Obsah (8)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-127654

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 23.12.2019 võlatunnistuse nr 204575 ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (kokkulepe). Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse. Kokkuleppe punkti 2.

1. kohaselt, kui kostja täidab võlatunnistuses tulenevad kohustused ja peab võlgnevuse tasumisel kinni võlatunnistuse lisaks olevast maksegraafikust ei nõua hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist muus osas, kui maksegraafikus kajastatu. Kokkuleppe punkti 1.
2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et võlatunnistus ja selle juurde kuuluv maksegraafik ei kujuta endast hageja ja kostja vahelist kokkulepet maksetähtaegade 2 edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust võlgnevuste osaks olevalt põhivõlgade jäägilt. Kostja kokkuleppest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kokkuleppe kohaselt tunnistas 2 kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 230,65 eurot, millest on põhisumma 166,75 eurot, viivis 16,67 eurot, sissenõudekulu 20,00 eurot, muud kulud 27,
3. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 20,00 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on võla katteks laekunud (07.01.2020, 09.03.2020) makseid kokku summas 80,00 (40,00+40,00) eurot. Laekunud summast (80,00 eurot) arvestas hageja osamaksete laekumisel vastavalt kokkuleppe maksegraafikule järgmiselt: 20,00 sissenõudekulu, 27,23 eurot muude kulude (lepingutasu 20,00 eurot ja intress 7,23 eurot), 20,10 eurot põhisumma ja 12,67 eurot viiviste katteks. Tulenevalt eeltoodust moodustub kokkulepe koguvõlg summas 150,65 (230,65-80,00) eurot, millest tasumata põhisumma moodustub 146,65 (166,75-20,10) eurot ning viivised 4,00 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0,065% iga kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhisummalt s.o 146,65 eurot kokkuleppe sõlmimisele järgnevast päevast s.o 24.12.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 101,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt s.o 146,65 kuni selle kohase tasumiseni alates 23.11.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hageja palub mõista kostjalt M. M. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 150,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 101,52 eurot, kokku summas 252,17 eurot; viivis tasumata põhivõlalt (146,65 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Ka maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale materjale kätte toimetada. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisa) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.12.22.a. Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes 3 aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 100 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 220 € (nimekiri esitatud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eur/h ning esindajal on õigusabikulud tekkinud käesolevas tsiviilasjas seoses täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku 1 h 50 min eest 220 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (põhinõue 146,65 eur), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri. Seega kohus peab põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 120 eurot (so ühe tunni ulatuses) ning 20 eur

§ 484

.2 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista, Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 240 eurot (100+120+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4