2-22-17248/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17248 Tsiviilasi V. S. hagiavaldus T. S. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja V. S. (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostja T. S. (isikukood xxx; xxx; e-post xxx) RESOLUTSIOON
2. Lahutada V. S. ja T. S. abielu, mis on registreeritud xxx.a.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD
5. V. S. esitas hagiavalduse T. S. vastu abielu lahutamiseks. V. S. ja T. S. abielu sõlmiti xxx.a xxx. Hageja soovib lahutada kostja alkoholismi tõttu.
7. jaanuari
8. a kohtuistungil soovisid pooled leppimiseks aega, mille kohus võimaldas. Hageja teatas
9. veebruaril 2023, et soovib tsiviilasja menetluse jätkamist ning abielu lahutamist. Kohus taastas peatatud menetluse peatamise aluse äralangemise tõttu ning määras kohtuistungi
10. märtsile
11. a.
12. Hageja esitas
13. märtsil
14. a kohtule taotluse vaadata tsiviilasi läbi ilma tema osavõtuta kohtuistungist. Hageja täpsustas
15. märtsi
16. a e-kirjas, et poolte abielusuhted on lõppenud ligikaudu aasta tagasi ning hageja ei näe võimalust neid taastada. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole kostja alkoholist loobunud ja sellega kaasnev vaimne vägivald on jätkuv. Pereteraapiasse pöördumisest kostja keeldus, ta ei näinud sellel mõtet.
17. Kostja ei soovinud
18. jaanuari
19. a kohtuistungil abielu lahutamist. Hiljem ei ole kostja hagi osas seisukohta andnud.
20. Pooled kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.
22. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
23. Hageja on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, pooled elavad lahus ning abielu taastamist nad võimalikuks ei pea. Poolte leppimine ei õnnestunud - hageja sõnul kostja keeldus sellest ning ei näinud sellel mõtet. Kohtu hinnangul on abielu lahutamine põhjendatud, kuivõrd hageja poolt esitatud andmetest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud, kostja ei ole kasutanud ära temale leppimisaja võimaldamisega antud võimalusest abielusuhted taastada ning hageja ei soovi abielu jätkata. Kohus näe õiguslikku võimalust sellise abielu säilitamiseks, mille lõppemist hageja soovib ning mille vastu ei ole kostja näidanud isegi sedavõrd huvi, et osaleda pereteraapias. Seesugune kostja käitumine ei ole abikaasa suhtes lugupidav ning on seega vastuolus abikaasadele PKS § 15 lg-st 1 tulenevate kohustustega.
24. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 2