja, siis esitab kostja apellatsioonkaebusega koos 22.04.2020 tehtud fotod originiaalfailidena. Kostja selgitab, et ei esitanud neid varem, kuna enne kohtuotsust ta ei teadnud, et peab fotode tegemise aega tõendama. Kostja vaidlustab maakohtu hinnangu
21. aastal kostjaga tehtud fotosessioonile ning
22. ja
23. aastast pärit fotodele. Samuti ei nõustu kostja maakohtu hinnanguga dr TV arvamusele ja enda EMO patsiendikaardile.
24. Kostja ei ole nõus maakohtu tõlgendusega pärast teist operatsiooni hageja I juures toimunud kontrolli kohta ning peab eksitavaks maakohtu sedastust, et kostja eitas järelkontrolli ilmumata jätmist. Kostja selgitab, et viimane kanne tema kohta hageja I juures (operatsioonikirjelduse lehel) on seisuga 26.02.2018 ning seal ei ole märget hilisema kontrolli vajalikkuse kohta. Kostjal rõhutab, et kuna tal tekkisid korduvad ja püsivad probleemid, siis ei olnud hagejate pakutud lahendus mõistlik.
25. Kostja vaidlustab ka selle, et maakohus ei juhtinud tema tähelepanu ingliskeelsete dokumentide ebapiisavatele tõlgetele. Kohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu puudustele ja andma võimaluse nende parandamiseks, eriti olukorras, kus kostja esindaja oli vahetunud. Kostja leiab, et eeltoodu võib olla aluseks asja maakohtule tagasisaatmiseks, kuna kostja ei ole saanud võimalust esitada tõendeid.
26. Kostja leiab, et hageja II on avaliku elu tegelane, kellel on kriitika suhtes suurem talumiskohustus. Igal juhul on inimestel, kes loevad Facebooki gruppi „Ilukirurgia“ huvi saada teavet erinevate kogemuste kohta enne enda tervist ja välimust puudutavate otsuste langetamist.
27. Kostja leiab, et maakohus on vääralt rahuldanud postituse taasavaldamise keelu nõude, mh seetõttu, et see ei ole täidetav.
28. Maakohus on valesti rahuldanud ka mittevaralise kahju nõuded. Maakohus on tuginenud sellele, et teised isikud teotasid au kostja postituse tõttu. Sellisel juhul oleks hagejad pidanud 16 2-21-11090 esitama hagi Facebooki, konkreetse Facebooki grupi või kommentaatorite vastu. Kostja märgib, et ka teised isikud on kommenteerinud hageja II tegevust ja olnud rahulolematud.
29. Valesti on rahuldatud ka varalise kahju nõue summas 34 000 eurot. Esiteks ei ole kostja avaldanud ühtegi faktiväidet, ainult väärtushinnanguid. Samuti ei ole vandeaudiitori hinnang kohane tõend. See on ühepoolne ning mis tahes teised võimalikud käibelanguse põhjused on analüüsimata. Hagejad ei ole tõendanud ühegi konkreetse inimese loobumist operatsioonist kostja postituse tõttu. Kostja heidab maakohtule ette, et kõik kostja vastuväited ja tõendid jäeti arvestamata. Samuti leiab kostja, et igal juhul oleks maakohus pidanud

§ 139või § 140 alusel kahjuhüvitist vähendama.

19.12.2022 menetlusdokumendile lisas kostja 26.10.2022 koostatud psühhiaatri epikriisi, millega soovib tõendada, et ta ei suutnud kohtueelseid läbirääkimisi pidada.

1. Kostja vaidlustab menetluskulude jaotuse ning hagejate menetluskulude kindlaksmääramise ulatuse maakohtu poolt. Kostja leiab, et igal juhul oleks pidanud maakohus kohaldama TsMS § 162 lg 4, mh seetõttu, et ühe esindaja tunnitasu suurust 280 eurot tunnis on peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Vastustaja seisukoht
2. Hagejad I, II ja III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hagi rahuldamata jätmise tõttu muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Samuti määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 174 lg-d 3-5). Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
4. Kõigepealt käsitleb kolleegium apellatsioonimenetluse eset. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus võttis 19.08.2022 otsusega vastu hageja I OÜ Ars Medica, hageja II C ja hageja III Y loobumised kohustada kostjat kustutama Facebookist vaidlusalune 04.04.2021 postitus ja hagiavalduses nimetatud kommentaarid, ning lõpetas menetluse nende nõuete osas (otsuse resolutsiooni p-d 1–3). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse resolutsiooni p-e 1–3 vaidlustanud ning seda ei ole teinud ka ükski hagejatest. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4–9 ning menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust seega osas, millega maakohus rahuldas hagi, keelas kostjal taasavaldada 04.04.2021 postitust ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja varalise kahju hüvitise 34 000 eurot, hageja II kasuks mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ja hageja III kasuks mittevaralise kahju hüvitise 50 eurot. Samuti kontrollib ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1–3 on TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.
5. Edasi lahendab ringkonnakohus uute tõendite taotluse. Kostja on esitanud koos apellatsioonkaebusega seitse fotot kaebaja opereeritud rindadest (lisad 1–7) ja kaks fotot, millega soovib tõendada, et fotod 1 ja 7 on tehtud 22.04.2020 (lisad 8 ja 9). Kostja ei ole 17 2-21-11090 esitanud eraldi taotlust tõendite vastuvõtmiseks, kuid selgitab apellatsioonkaebuses, et peab menetlusõiguse rikkumiseks seda, et maakohus seadis kahtluse alla kostja esitatud fotode tegemise aja ja jättis fotod kui tõendid sisuliselt arvestamata. Maakohus on otsuse p-s 285 märkinud, et kohus ei saa olla kindel, millal on väidetavalt 22.04.2020 tehtud fotod (viitega II kd tl 18–20 asuvatele fotodele) tegelikult tehtud. Kostja hinnangul oleks pidanud kohus keelduma tõendi vastuvõtmisest ja andma kostjale võimaluse esitada uusi tõendeid, millega tõendada rindade defektide kujunemise aega (III kd, tl 12). 64.
6. Kostja ei ole ringkonnakohtule täpsemalt selgitanud, kas apellatsioonkaebusega koos esitatud fotod 1–7 on juba toimikus ja kus need asuvad. Toimikust nähtub siiski, et väga sarnased fotod (sh sama taustaga) on kohtule juba kahel korral esitatud. Esmalt on need esitatud hagejate 14.07.2021 hagiavalduse lisana 11, milleks on kostja 22.04.2020 nõudekirja kaaskiri, mis sisaldab seitset fotot. Hagejad on sama nõudekirja koos fotodega uuesti esitanud 20.06.2022 hagejate lõplike seisukohtade lisana nr 2 (II kd tl 115 ja pöördel). Kuna kostja oli lisanud kõnealused fotod oma 22.04.2020 hagejatele saadetud nõudekirjale ja seda on hagejad ise kinnitanud, siis ei saa olla vaidlust, et need fotod olid tehtud hiljemalt 22.04.
7. Kuigi maakohus väitis, et kostja 04.06.2022 vastuse lisaks olevate fotode tegemise aeg, sh väidetavalt 22.04.2020 tehtud fotod, ei ole piisavalt tõendatud (II kd, tl 19 ja pöördel), siis tegelikult olid hagejad ise esitanud kohtule samad kostjast tehtud fotod, mis ei saanud olla tehtud hiljem kui 22.04.
8. Kõnealustelt fotodelt oli selgelt näha vasaku rinna alune lohk, rindade asümmeetria ja rindade asetsemine erinevatel kõrgustel. Seega on asjaolu, mida kostja on soovinud apellatsioonkaebuse lisadega 8 ja 9 tõendada, juba piisavalt tõendatud. 64.
9. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebusega esitatud lisad 1–7 on juba kohtutoimikus (II kd tl 115 ja pöördel), ei võta ringkonnakohus neid fotosid uuesti asja materjalide juurde. Kuigi maakohus on oma otsuses seadnud kahtluse alla kõnealuste fotode tegemise aja 22.04.2020, mida tõendavad osaliselt lisad 8–9, siis ringkonnakohus leiab, et asjaolus, et need seitse fotot (mis on juba toimikus) on tehtud hiljemalt 22.04.2020 ei saa toimikus olevate materjalide põhjal mingit kahtlust olla. Seetõttu ei võta ringkonnakohus neid tõendeid vastu (TsMS § 238 lg 1 p 2). Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks. 64.
10. Kostja on koos 19.12.2022 menetlusdokumendiga esitanud täiendava tõendi kostjale psühhiaatri pandud diagnoosi kohta, mis väidetavalt takistas kostjal hagejatega kohtueelseid läbirääkimisi pidamast. Kostja väidab menetlusdokumendi p-s 2.14 (III kd, tl 59), et ei saanud asjaomast tõendit maakohtule esitada, kuna see on koostatud 26.10.
11. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ning keeldub psühhiaatri epikriisi vastu võtmast. Epikriisist nähtub, et kostja on konkreetse psühhiaatri konsultatsioonil käinud esmakordselt 28.09.
12. Esitatud epikriisis on alates 11.09.2020 loetletud 25 külastust. Seega käis kostja sama psühhiaatri vastuvõtul ka maakohtu menetluse ajal, mistõttu ei olnud takistatud asjaomase teabe esitamine maakohtu menetluse ajal või ka koos apellatsioonkaebusega. Kohus ei pea võtma vastu hilinemisega esitatud tõendit (TsMS § 652 lg 3 p 2, § 238 lg 3 p 3). Samuti ei oma asjaomane epikriis ringkonnakohtu hinnangul tähtsust käesoleva asja sisulisel lahendamisel (TsMS § 238 lg 1).
13. Kuna ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamise kohta ja leiab, et maakohus on jätnud hagejate vaidlustatud kostja avaldused kohaselt faktiväiteks või väärtushinnanguks klassifitseerimata, mis on viinud väära otsuse tegemiseni, hindab ringkonnakohus vaidlustatud postitust ja kommentaare

§ 1046ja § 1047 alusel ise uuesti.

Ringkonnakohus määratleb postituse ja kommentaaride puhul esiteks (I), kes hagejatest on konkreetse avalduse vaidlustanud ja kas see puudutab konkreetset hagejat; kas tegemist oli faktiväite või väärtushinnanguga; kas faktiväide oli tõene või väär; kas tõele mittevastava 18 2-21-11090 faktiväite esitamine oli õigusvastane; kas väärtushinnangud olid kohased või ebakohased ja õigusvastased. Seda tehes grupeerib ringkonnakohus asja läbivaatamise lihtsustamiseks sisu poolest analoogsed avaldused. Teiseks (II) hindab ringkonnakohus hagejate I, II ja III nõudeid. Kolmandaks (III) käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist maakohtus ja neljandaks (IV) jaotab menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud kulud. I Kostja avaldatu klassifitseerimine faktiväiteks või väärtushinnanguks. Avaldatu võimaliku õigusvastasuse hindamine.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja on 04.04.2021 postituse ja selle all avaldatud vaidlustatud kommentaaride avaldaja, kuna ta omas kontrolli postituse ja kommentaaride avaldamise üle (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-21-95-05) ja tegi need kolmandatele isikutele teatavaks (Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-90, p 14). Eeltoodu on tuvastatud kostja maakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentides, sh kostja vastuses hagiavaldusele, esitatuga, kus kostja ei eita postituse ja kommentaaride avaldamist, kuid vaidleb vastu neile hageja poolt antud tõlgendustele (I kd, tl 87–90). Ka apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja seda, et ta on hagiavalduse esemeks oleva postituse ja kommentaaride avaldaja, kuid on välja toonud, et hagejad ei ole vaidlustanud kostja postituse all olevaid teiste isikute kommentaare, vaid üksnes kostja vastused neile kommentaaridele. Kostja leiab, et maakohus on tuginenud oma järeldustes sellele, mida väidavad teised inimesed, mitte kostja. Kostja hinnangul peaks hageja pöörduma pigem Facebooki, konkreetse Facebooki grupi haldajate või konkreetsed kommentaarid kirjutanud isikute vastu (III kd, tl 27 ja pöördel).
2. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagejad vaidluse eseme ja sellest tulenevalt ka kostja, seega ei saa kostja hagejatele ette heita, kelle ja milliseid avaldusi nad hagiavalduses õigusvastaseks peavad või et hagejad on kohtusse pöördunud üksnes kostja vastu. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. See-eest kuulub kohtumenetluses hindamisele, kas hagi kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele või mitte. Käesolevas asjas on vaidluse all hagejate isikuõiguste võimalik rikkumine ja kohaldamisele kuuluvad

§-d 1045, 1046 ja

1. 1.1 Kostja 04.04.2021 postitus
2. 04.04.2021 avaldas kostja Facebooki kinnises (private) grupis „Ilukirurgia“ järgmise postituse: „NB! Naised, kellel on peale minu on veel probleeme dr C’iga olnud, kirjutage mulle postkasti! Dr C ArtiaClinic. Nö korrigeeriv operatsioon kolm kuud peale implantaatide paigaldamist. Siin peaks lepingu kohaselt olema tegemist rindade implanteerimise ja TÕSTMISEGA. Vb olen mina loll aga tõstmist ma nagu kusagil ei näe.“ Postitusele oli lisatud foto kostja rindadest (I kd, tl 39). Hagejad on nõustunud, et tegemist oli ühega fotodest, mille kostja edastas hagejale I koos oma 22.04.2020 nõudekirjaga (III kd, tl 44 pöördel).
3. Maakohus leidis, et postituses on kostja viidanud nii Ars Medica OÜ-le (hageja I), mis tegutseb Artia Clinic nime all, kui ka C-le (hageja II). Maakohus leidis, et kostja on avaldanud faktiväitena, et tal on olnud probleeme hagejaga II, kes tegi korrigeeriva operatsiooni. Väljendit „siin“ kasutades viitas kostja lisatud fotole ja leidis, et rindade tõstmist tema ei näe. Seega avaldas kostja sisuliselt, et temale osutatud teenus ei vastanud lepingule. Maakohus möönis, et väljendi „probleem“ kasutamine on hinnanguline, kuid leidis, et sellise hinnangu andmiseks pidid eksisteerima faktilised asjaolud, mille esinemist pidi kostja tõendama, kuid ei tõendanud. 19 2-21-11090
4. Kostja ei nõustu, et ta oleks postitusega sisuliselt avaldanud, et temale osutatud teenus ei vastanud lepingule. Kostja hinnangul on selline tõlgendus vastuolus kohtupraktikast tuleneva reegliga, et vaidluse korral tuleb tuvastada see, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja leiab, et „probleemi“ all mõistetakse väga erinevaid situatsioone. Tavaline mõistlik inimene võib pidada probleemiks mis tahes konflikti, milleks ei pea olema lepingurikkumine. Avaldatu, et kostja ise rindade tõstmist ei näe, ei ole samuti tavalise mõistliku inimese seisukohalt vaadeldav väitena, mille järgi teenus ei vastanud lepingutingimusele, vaid viitab kostja subjektiivsele hinnangule, millega kostja väljendab rahulolematust operatsiooni visuaalse tulemusega.
5. Ringkonnakohus täpsustab esmalt, et 04.04.2021 postitust peavad enda õigusi rikkuvaks hageja I ja hageja II. Ringkonnakohus nõustub, et kuna mõlemad isikud on postituses nimetatud, puudutab postitus hagejaid I ja II. Samas jääb maakohtu otsusest ebaselgeks, kas kohtu hinnangul oli tegemist faktiväite või väärtushinnanguga. Ilma väiteid üheks või teiseks kvalifitseerimata ei ole võimalik tuvastada, kas faktiväide oli tõene või väär või kui tegemist on väärtushinnanguga, siis kas see oli ebakohane ja õigusvastane või mitte. 71.1.

§ 1047

tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt nt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26, 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5307, p 18).

§ 1047

lg 1 kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13). Hoolimata eeltoodust ei loeta

§ 1047

lg 3 järgi andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (nt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1159-14, p 11; 26.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 11–14). 71.2. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Väärtushinnang on õigusvastane, kui see on isiku au teotav, s.t kui sellel on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (nt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Õigusvastane on väärtushinnang siis, kui see on ebakohane, mis võib tuleneda selle ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 11) või põhjendamatusest (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1159-14, p 17). Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1 teine lause).

1. Ringkonnakohus märgib, et kostjale tehti hageja I kliinikus hageja II poolt 19.10.2017 rindade korrektsiooni ja suurendamise operatsioon (leping, I kd tl 18–19 pöördel). 01.02.2018 tehti kostjale hageja I kliinikus vasaku rinna korrektsioonioperatsioon (leping, I kd tl 20–23). 04.04.2021 postitusele lisatud fotolt nähtub hageja rindade seisund hiljemalt 22.04.2020 seisuga (vt eespool otsuse p 68). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tema postituses avaldatud küsimus „kellel … on veel olnud probleeme dr C-ga“ ja samas postituses järgnev 20 2-21-11090 implantaatide paigaldamisega ja korrigeeriva operatsiooniga seotud viide sellele, et rindade tõstmist kostja ei näe, viitab sellele, et kostja ei olnud rahul rinnaimplantaatide operatsioonide tulemusega. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et tegemist on kaudse faktiväitega lepingurikkumise või ravivea kohta. Kuigi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad Riigikohtu praktika järgi olla ka kaudsed faktiväited, siis ei ole käesoleval juhul avaldatud ka kaudseid faktiväiteid. Teistsuguse tõlgenduse korral jõuaks olukorrani, et isik tohib – juhul kui ta ei ole pärast ilukirurgia operatsioone enda välimusega rahul – oma rahulolematust avalikult väljendada vaid siis, kui on tõendatud ravivea tegemine.
2. Asjaolu, et postituses ei ole märgitud ei operatsiooni ega ka foto tegemise aega, st millise aja möödudes operatsioonist selline tulemus on tekkinud, ei muuda iseenesest seda, milline pilt fotolt vastu vaatab ning et foto on tehtud millalgi pärast operatsioone. Hagejate hinnangul ei ole kostja tõendatud, et probleem oleks tekkinud enne aprilli
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas otsustava tähtsusega, millal täpselt probleem pärast korrigeerivat operatsiooni tekkis, kuid esitatud tõenditest on usutav, et probleem süvenes aja jooksul pärast teise operatsiooni tegemist. Kostja füüsiline seisund on fikseeritud hiljemalt 22.04.2020 fotoga, mis oli lisatud postitusele. Hagejad on ka ise oma vastuses apellatsioonkaebusele (p 74) märkinud, et probleemi tekkimise täpse aja tuvastamine ei ole antud asjas määrava tähtsusega küsimus, kuna see ei tõendaks, et kostja rindade defekt on ravivea tulemus (III kd, tl 49). Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et kostja ei olegi viidanud raviveale.
4. Kohtupraktikas on leitud, et ka n-ö õiguslikke hinnanguid saab pidada väärtushinnanguteks (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 19). Nii on väärtushinnanguga tegemist siis, kui isik on avaldanud oma subjektiivsest õigustõlgendusest lähtudes teise isiku tegevuse kohta andmeid, mis sisaldavad sh andmete avaldaja juriidilisi arusaamu (Riigikohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, kus Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtu hinnanguga; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-16880, p 10.1). Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on seisukohal, et kui isik on mingis avalikkust huvitavas küsimuses väljendanud segiläbi faktiväiteid ja arvamusi, tuleb neid avaldusi pigem hinnata väärtushinnanguks ja mitte nõuda nende tõele vastavuse tõendamist (Nilsen ja Johnsen vs. Norra, 23118/93, 25.11.1999, p 50). EIK on olnud avaldatu faktiväiteks klassifitseerimisel kriitiline ka olukorras, kus isiku õigusliku iseloomuga rikkumisele viitav etteheide teise isiku vastu kvalifitseeriti faktiväiteks, kuigi oleks piisanud sellest, et hinnata, kas isiku avaldatud väärtushinnangul on piisav faktiline alus (Matalas vs. Kreeka, 1864/18, 25.03.2021, p-d 47– 53). Ringkonnakohus leiab, et kuigi ka võimaliku ebakohase väärtushinnangu puhul hinnatakse, kas selle avaldamine oli põhjendatud, ei muuda väärtushinnangu põhjendatuse hindamise vajadus iga väärtushinnangut faktiväiteks ega kaudseks faktiväiteks. Käesoleval juhul oleks postitusest (kaudse) faktiväite lepingurikkumise ja/või ravivea kohta väljalugemine meelevaldne.
5. Siinkohal märgib ringkonnakohus etteulatuvalt, et kuigi kostja on nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses eelkõige väitnud, et postituses ei viidata lepingurikkumisele ega ravivea olemasolule, on ta samaaegselt väitnud, et juhul kui kohus peab avaldatut faktiväiteks, vastab see tõele. Seejärel on kostja selgitanud, et on seisukohal, et tegelikult on hagejad rikkunud tervishoiuteenuse lepingut ja teinud ravivea. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited lepingurikkumise ning ravivea kohta ei ole tõendatud, ent need ei ole ka asjassepuutuvad, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja oma postitustes raviveale ega lepingurikkumisele viidanud. Kuna vaidluse esemeks ei ole tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine ega ravivea tuvastamine ning kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka postituses esitatud sellekohaseid faktiväiteid, siis jätab ringkonnakohus kõik 21 2-21-11090 spetsiifilised lepingu täitmist, sh operatsioonispetsiifikat, puudutavad nii hagejate kui ka kostja väited, vastuväited ja tõendid, sh võõrkeelsed dokumendid ja nende osalised tõlked (II kd tl 24– 87 pöördel; 139–147; 170–207; 209–212) otsuse tegemisel arvesse võtmata ning oma otsuses pikemalt käsitlemata. Tõendid, mis loogiliselt asjas tuvastamisele kuuluvate asjaoludega ei seondu, on asjakohatud. Kohus ei pea otsuses arvestama tõendeid, mis ei puudu asjasse (TsMS § 238 lg 5).
6. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja 04.04.2021 postitus ei sisalda faktiväiteid, seega ei saa hinnata väidete tõesust või tõele mittevastavust

§ 1047

lg-te 1 ja 2 alusel, vaid tuleb hinnata, kas avaldatud (väärtus)hinnangud võivad olla ebakohased. Õigusvastane on väärtushinnang kohtupraktika järgi ka siis, kui selle ebakohasus tuleneb selle põhjendamatusest. Kui väärtushinnang on põhjendatud, siis ei saa rääkida selle ebakohasusest ja õigusvastasusest

§ 1046lg 1 tähenduses.

Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1 II lause).

Muu hulgas tuleb vastata küsimustele, kas kannatanu suhtes väljendatud väärtushinnang võib olla ajendatud kannatanu enda käitumisest. Kui vastus on jaatav, siis tuleb hinnata, kas kahju tekitaja reaktsiooni sellisele käitumisele saab lugeda adekvaatseks ja lubatavaks. Tulenevalt

§ 1046

lõikes 2 sätestatust tuleb õigusvastasuse kindlakstegemisel hinnata ka seda, kas rikkumine võib olla õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 77. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja postituses avaldatud hinnangud on piisavalt põhjendatud. Nagu juba märgitud, kostja lisas 04.04.2021 postitusele ka foto opereeritud rindadest ja märkis, et tema arvates see näitab, et rindu ei ole tõstetud, kuigi seda oleks operatsiooniga pidanud eelduslikult tegema (I kd, tl 45). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et operatsiooni tulemus ei olnud ette ennustatav ja et tervishoiuteenuse lepinguga oli kostjat teavitatud, et operatsiooni tulemus sõltub iga patsiendi organismi reaktsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Postituses väljendas kostja rahulolematust operatsioonijärgse visuaalse tulemusega (rindade asümmeetria, vasaku rinna all olev lohk). Hagejad ei ole väitnud, et kostja avaldatud fotod ei vastaks tegelikkusele või et need ei oleks tehtud kostja rindadest. Hagejad väidavad üksnes, et vahetult pärast 01.02.2018 korrigeerivat operatsiooni oli kõik korras. Kostja avaldas postituse 04.04.2021, kuid sellele lisatud foto oli tehtud hiljemalt 22.04.2020. Nagu juba eespool märgitud, ringkonnakohtu hinnangul ei ole otsustava tähtsusega foto tegemise konkreetne aeg, sest kostja võis väljendada rahulolematust oma füüsilise seisundi kohta ka sellisena, nagu see oli kaks aastat pärast korrigeeriva operatsiooni tegemist. Postitusele lisatud foto jättis igale postitust lugevale inimesele endale võimaluse hinnata, kas kostjal oli põhjust olla operatsiooni visuaalse tulemusega rahul või mitte. Nii hageja kui ka kostja poolt kohtule esitatud fotodelt on tuvastatav, et hiljemalt 2020. aastal olid kostja rinnad tunduvalt asümmeetrilisemad kui enne operatsiooni või vahetult pärast operatsiooni (II kd tl 18–20; tl 115 ja pöördel). 78. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja avaldas postituse Facebooki kinnises (private) grupis „Ilukirurgia“. Kõnealusel veebilehel oli (ja

1. on)kirjas, et: „Oodatud on liituma inimesed kes on huvitatud ilukirurgia/ilusüstide protseduuridest või on juba selle läbinud. Siin saame jagada oma kogemusi, küsida nõu või soovitada, või ka mitte soovitada, kirurge kellega on olnud kogemusi.“ (vt kostja vastus, I kd, tl 89). Seega kutsuti lehel üles avaldama ka negatiivset hinnangut. Ringkonnakohus nõustub, et kostja postitusel võis olla hoiatav mõju selles kinnises grupis postitust lugevatele isikutele, ent selles ei ole midagi õigusvastast. Vastupidi, iluoperatsioone teinud naiste isiklikud kogemused on olulised tervisega seotud 22 2-21-11090 aspektid ja tõstatavad tõsiseid avalikku huvi puudutavaid küsimusi (Bergens Tidende jt vs. Norra, 26132/95, 02.05.2000, p 51; Haldimann and Others v. Switzerland, 21830/09, 24.02.2015, p-d 56–58). Seetõttu omab laiemat sisulist tähtsust mitte see, miks oli kostja seisund kaks aastat pärast operatsiooni selline, nagu see avaldatud fotol nähtus, vaid see, et asjaomased operatsioonid sisaldavad riske ega pruugi tuua head tulemust. Hagejad on heitnud kostjale ette, et kostja ise ei võtnud umbes kahe aasta jooksul midagi ette oma vasaku rinna seisundi parandamiseks. Kostja ei ole pärast teist, 01.02.2018 korrigeerivat operatsiooni, hageja I ega hageja II poole pöördunud. Ent eeltoodu ei muuda fakti, milline oli kostja rindade seisund umbes kaks aastat pärast korrigeerivat operatsiooni ilma täiendavaid meetmeid, sh täiendavaid võimalikke korrigeerivaid operatsioone tegemata. 79. Hageja I ja kostja vahel 19.10.2017 ja 01.02.2018 sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingutes (I kd, tl 18-19 pöördel; 20-23 pöördel) on kostjat hoiatatud operatsiooniga seotud teadaolevatest riskidest, sh sellest, et ta võib olla rahulolematu kosmeetilise tulemusega, samuti sellest, et operatsiooni tulemus sõltub mh ka patsiendist. Hagejate maakohtule esitatud Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) 27.05.2021 hinnangu p-s 6.5 on kinnitatud, et kostjal tekkinud tüsistus võib kaasneda kuni 10% rinnasuurendamise operatsioonidega (I kd, tl 53 ja pöördel). Kostja on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et ta ongi jaganud oma kogemusi ja operatsioonist tulenenud negatiivseid tagajärgi, st kostja on käitunud vastavalt asjaomase Facebooki grupi mõttele (I kd, tl 89). Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui mõni kostja postitust lugev inimene jättis analoogse operatsiooni tegemata, kuna mõistis kostja näite põhjal operatsiooniga kaasnevaid riske, ei saaks see eelnevast tulenevalt olla käsitatav kostja poolt hagejatele I ja II kahju tekitamisena, kuna avaldus ei olnud õigusvastane. Sellise info jagamine oli lubatud ning avalikkuse huvides. 80. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja 04.04.2021 postituses avaldatud väärtushinnang põhines piisavatel faktilistel asjaoludel ja seda ei saa pidada ebakohaseks selle põhjendamatuse tõttu. Postituses avaldatut ei ole alust pidada ebakohaseks ka ühelgi muul põhjusel. Postitus on küll negatiivse sisuga, kuna kajastab kostjale tehtud operatsiooni (pikemaajalist) tulemust, millega ta rahul ei ole, kuid ta ei ole oma hinnangut väljendanud ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või ähvardavat sõnastust (vt Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). 1.2 Kostja vastused postitusele järgnenud kommentaaridele 81. Hagejad on hagiavalduses välja toonud kostja vastused osadele 04.04.2021 postituse alla kirjutatud kommentaaridele (Facebooki postitus ja kommentaarid, toimiku I kd, lk 45 pöördel – 52) ning leidnud, et need on õigusvastased. Hagejate 20.09.2021 hagiavalduse terviktekstis (I kd tl 65-77) peab hageja I oma õigusi rikkuvaks 11 kommentaari (dokumendi p 25 alap-d b– l), hageja II 17 kommentaari (sh kõik, mida peab õigusi rikkuvaks hageja I, dokumendi p 26 alap-d b–
2. r)ning kostja III 4 kommentaari (dokumendi p 27 alap-d a–d). 82. Ringkonnakohus käsitleb hagejate 20.09.2021 hagiavalduste terviktekstis välja toodud kostja kommentaare nii, nagu maakohus need oma otsuses välja on toonud (maakohtu otsuse p-d 278.1–278.14), kuid grupeerib kommentaarid temaatiliselt, et nende kontekstist oleks võimalik paremini aru saada. Ringkonnakohus koondab kostja väljaütlemised järgnevatesse alapunktidesse: A – „Kostja avaldused selle kohta, et tema ise on probleemis süüdi; et hagejad on välistanud lepingulise vastutuse; et TKE on erapoolik; et talle ei pakutud adekvaatset 23 2-21-11090 lahendust“ (kommentaarid 1.1–1.7); B – „Kostja avaldused, mis puudutavad kostjale tehtud operatsioonide spetsiifikat“ (kommentaarid 1.8–1.13); C – „Kostja üldised avaldused arstiabi kohta ilukirurgia valdkonnas“ (kommentaarid 1.14–1.15). Kuna tegemist on kostja vastustega kolmandate isikute kommentaaridele, siis märgib ringkonnakohus ette nurksulgudes ka isikute nimed, kelle kommentaaridele kostja vastab (tervikuna on postitus ja kommentaarid toimiku I kd, lk 45 pöördel – 52). Alap-s D võtab ringkonnakohus enda poolt tuvastatu kokku. 83. Ringkonnakohus lähtub ka kostja postitusele järgnenud kommentaaride hindamisel eelnevalt käsitletud õiguspõhimõtetest selle kohta, milliseid väiteid saab pidada faktiväideteks ja milliseid väärtushinnanguteks ning sellest, et asjaolul, kus ja miks on avaldused tehtud, on hindamisel oma roll. Ringkonnakohus lähtus postituse ja lähtub kommentaaride hindamisel sellest, et ühelt poolt on kaalul hagejate isikuõigused ja teiselt poolt kostja sõnavabadus. A. Kostja avaldused selle kohta, et tema ise on probleemis süüdi; hagejad on välistanud lepingulise vastutuse; et TKE on erapoolik; et talle ei pakutud adekvaatset lahendust. 1.1. „[F] - seda, et ma ise olen pm süüdi, nemad pole midagi valesti teinud“. 84. Maakohus leidis, et selles kommentaaris viitas kostja abstraktselt „nendele“, kuid pidas silmas hagejat I ja hagejat II. Ringkonnakohus märgib, et esimest kommentaari pidasid enda õigusi rikkuvaks hageja II ja hageja III. Ringkonnakohus ei nõustu, et kommentaar saaks puudutada hagejat III. Hageja III on hageja I juhatuse liige, kes ei ole arst ega ole kostjale tervishoiuteenust isiklikult pakkunud. Hageja III ei saa ennast samastada kliinikuga, kes on menetluses hageja I. Seetõttu ei puuduta kommentaar hagejat III ega saa tema isiklikke õigusi rikkuda ega talle kahju tekitada (

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 4).

Kuna hageja I ei ole kommentaari vaidlustanud, siis ei pea kohus selle võimalikku õigusvastasust hageja I suhtes hindama.

1. Maakohus nõustus hagejatega, et kostja avaldas selle kommentaariga faktiväite. Maakohus leidis, et asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hagejad oleksid mistahes viisil avaldanud, et probleem tekkis mõnest kostjale etteheidetavast asjaolust.
2. Kostja ei nõustu, et tegemist oleks faktiväitega. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on ja lähtuda sellest, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.
3. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole faktiväitega, vaid hinnangulise arvamusega, mille väljendamiseks oli kostjal piisav põhjendus. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja on oma järgmises vastuses F algatatud kommentaari all selgitanud, mida ta „süü“ all silmas pidas – „[Ü: „Ja milles see enda süü seisneb?“] – Ilmselt selles, et tegemist on minu kehaga.“ (I kd, tl 45 pöördel).
4. Ringkonnakohtu nõustub kostja väitega, et hagejad ise on pidanud kostja probleemi tekkepõhjuseks kostjast tulenevaid asjaolusid. Kostja on viidanud 04.05.2020 hageja I vastusele kostja nõudekirjale (I kd, tl 31-34), kus on talle selgitatud, et: „Proteesid on paigutatud mõlemas rinnas analoogse tehnikaga. Vasema rinna alusi on nähtav väike lohuke. Selline patsiendi keha ebasümmeetriline reaktsioon proteesile ei ole operatsiooni eelselt prognoositav ega kirurgi tekitatud. Parema rinna juures me seda ei tähelda. Rinna ülestõmbumist ja tekkinud lohukest võivad põhjustada nii patsiendi üldine kalduvus vasakut õlga kõrgemal ja pinges hoida ja/või ka keha reaktsioonina algav proteesi kapseldumine.“ Veel avaldas hageja I samas vastuses, et „Teie enese otsuste tagajärjel on jäänud teie rinnaproteesi kapsli kontraktuur 24 2-21-11090 õigeaegselt diagnoosimata ja viinud teie poolt kirjeldatud tulemuseni“. Niisiis on hagejad pidanud probleemi tekkepõhjusteks mh kostjale etteheidetavaid asjaolusid, sh võimalust, et kostja kehahoiak soodustas probleemi tekkimist. Ka on hagejad kostjale ette heitnud, et kostja enese otsuste tagajärjel jäi probleem õigeaegselt avastamata. Ka hageja I ja kostja vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingutes on kostjat kui patsienti informeeritud, et operatsiooni tulemus sõltub mh ka patsiendist endast (I kd, tl 18-21 pöördel)
5. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt oli kostja hinnanguline avaldus enda „süü“ kohta piisavalt põhjendatud. Kostja avaldused ei ole ebakohased ega õigusvastased ka ühelgi muul põhjusel. Kommentaar on küll negatiivse alatooniga, kuid kostja ei ole väljendanud ennast ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või ähvardavat sõnastust. 1.2 „[D] - seda, et ma ise olen pm süüdi, nemad pole midagi valesti teinud [emotikon] Lepingud on niimoodi koostatud, et nendele vastutust ei jää.“
6. Maakohus leidis, et viide üldistatult „nendele“, on viide mitmele hagejale. Ringkonnakohus märgib, et seda kommentaari pidasid enda õigusi rikkuvaks hagejad I, II ja III. Ringkonnakohus ei nõustu, et kommentaar saaks puudutada hagejat III. Hageja III on hageja I juhatuse liige, kes ei ole arst ega ole kostjale tervishoiuteenust isiklikult pakkunud. Hageja III ei saa ennast samastada kliinikuga, kes on menetluses hageja I. Seetõttu ei puuduta kommentaar hagejat III ega saa tema isiklikke õigusi rikkuda ega talle kahju tekitada.
7. Kommentaari esimene lause on identne kommentaariga 1.
8. Esiteks märgib ringkonnakohus, et selle kommentaariga vastas kostja „enda süü“ kohta D küsimusele „Ja mis arst üldse ütleb sellise tulemuse peale? Et keha eripära?“ (I kd, tl 46). Ringkonnakohus leiab – tuginedes eespool p-des 87–89 juba väljendatud põhjendustele – kommentaari 1.2 esimese lause kohta, mis viitab kostja enda süüle, et tegemist ei ole faktiväitega ega ebakohase väärtushinnanguga.
9. Kommentaari teise lause „lepingud on niimoodi koostatud, et nendele vastutust ei jää“ kohta leidis maakohus, et kostja on avaldanud faktiväitena, et tänu lepingute koostamisele hagejad probleemi eest ei vastuta. Maakohus leidis, et tegu on ebaõige faktiväitega, sest leping oli koostatud kooskõlas seadusega ning lepingu järgi oleks kliinik vastutanud arsti süülise ravivea eest.
10. Kostja omakorda viitab hageja I ja kostja vahel sõlmitud lepingu p-le 4.1, mille kohaselt ei vastuta kliinik tagajärgede eest, mis tekkisid patsiendi organismi eripärast tingitud reaktsioonide tõttu kasutatud ravimite materjalide ja implantaatide suhtes (I kd, tl 18 pöördel). Kostja märkis, et kuna hagejate 04.05.2020 vastuses kostja nõudekirjale on viidatud, et kostja vasaku rinna asümmeetria tuleneb just kostja keha reaktsioonist ega ole enne operatsiooni prognoositav ega kirurgi tekitatud (I kd, tl 31 pöördel), siis jäi kostjale mulje, et hagejate vastutus on välistatud. Seega oli järeldus ajendatud hagejate endi selgitustest.
11. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et avaldus lepingu koostamise kohta selliselt, et „nendele vastutust ei jää“, on hinnang, mida lugedes keskmine mõistlik inimene saab aru, et tegemist on ühe lepingupoole subjektiivse hinnanguga lepingule. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tegemist oleks faktiväitega, mille tõelevastavust tuleks või saaks käesoleval juhul tõendada. 25 2-21-11090
12. Kuigi kostja väljaütlemine, et „Lepingud on niimoodi koostatud, et nendele vastutust ei jää“ jätab hagejast I negatiivse mulje, siis ei tähenda see, et hinnang oleks ebakohane ja õigusvastane. Kui üldiselt võib isiku ja tema käitumise kohta avaldatud hinnang olla positiivne või negatiivne, aga ka põhjendatud või põhjendamatu, siis kahjuhüvitamise nõude aluseks saab olla eelkõige põhjendamatu negatiivne hinnang. Hageja I ja kostja on sõlminud kaks tervishoiuteenuse lepingut (algseks ja korrigeerivaks operatsiooniks), mille lisaks on patsiendi informeerituse ja nõustumise deklaratsioonid (I kd, tl 18-21 pöördel). Lepingu p-s 4 on loetletud, milliste tagajärgede eest kliinik ei vastuta – eelkõige on need seotud patsiendi enda organismi eripäradega või tegevusega (I kd tl 18 pöördel, 20 pöördel); deklaratsioonides on täpsemalt loetletud erinevad riskitegurid, mis võivad operatsiooni tulemust mõjutada (I kd, tl 19 ja pöördel; 21 ja pöördel). Kostja ongi postituses sidunud oma hinnangu lepingutele sellega, et talle jääb tunne, et on põhimõtteliselt ise süüdi. Ringkonnakohus on juba eelnevalt leidnud, et kostjal oli piisav alus väljendada oma subjektiivset (ja mitte õiguslikku) hinnangut, et ta on ise süüdi. Samuti oli tal sellega seoses piisav alus väljendada oma subjektiivset hinnangut lepingu suhtes. Kuigi kostja hinnang hagejaga I sõlmitud lepingule on negatiivne, ei pea ringkonnakohus seda ebakohaseks ega õigusvastaseks.
13. Ringkonnakohus lisab, et kuigi hageja II ei ole kostjaga sõlmitud lepingu pool, siis isegi kui möönda, et avaldatu viitab kaudselt ka operatsiooni teinud hagejale II, ei saa hageja II eeldada, et tema tööandja (hageja I) koostatud tervishoiuteenuse lepinguid ei kritiseerita.
14. Kõnealune avaldus ei ole ei hageja I ega hageja II suhtes ebakohane ega õigusvastane ka ühelgi muul põhjusel, st kostja ei ole väljendanud ennast ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või ähvardavat sõnastust. 1.3 „[M] - tarbijakaitse ei aita siin midagi, sest leping on koostatud nii, et tarbijakaitse ei tee midagi. Meditsiinikomisjon ainus, kust võib abi saada aga kuna sellised tuntumad arstid siiski enamasti tunnevad teineteist, siis lootus sealtkaudu õigust saada, on siiski väike kahjuks.“
15. Maakohus ei täpsustanud, kelle õiguste riivet ta hindab, mistõttu täpsustab ringkonnakohus, et hagiavalduse terviktekstis on kõnealust kommentaari enda õigusi rikkuvaks pidanud hageja II.
16. Maakohus leidis, et kostja avaldas faktiväitena, et „leping on koostatud patsiendile kahjulikult, sest patsient saab pöörduda vaid meditsiinikomisjoni poole, kust ei ole võimalik saada objektiivset hinnangut“. Lisaks viitas kostja mitmetele arstidele, kes üksteist tunnevad.
17. Kostja maakohtuga ei nõustu ning leiab, et hagejad ise andsid kostjale põhjust arvata, et TKE on ainus koht, kust võiks abi saada. Kostja leiab, et tema viide mitmetele arstidele, kes üksteist tunnevad, on tema isiklik arvamus. Ükski hagejatest ei ole kostjale teadaolevalt TKE liige ning kostja hinnang ei käi hagejate kohta. Teoreetiliselt võib kostja vastu nõue olla TKE liikmetel, mitte aga kolmandatel isikutel, kes ei ole komisjoni liikmed.
18. Ringkonnakohus on juba kommentaari 1.2 hinnates (käesoleva otsuse p-d 94–97) avaldanud oma seisukoha lepingu koostamise suhtes käivate väidete kohta ning jääb eespool väljendatud seisukoha juurde, et tegemist ei ole faktiväitega ega ebakohase väärtushinnanguga. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus, et kostja oleks avaldusega öelnud, et lepingus on kirjas, et kostja saab pöörduda vaid TKE poole. Selline seos ei ole ka kaudselt kostja avaldusest välja loetav. Ringkonnakohus möönab, et hinnang võib jätta hagejast I kui lepingu koostajast 26 2-21-11090 negatiivse mulje, kuid käesoleval juhul on kõnealust kommentaari enda õigusi rikkuvaks pidanud vaid hageja II. Hageja II ei ole aga kostjaga lepingut sõlminud (vt eespool p 96). Ringkonnakohus märgib siiski, et ka hageja I suhtes ei ole juba eelnevalt selgitatud põhjustel tegemist sellise avaldusega, mida saaks pidada ebakohaseks ja õigusvastaseks.
19. Kostja viide meditsiinikomisjonile (ehk TKE-le), kust võiks abi saada, aga „tuntumad arstid siiski enamasti tunnevad teineteist“, on samuti puhtalt hinnanguline avaldus, kuna kostja ei ole nimetanud konkreetseid arste, kes üksteist tunnevad. Selliselt ei ole võimalik asjaomase väite tõelevastavust kindlaks teha, st see ei saa olla faktiväide. Ka väide, et (eelneva tõttu) „lootus sealtkaudu õigust saada on väike“ on subjektiivne väärtushinnang. Tegemist on küll negatiivse väärtushinnanguga, kuid ringkonnakohus nõustub kostjaga, et see hinnang puudutab üksnes TKE-d, mitte hagejat II (ega teisi hagejaid). Kuna otsuse ravivea või selle puudumise kohta teeb TKE, mitte keegi hagejatest, siis heidab kõnealune kommentaar võimalikku varju vaid TKE-le. Isik saab kohtusse pöörduda vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks, seega ei ole hageja II (ega teised hagejad) sellest väitest puudutatud ning see ei saa nende isiklikke õigusi rikkuda ega neile kahju tekitada. 1.4 „[Ä] ainus võimalus mingisugustki õiglust saada, oleks pöörduda meditsiinikomisjoni. Aga ma väga ei panustaks sellelegi, sest sellised arstid tunnevad enamasti üksteist ja vaevalt, et otsustatakse tuttava arsti kahjuks...“.
20. Maakohus leidis, et kostja avaldas hinnangu, et meditsiinikomisjonist ei ole võimalik saavutada objektiivset lahendit, vaid otsus tehakse alusetult arsti kasuks. Kostja on kasutanud väljendit „sellised arstid“, millega ta viitas mitte ainult hagejale II, vaid ka hagejale III. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis oleksid talle andnud aluse avaldada sellist hinnangut. Seejuures on ebakohane kostja järeldus, et avaldatud hinnang puudutas vaid TKEd, sest kostja on viidanud nimelt „sellistele arstidele“.
21. Kostja nõustub, et tegemist on väärtushinnanguga, kuid leiab, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, et väljend „sellised arstid“ viitab hagejale II ja III. Hageja III ei ole arst, vaid hageja I juhatuse liige, mistõttu ei saa väljend „sellised arstid“ käia hageja III kohta. Kommentaari kohta leiab kostja, et ei ole avaldanud, et hageja I võiks mõjutada TKE otsust, vaid avaldanud arvamust, et TKE ilmselt ei otsustaks tuttava arsti kahjuks. Seega puudutab väärtushinnang TKE-d ning kostja pole antud väärtushinnanguga hagejate õigusi rikkunud. Lisaks leiab kostja, et tema subjektiivne hinnang tugineb elulistel asjaoludel. TKE liikmed on suures osas tegutsevad arstid, kes annavad hinnangu enda kolleegide tegevusele. Arvestades Eesti suurust, arstide arvu ja ka fakti, et enamus Eestis tegutsevatest arstidest on õppinud samas ülikoolis, on TKE oma olemuselt komisjon, kus komisjoni liikmetel on ebamugav enda kolleege kritiseerida (III kd, tl 5 pöördel).
22. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kõnealust kommentaari on enda õigusi rikkuvaks pidanud vaid hageja II, mistõttu ei saanud kohus seda hinnata hageja III ega hageja I vaatenurgast.
23. Ringkonnakohus jääb kommentaarile 1.3 antud hinnangu juurde (käesoleva otsuse p-d 101–102), et tegemist võib küll olla negatiivse väärtushinnanguga, kuid see puudutab üksnes TKE-d, mitte hagejat II (või teisi hagejaid). Kuna otsuse ravivea või selle puudumise kohta teeb TKE, mitte keegi hagejatest, siis heidab kõnealune kommentaar võimalikku varju vaid TKE-le. Isik saab kohtusse pöörduda aga vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks. 27 2-21-11090 1.5 „Muide, seoses meditsiinikomisjoni minemisega antud teemaga... C’i mees, dr Y, üritas sõlmida kirjalikku kokkulepet minuga. A la, et nad tunnistavad oma viga alles siis kui meditsiiniline komisjon on vastavasisulise otsuse teinud. Seni aga ning ka edaspidi hoian mina oma suu kinni. Mulle jäi konkreetselt mulje, et ta oli suhteliselt kindel, et komisjon mõistab nad õigeks, kuna ilmselt tunneb-teab sealt kedagi. Aga võib-olla ma eksin...“
24. Maakohus leidis, et kostja avaldas hinnangu, et meditsiinikomisjon ei tee objektiivseid lahendeid, kuna talle on teada vastavad asjaolud ehk see, et hageja III (Y) tunneb sealt kedagi. Kaudse faktiväitena on kostja avaldanud, et hageja III on komisjoni liikmetega sõlminud ebaseadusliku kokkuleppe.
25. Kostja nõustub, et tegemist on väärtushinnanguga, kuid ei nõustu, justkui oleks kostja avaldanud, et talle on teada, et hageja III tunneb kedagi meditsiinikomisjonist. Mõistlik inimene mõistab avaldatut selliselt, et kuna kostja kasutas väljendeid „Mulle jäi konkreetselt mulje“ ja „ilmselt tunneb-teab sealt kedagi“, on tegemist spekulatsiooniga. Kohus on ka ebaõigesti leidnud, et kostja on avaldanud kaudse faktiväitena, et hageja III on TKE liikmetega sõlminud ebaseadusliku kokkuleppe. Kostja ei ole seda arvamust avaldanud hageja III kohta, vaid TKE tegevuse kohta. Seega ei ole kostja rikkunud hageja III õigusi, kes mh pole ka arst ning keda pole kantud tervishoiutöötajate registrisse.
26. Ringkonnakohus täpsustab esiteks, et kõnealust kommentaari on oma õigusi rikkuvaks pidanud üksnes hageja III. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda kommentaari vaadata kahes osas: esiteks hageja III poolt kirjaliku kokkuleppe pakkumist ning seejärel TKE-le viitavat osa.
27. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja I lepinguline esindaja on edastanud kostjale kompromisslepingu projekti, mille kohaselt, kui TKE tuvastab ravivea, siis tagastab hageja I kostjale teenuse eest tasutud raha. Kompromisslepingu projekti kohaselt allkirjastaks selle hageja I esindajana hageja III (I kd, tl 40-43). Samuti on kompromisslepingu projektis ja hageja lepingulise esindaja 27.05.2020 kaaskirjas, millega kompromisslepingu projekt kostjale edastati (I kd, tl 40 ja pöördel), märgitud, et kui TKE raviviga ei tuvasta, siis ei tohi kostja enam halvustavaid väiteid hageja I kohta avaldada. Seega peab ringkonnakohus avaldatut, et hageja III pakkus kostjale kokkulepet, samuti, et selle osaks oli TKE-lt hinnangu küsimine ja kokkuleppe sõltuvus TKE hinnangu sisust, tõeseks faktiväiteks, mis on menetluses kinnitust leidnud. Tõele vastav faktiväide ei ole „ebaõiged andmed“

§ 1047

lg 1 ega 2 tähenduses, seega ei saa see olla õigusvastane ega rikkuda hageja III isikuõigusi.

1. Lauseosas „Mulle jäi konkreetselt mulje, et ta oli suhteliselt kindel, et komisjon mõistab nad õigeks, kuna ilmselt tunneb-teab sealt kedagi. Aga võib-olla ma eksin...“ väljendab kostja oma subjektiivset arvamust, st see on väärtushinnang. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et see väide ei puuduta üldse hagejat III, kuna lauses on konkreetselt viidatud hagejale III. Samas ei saa see väide hageja III suhtes ebakohane olla, kuna viide, et ilmselt hageja III tunneb kedagi TKE-st, ei ole käsitatav ebakohase väitena. See, et meditsiinivaldkonnaga tegelevad inimesed tunnevad Eestis üksteist, ei ole negatiivne ega positiivne, vaid pigem lihtsalt sedastus. Sellele, et kostjale jäi hagejast III mulje, et TKE mõistab „nad“ (hageja I, hageja II) õigeks, on kostja lisanud, et „aga võib-olla ma eksin“. Kuna hagejad I ja II ei ole seda kommentaari vaidlustanud, siis puudub kohtul alus hinnata kommentaari ebakohasust hagejate I ja II suhtes. Ringkonnakohus märgib siiski, et ka selles kommentaaris on võimalik negatiivne hinnang antud üksnes otsust tegevale TKE-le, mitte hagejatele. Kuna isik saab kohtusse pöörduda vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks, siis puuduks hagejatel alus selle kommentaari vaidlustamiseks. 28 2-21-11090 1.6 „[S] algselt ütlesid, et „päris“ tulemust näeb alles kahe aasta pärast. Mida aeg edasi, seda koledamaks asi kisub Just selle nende ühise ringkaitse pärast ma polegi veel kuhugile komisjoni pöördunud, sest ilmset ei saa sealtki abi“.
2. Maakohus leidis, et kostja on faktiliselt avaldanud, et eksisteerib arstide ringkaitse, mille tõttu ta komisjonist abi ei saa. Tegu on faktiväitega, mille õigsust ei ole kostja millegagi tõendanud. Kuna kostja avaldas postituse selgelt hagejatele I ja II viitava postituse juures, puudutab antud kommentaar hagejat II.
3. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et sarnaselt arvamusega, et vaevalt otsustatakse tuttava arsti kasuks, on ka arstide „ühine ringkaitse“ kostja isiklik arvamus. Lisaks on kohus ebaõigesti järeldanud, et kuna kostja avaldas postituse selgelt hagejatele I ja II viitava postituse juures, puudutab antud kommentaar hagejat II. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja II TKE liige ning kostja pole oma kommentaaris ka hagejat II maininud. Hinnates konteksti tervikuna, on keskmisele mõistlikule inimesele selge, et kostja hinnang puudutab üksnes komisjoni tegevust.
4. Ringkonnakohus täpsustab esmalt, et hagiavalduses on seda kommentaari enda õigusi rikkuvaks pidanud hagejad I ja II. Ringkonnakohus leiab, et mis puudutab avalduse esimest kahte lauset, et kostjale öeldi, et „päris tulemust näeb alles kahe aasta pärast, aga mida aeg edasi, seda koledamaks kisub“, siis on kostja subjektiivselt hinnanud oma välimuse muutumist kahe aasta jooksul pärast (01.02.2018) korrigeerivat operatsiooni. Kostja ongi postitusele lisanud hiljemalt 22.04.2020 tehtud foto. Tegemist on negatiivse avaldusega, kuid negatiivsus on suunatud kostja enda välimusele. Seega ei saa see avaldus olla ebakohane või õigusvastane hagejate I ja II suhtes.
5. Kommentaari viimane osa „Just selle nende ühise ringkaitse pärast ma polegi veel kuhugile komisjoni pöördunud, sest ilmset ei saa sealtki abi“ on negatiivset hinnangut väljendav avaldus. Ringkonnakohus leiab aga, nii nagu ka kommentaaride 1.3–1.5 puhul (käesoleva otsuse p-d 101–102, 106, 111), et selles lauses puudutab kostja subjektiivne negatiivne hinnang vaid TKE-d, mitte hagejaid, kuna „ringkaitselise“ otsuse saaks teha vaid TKE. Kuna isik saab kohtusse pöörduda vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks, siis puudub hagejatel alus selle kommentaari vaidlustamiseks. 1.7.„[S] pöördusin nende poole. Ilmselgelt sealt adekvaatset lahendust ei pakutud. Ja, kuna ma olen peres üksi majandav, siis kellelegi teisele arstile uue operatsiooni eest maksta...“.
6. Maakohus ei ole täpsustanud, kes hagejatest selle kommentaari vaidlustas. Ringkonnakohus märgib, et kommentaari peavad ebaõigeks faktiväiteks hageja I, hageja II ja hageja III. Ringkonnakohtu hinnangul puudutab kommentaar hageja I pakutud kokkulepet – mida sai pakkuda vaid kliinik – seega saab sellest kommentaarist puudutatud olla ainult hageja I. Hageja III kui hageja I juhatuse liige ei ole selles kontekstis eraldi subjektiks, kelle õigused saaksid puudutatud olla. Hageja II kui hagejas I töötav kirurg ei ole kostjaga sõlmitud lepingu pool, seega ei puuduta avaldus ka hagejat II.
7. Maakohus leidis, et kostja on avaldanud ebakohase hinnangu, et talle pakutud lahendus ei olnud adekvaatne. Kohus ei nõustunud, et sellist hinnangut õigustas kompromissi tekstis pakutu, et kui hageja tagastab kostjale raha, ei esita kostja muid nõudmisi. Kostja ise oli nõudnud hagejalt raha tagastamist. Maakohus ei nõustunud, et kostja enda soovidele vastavat ettepanekut saaks hinnata ebaadekvaatseks. Ebaadekvaatne ei olnud ka hagejate ettepanek pöörduda TKE poole, sest kostja ei olnud esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. 29 2-21-11090
8. Kostja nõustub, et tegemist oli väärtushinnanguga, kuid tal oli põhjus pidada ettepanekut ebaadekvaatseks mh seetõttu, et kompromissi sõlmimisel ei oleks kostja tohtinud oma kogemust teistega jagada ning selliselt oleks oluliselt piiratud kostja sõnavabadust.
9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist on hinnanguga hageja I pakutud lahendusele, st väärtushinnanguga. Ringkonnakohus leiab, et kohtul puudub käesoleva vaidluse raames võimalus hinnata hageja I pakutud kompromissi tingimusi kohaseks või ebakohaseks, kuid kostjal endal oli õigus avaldada arvamust talle pakutud kompromissi kohta (nii nagu kostjal on õigus anda oma subjektiivne hinnang lepingule). Isegi kui pakutud kompromiss osaliselt vastas sellele, mida kostja taotles, oli hageja I pakutud kompromisslepingu projektis veel muid tingimusi, mille kohta oli kostjal õigus võtta seisukoht ning seda väljendada. Kostja ei ole oma arvamust väljendanud vormiliselt ebakohaselt. Kuna tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga

§ 1046lg 1 tähenduses, siis ei saa see olla ka õigusvastane.

1. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus kommentaarides 1.1 – 1.7 ühtegi tõele mittevastavat faktiväidet ega mitte ühtegi hagejate I, II või III suhtes ebakohaselt avaldatud väärtushinnangut. B. Kostja avaldused, mis puudutavad kostjale tehtud operatsioonide spetsiifikat. 1.8.„[D] - a la, et ilmselgelt tegin mina midagi sellist, mida ei oleks pidanud tegema... Mis siis, et lihas on valesti õmmeldud, kisub juba esimesest operatsioonist alates.“
2. Maakohus ei ole täpsustanud, kes hagejatest selle kommentaari vaidlustas. Ringkonnakohus märgib, et kommentaari teist lauset peavad ebaõigeks faktiväiteks hageja I ja hageja II. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist konkreetseid operatsioone puudutava väitega, mistõttu puudutab see vaid hagejat II kui opereerivat arsti. Sellist järeldust toetab asjaolu, et kostja vastab kommentaarile, kus on küsitud, et „ja mis arst üldse ütleb sellise tulemuse peale?“. Konkreetse operatsiooni spetsiifilist läbiviimist puudutavad väited ei puuduta hagejat I ega saa tema õigusi rikkuda.
3. Maakohus leidis, et selles kommentaaris väitis kostja faktiliselt, et talle tehtud operatsiooni käigus õmmeldi lihast ning tegu oli raviveaga, mille tõttu lihas kiskus juba esimesest operatsioonist alates. Kostja ei ole tõendanud, et operatsiooni käigus opereeriti või õmmeldi tema lihast. Maakohtu hinnangul oli tegemist meelevaldse ja tõendamata väitega.
4. Kostja on märkinud, et ta ei pidanud aru saama, et tema väited võiksid olla ebaõiged, ka hagejate 04.05.2020 vastusest tema nõudekirjale, kus oli kajastatud hagejate endi hinnang kostajale. TKE otsuse sai ta kätte aga alles 17.06.2021 (I kd, tl 88 pöördel). Apellatsioonkaebuses kordab kostja, et talle tekitas vasaku rinna lihas ebamugavust ja see kiskus juba esimesest operatsioonist alates (I kd, tl 87 pöördel; III kd, tl 4 pöördel). Kuivõrd kostja ei ole arst ega erialaekspert, jäi talle mulje, et tema lihas on valesti õmmeldud. Sellist kostja arvamust suurendas ka asjaolu, et pärast teist operatsiooni vajusid haava õmblused lahti (II kd, tl 23; III kd, tl 4 pöördel). Kostja hinnangul ei jää keskmisele mõistlikule inimesele Facebooki postituses avaldatud väidet lugedes mulje, et tegemist oleks faktiväitega. Olukord oleks teine, kui sellise väite oleks esitanud näiteks arst ajakirjaartiklis. Kostja ei nõustu, et ta on viidanud raviveale. Kostja ei ole arst ega ilukirurg. Kostja tundis ebamugavustunnet lihases ning rinnalihase pingutamisel on näha lohku kostja rinnas, samuti olid hagejad näidanud üles ebapädevust haava kinniõmblemisel. Seetõttu võis kostja põhjendatult arvata, et tema rinnalihas 30 2-21-11090 on valesti õmmeldud (III kd tl 4 pöördel – 5). Kostja viitas, et hagejad ise on rindade visuaalse välimusega seotud probleeme seostanud just „lihasega“. Ka apellatsioonkaebuses viitas kostja 04.05.2020 hageja I vastusele tema nõudekirjale, kus on kajastatud 01.02.2018 kostja haigusloo väljavõte, milles on mh sedastatud: „Patsient ei ole tulemusega rahul, mõõdukas a-sümmeetria, vasem lihas tirib proteesi kõrgemale, nibu vähe lopergune“ (I kd, tl 31 pöördel). Kuna hagejad seostasid rinnaprobleeme lihasega ning tegemist on asjaoluga, mida kostja igapäevaselt ise kogeb, kuna defekt ilmneb lihase pingutamisel, siis oli neist asjaoludest ajendatud ka kostja kommentaar. Kostja leiab, et ei saa eeldada, et ta oleks pidanud väite kontrollimiseks laskma teostada muid meditsiinilisi uuringuid.
5. Ringkonnakohus leiab kostja otsest viidet „lihase valesti õmblemisele“ tuleb pidada faktiväiteks

§ 1047tähenduses.

Hagejad on selgitanud, et operatsioonid ei hõlmanud rinnalihase õmblemist. Kostja, kes oleks pidanud tõendama, et tema rinnalihast on õmmeldud, ei ole seda tõendanud (

§ 1047lg 2).

Seega tuleb väide rinnalihase õmblemise kohta lugeda tõele mittevastavaks faktiväiteks. Isegi kui kostja ega keskmine lugeja ei pea oluliseks, mida täpselt ja kuidas õmmeldud on, ning nende jaoks on oluline kostja operatsiooni lõpptulemus, ei muuda see asjaolu, et tegemist oli tõele mittevastava faktiväitega. 125.

§ 1047

lg 1 kohaselt on vale faktiväide õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 3 kohaselt ei loeta asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Avaldatavate andmete kontrollikohustuse ulatus ja intensiivsus, mille täitmise tõendamise korral andmete avaldaja poolt ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, sõltub nii andmete avaldaja isikust (andmeid majandus- või kutsetegevuses avaldavalt isikult, nt ajakirjandus- või meediaorganisatsioonilt saab oodata põhjalikumat kontrollikohustust kui andmeid väljaspool majandustegevust avaldavalt isikult) kui ka võimalikust kannatanu huvide kahjustamise raskusest, mis kaasneks andmete ebaõigsusega (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn

1. § 1047, komm 3.3, lk 788).
2. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa lugeda „lihase vale õmblemise“ väidet õigusvastaseks, kuna kostjal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis füüsilise isikuna, kes ei avaldanud andmeid majandus- ega kutsetegevuses, andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise vähesele raskusele. Kolleegium on juba märkinud, et kostja avaldas postituse Facebooki grupis „Ilukirurgia“ ehk kinnises grupis, millega on liitunud eelkõige inimesed, keda konkreetne teema huvitab ning kus on kutsutud isikuid üles avaldama nii positiivseid kui ka negatiivseid hinnanguid (vt käesoleva otsuse p 78). Ringkonnakohus leiab, et iluoperatsioonidega kaasnevate riskide kajastamine ka üksikjuhtumite põhjal on oluline nende isikute jaoks, kes selliste operatsioonide tegemist kaaluvad. Seega oli avaldajal avaldamise suhtes õigustatud huvi

§ 1047

lg 3 tähenduses ning see huvi hõlmab laiemalt ka postitusele lisatud kommentaaridele vastamist. 127. Mis puudutab andmete kontrollimise põhjalikkust (

§ 1047

lg 1 ja lg 3), siis on kostja selgitanud, et ta tundis füüsiliselt „lihase kiskumist“ ja seda, et midagi on valesti. Kostja on viidanud hageja I 04.05.2020 vastuskirjas kajastatud kostja haigusloole, kus on korduvalt juttu vasaku rinna lihase tõmbamisest ja tirimisest (I kd, tl 31–34). Kuigi hagejate vastuskirjas on refereeritud kostja 22.04.2020 nõudekirja etteheidet, et „Isegi silmaga vaadates on näha, et mingi(

1. d)lihas(
2. ed)on seal kohe väga valesti“ (I kd, tl 25 ja tl 33), ei ole vastuskirjas seda väidet adresseeritud ega ümber lükatud, vaid on üksnes väidetud, et operatsioonide tulemused vastasid 31 2-21-11090 nõutavale keskmisele tasemele. Kolleegiumi hinnangul võis kostja hageja I vastuse, milles tema väidet ümber ei lükatud, ja enda enesetunde põhjal ekslikult arvata, et probleem on lihase õmblemises. Isegi kui see ei vasta meditsiiniliselt tõele, ei pidanud kostja seda kommenteerimisel täpselt teadma. Kuigi kostja oleks võinud täpsemalt uurida, kas tegelikult on lihast üldse õmmeldud, siis arvestades rikkumise vähest raskust, ei saa kostjale ette heita, et ta tugines vaid eeltoodule. Ringkonnakohus ei pea rikkumist raskeks järgmistel põhjustel. 128. Kõnealune Facebooki grupp ei ole mõeldud kitsalt meditsiinivaldkonna ekspertidele – või vähemalt osalevad seal inimesed, kes ei ole meditsiinieksperdid –, mida kinnitavad kostja postitusele lisatud kommentaarid, mida ei saa pidada professionaalseks aruteluks operatsioonide üle. Seetõttu, kuigi tegemist on faktiväitega, tuleks rikkumise raskuse tuvastamisel arvestada, kuidas loeb kostja avaldust meditsiiniharidusega ja ilma meditsiinihariduseta inimene. Meditsiiniharidusega inimene võib postitust lugedes saada kohe aru, et väide „lihase õmblemise“ kohta on igal juhul vale, kuna sellise operatsiooni korral lihast ei õmmelda. Seega ei tekita sellise väite esitamine ka opereerinud arstile suurt kahju. Vastava erihariduseta inimese jaoks on selles lauses operatsioonispetsiifikast olulisem teave operatsiooni tegeliku tulemuse kohta, st „lihase kiskumise“ fakt. Arvestades, et postitusele lisatud fotolt oli näha kostja rindade seisukord kaks aastat pärast operatsiooni ja vasaku rinna selge deformatsioon, siis saab pidada tõele mittevastavat väidet „lihase valesti õmblemise“ kohta väikeseks rikkumiseks, kuna selgelt oli midagi kostja kehaga valesti. Viimast kinnitab hilisem TKE 27.05.2021 hinnang, mille p-s 6.5 on märgitud, et „02.05.2020 patsiendi tehtud fotodel on näha vasaku rinna deformatsioon ja asümmeetria, mille tekkimist põhjustab ilmselt armistumine, implantaadi kapseldumine ja sisekoelise kapsli kootumine. Selliste tüsistuste esinemist võib kaasneda kuni 10% rinnasuurendusoperatsioonidega“ (I kd, tl 53 pöördel). Siinkohal tuleb oluliseks pidada ka kostja 27.12.2021 vastuses avaldatut, et pärast TKE hinnangu saamist ei ole ta enam ühtegi uut postitust teinud (I kd tl 88 pöördel). Lisaks vähendab rikkumise raskust asjaolu, et viited lihase õmblemisele sisaldusid vaid kommentaarides, mitte postituses endas, st eelduslikult luges seda vähem inimesi kui postitust, kus tõele mittevastavaid faktiväiteid ei avaldatud. 129. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et väide „lihase valesti õmblemise“ kohta on tõele mittevastav faktiväide, kuid leiab, et avaldatu ei ole õigusvastane

§ 1047

lg 3 mõttes, kuna kostjal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ja ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise vähesele raskusele. 1.9.„[G] lihas on konkreetselt valesti õmmeldud, kisub kogu aeg. Rindade kuju erinevus oli aga märgata kohe järgmise hommikul kui nad seal sidemeid vahetasid. Ja, veel nii suurelt, et küsisin seal, kas erinevad arstid tegid mu rindasid.“

1. Maakohus ei ole täpsustanud, kes hagejatest selle kommentaari vaidlustas. Ringkonnakohus märgib, et kommentaari peavad ebaõigeks faktiväiteks hageja I ja hageja II. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist konkreetseid operatsioone puudutava väitega, mistõttu puudutab see eelkõige hagejat II kui opereerivat arsti. Konkreetse operatsiooni spetsiifilist läbiviimist puudutavad väited ei puuduta hagejat I ega saa tema õigusi rikkuda.
2. Maakohus leidis ka selle kommentaari kohta, et kostja on faktiliselt avaldanud, et tema lihast on õmmeldud ja tegu on raviveaga, mis ilmnes kohe järgmisel hommikul pärast operatsiooni. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu aga lihase õmblemist ega raviviga. Samuti ei nähtu tõenditest, et kohe pärast korrigeerivat operatsiooni oleks ilmnenud rindade kuju 32 2-21-11090 erinevus, millest kostja koheselt arsti teavitas. Kostja on ise vastupidiselt väitnud, et ta ei teavitanudki arsti millestki, vaid arst oleks ise pidanud probleemist aru saama.
3. Kostja ei nõustu, et tegemist on faktiväitega, samuti ei nõustu ta, et ta oleks viidanud raviveale. Kostja hinnangul on ta esitanud põhjendatud väärtushinnangu. Kostja väidab, et ta kommenteeris esimese operatsiooni tulemust. Kostja viitab oma haigusloo väljavõttele, mida on kajastatud hageja I 04.05.2020 vastuskirjas, ning leiab, et seega nähtub ka haigusloost, et rindade visuaalse välimusega seotud probleeme on hagejad ise seostanud lihasega (vt ülal otsuse p 123). Samuti on tegemist asjaoluga, mida kostja igapäevaselt ise kogeb, kuna nimetatud defekt ilmneb lihase pingutamise tulemusena. Nimetatud asjaoludest oli ajendatud ka kostja kirjutatud kommentaar. Kommentaari kolmanda lause kohta kostja möönab, et ta esitas pärast operatsiooni asjaomase küsimuse erinevate arstide kohta.
4. Ringkonnakohus jääb kommentaarile 1.8 antud hinnangu juurde (käesoleva otsuse p-d 124–129), et viide „rinnalihase valesti õmblemisele“ on faktiväide, mille tõesust ei ole kostja tõendanud, kuid mis ei ole 04.04.2021 postituse, sh sellega koos avaldatud foto, ja kommentaaride ning kostja käsutuses olnud teabe valguses õigusvastane (

§ 1047lg 3).

1. Mis puudutab avaldust, et kostja „küsis seal, kas erinevad arstid tegid mu rindasid“, siis kui kostja nii küsis, on see faktiväide, mille tõesust (st küsimuse küsimist) saab kostja ise kinnitada. Kostja on kinnitanud, et ta nii küsis. Seega on tegemist tõese faktiväitega. Kuna tegemist ei ole tõele mittevastava faktiväitega, siis ei saa see olla õigusvastane. 1.
2. „[N] ühesuurused. Lihas õmmeldi vasakul rinnal kuidagi valesti ilmselgelt.“
3. Maakohus ei ole täpsustanud, kes hagejatest selle kommentaari vaidlustas. Ringkonnakohus märgib, et kommentaari peavad ebaõigeks faktiväiteks hageja I ja hageja II. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist konkreetseid operatsioone puudutava väitega, mistõttu puudutab see eelkõige hagejat II kui opereerivat arsti. Konkreetse operatsiooni spetsiifilist läbiviimist puudutavad väited ei puuduta hagejat I ega saa tema õigusi rikkuda.
4. Maakohus leidis, et kostja on avaldanud faktiväitena, et tal opereeriti lihast ning tehti raviviga, mida ta peab lausa hinnanguliselt ilmselgeks. Kostja vastuväited on samad, mis kommentaaride 1.8 ja 1.9